1-08-12179\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. septembril 2008. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-08-12179 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi L.V süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav L.V (isikukood: XXX; elukoht: XXXXXX

karistatus: kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras karistatud ühel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada L.V KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 350 (kolmsada viiskümmend) päevamäära, s.o 17 500 (seitseteist tuhat viissada) krooni.

KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel tuleb L.V rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümme) kuu

jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 1 750 (tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta L.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks.

L.V-le mõistetud lisakaristuse

kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisest alates.

2 KrMS § 180 lg 1, 3 alusel L.V-lt sisse nõuda menetluskuludena riigituludesse sundraha

6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 495

(nelisada üheksakümmend viis) krooni ja 60 (kuuskümmend) senti ning kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 27 (kakskümmend seitse) krooni ja 70 (seitsekümmend) senti.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB

pangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri

4100065035 ning selgituse „L.V , 1-08-12179, rahalise karistuse ositi täitmine“.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB

pangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „L.V, 1-08-12179, menetluskulud“.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude

tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus.

I Süüdistuse sisu

L.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Lõuna Politseiprefektuuri 09.04.2007. a otsusega karistatud liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise

eest joobeseisundis, juhtis 01.12.2007. a kella 21.05 ajal Tartumaal Meeksi vallas mootorsõidukit Volkswagen Golf reg.nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani L.V

toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult tunnistada L.V süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 350 päevamäära (üks päevamäär on 50 krooni), s.o kokku 17 500 krooni.

KarS § 66 alusel määrata, et rahalist karistust riigituludesse tasub L.V kümnes võrdses osas, s.o 1 750 krooni igakuiselt 10 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist

KarS § 50 alusel taotleb prokurör L.V-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta L.V omaksvõtvate ütlustega (tlk 8 ja 14-15), tunnistaja G. Pankovi ütlustega (tlk 7) ning

joobeseisundi tuvastamise protokolliga (tlk 4) loeb kohus tõendatuks, et 01.12.2007. a kella

21.05 ajal Tartumaal Meeksi vallas juhtis L.V mootorsõidukit Volkswagen Golf reg.nr XXX XXX.

3

L.V, G. Pankovi antud ütlused ning nendega kokkulangev joobeseisundi tuvastamise

protokoll kogumis tõendavad, et 01.12.2007. a kella 21.05 ajal Tartumaal Meeksi vallas

mootorsõiduki roolis politseiniku poolt kinni peetud L.V väljahingatavas õhus sisaldus alkoholi 1,04 milligrammi. Alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus tehti indikaatorvahendi abil

politseiametniku poolt sündmuskohal kindlaks. L.V nõustus tulemusega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest.

LS § 20 lg 3 teise lause kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lg 4 täpsustab, et alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus

juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Lähtudes eelpool tõendamist leidnud asjaoludest ning

tuginedes viidatud LS § 20 lg-tele 3 ja 4, leiab kohus, et 01.12.2007. a kella 21.05 ajal Tartumaal Meeksi vallas juhtis L.V mootorsõidukit, olles sealjuures alkoholijoobes.

Lõuna Politseiprefektuuri 09.04.2007. a väärteoasjas nr 2650,07,000576 tehtud otsus (tlk 9) tõendab, et L.V on varem juba karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes.

Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 31

lg 1 kohaselt lähtutakse isiku karistatuse ja

kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni KarRS §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel. Karistusregistri väljavõte (tlk 21) tõendab, et 01.12.2007. a, s.o alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ajal, olid karistusregistrisse kantud karistusandmed selle kohta, et L.V on Lõuna Politseiprefektuuri 09.04.2007. a otsusega karistatud LS § 7419 järgi. Seega vastab L.V KarS §-s 424 toodud erisubjekti tunnustele.

Eelnevalt on leidnud tõendamist, et L.V, keda on Lõuna Politseiprefektuuri 09.04.2007. a otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 01.12.2007. a alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit, täites sellega KarS § 424 objektiivse koosseisu.

KarS § 424 sätestatud süüteokoosseis eeldab tahtlust kõigi koosseisu asjaolude osas, kusjuures

kuriteo omistamiseks L.V-le piisab vähemalt kaudse tahtluse tuvastamisest. Seega tuleb tuvastada, et L.V pidas võimalikuks koosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda.

L.V oli teadlik tema suhtes tehtud Lõuna Politseiprefektuuri 09.04.2007. a tehtud väärteotsusest, mistõttu ta pidi mootorsõidukit juhtima asudes teadma, et tal on olemas kehtiv karistus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. L.V ütluste kohaselt oli ta kella 12-

15 ajal, s.o ca 6 tundi enne rooli istumist joonud sõpradega viina, mistõttu ta pidi arvestama

sellega, et võib olla alkoholijoobes. L.V enda ütluste kohaselt ei tundnud ta end

alkoholijoobes olevat, kuid kahtles selles natuke. Kui ta sellele vaatamata otsustas siiski autorooli asuda, siis pidi ta vähemalt möönma, et paneb toime alkoholijoobes juhtimise. Samas ei võtnud L.V enne autorooli istumist midagi ette, kontrollimaks oma joovet. Seega pani ta oma teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kuna puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid, leiab kohus, et L.V on toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo.

KarS § 424 näeb mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

4 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul KarS-i §-des 57 ja 58 nimetatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine.

Karistusregistri teatisest (tlk 21) on näha, et L.V ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on teda ühel korral karistatud. Eeltoodu annab kohtule alust uskuda, et karistuse eesmärgid on L.V puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Kohus nõustub, et L.V-le tuleb mõista rahaline karistus 350 päevamäära ulatuses.

KarS § 44 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse

süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või,

kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga

maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd L.V tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2006. a tuludeklaratsiooni kohaselt oli 31 034 krooni (tlk 17), siis tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäärast, milleks on 50 krooni.

KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast

või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat.

Kohus nõustub prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb L.V-le võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi, s.o 1 750 krooni kuus otsuse jõustumisele järgneva 10 kuu jooksul.

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liiklemise eeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist

kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Juhtides lühikese ajajooksul kahel korral

mootorsõidukit joobeseisundis, on L.V näidanud üles vastutustundetut suhtumist

kaasliiklejate suhtes, seades ohtu lisaks enda turvalisusele ka nende turvalisuse. Seega on põhjendatud prokuröri taotlus L.V-lt juhtimisõiguse 3 kuuks äravõtmine.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6 525 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni (tlk 24) ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 27,70 krooni (tlk 25).

KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik