1-07-5897\17 · Viru Ringkonnakohus

1-07-5897 1(6)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise koht ja aeg 23.09.2008 Kriminaalasja number 1-07-5897 (07233001403 ) Kohtukoosseis eesistuja Maarika Kuusk, liikmed Eeva Levina ja Vladimir Rozalka Kohtuistungi sekretär Jane Väli Tõlk Olga Nõmmemees Kriminaalasi M.M süüdistuses KarS § 422 lg 1, § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 27.06.2008 otsus Apellatsiooni esitajad Kannatanute Irina Hamhodera ja Juri Artamonovi ning Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Irina Karo apellatsioonid Prokurör Irina Karo Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina Süüdistatav M.M Ik xxx, elukoht xxx Narva , töökoht xxx varem kohtulikult karistamata

Kannatanud I H, J A

Kannatanute esindajad Emma Kakosjan, Aleksei Smelov

Resolutsioon

Viru Maakohtu 27.06.2008 kohtuotsus M.M süüdistusasjas tühistada KarS § 73 lg 2 sätete kohaldamise osas, KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus-2 aastat 6 kuud vangistust jätta muutmata.

1-07-5897 2(6)

Tühistada Viru Maakohtu otsus kannatanu Juri Artamonovi kasuks välja mõistetud tsiviilhagi osas. Välja mõista süüdistatav M.M-ilt ( kinnipeetav Viru Vanglas) kannatanu JA (xxx) kasuks täiendavalt tsiviilhagi katteks 15501 (viisteist tuhat viissada üks) krooni 89 senti.

Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Kannatanu I H ja prokurör Irina Karo apellatsioonid rahuldada, kannatanu J A apellatsioon rahuldada osaliselt.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavaks tegemisest.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

Süüdistatav ja kannatanud saavad kassatsiooni esitada ainult advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu 27.06.2008 otsusega tunnistati M.M süüdi KarS § 422 lg 1, § 424 järgi ning karistati vastavalt 2 aastase ja 6 kuulise vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 2 kohaldamisega pöörati kohesele täitmisele 1 aasta 6 kuud vangistust, ülejäänud

osa 1 aasta vangistust mõisteti tingimisi 3 aastase katseajaga. Karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg 29.07-31.07.2006 s.o.3 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 03.04.2007.

KarS § 50 lg 1 alusel kohaldati täiendava karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks.

M.M anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 29.07.2006 kella 13.40 paiku juhtides alkoholijoobes sõidukit BMW r.m. 701 AUV Narva - Narva-Jõesuu 3. kilomeetril, kus oli kehtestatud lubatud kiirus 70 km/h sõitis välja vastassuunavööndisse, kus pani toime otsasõidu jalgrattaga vastupidises suunas liikuvale S A’le, mille tagajärjel viimane hukkus. Sellega rikkus M.M Liiklusseaduse § 20 lg 3, § 47 lg 3, § 2 , § 47 lg 5 sätteid ning jättes kannatanu abita ja lahkudes sündmuskohalt rikkus Liiklusseaduse § 225 p 1, § 226, § 57, § 58 sätteid pannes toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, alkoholijoobes, 27.12.2006 kella 14.15 Narvas xxx maja juures juhtis sõidukit

Audi A6 r.m. 773 AVT, olles samas 01.06.2006 Ida Politseiprefektuuri poolt karistatud Liiklusseaduse § 74-19 järgi.

1-07-5897 3(6)

Samuti tema, alkoholijoobes, 03.03.2007 kell 14.40 Narva xxx maja juures juhtis sõidukit

Audi A6 r.m. 773 AVT, olles seejuures 01.06.2006 Ida Politseiprefektuuri poolt karistatud Liiklusseaduse § 74-19 järgi.

Sellega pani ta toime KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo.

Kohus leidis, et süüdistatava M.M süü talle esitatud süüdistuses KarS § 422 lg 1 ja KarS § 424 järgi on tõendatud, kuna tema poolt Liiklusseaduse § 123 ja § 124 lg 2 ning § 2, § 20 lg 3 ja § 47 lg 3 sätete rikkumine oli S A’le otsasõidu põhjuseks, mille tagajärjel viimane

suri. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise tunnused on kinnitatud dokumentaalsete tõenditega ega ole vaidlustatud süüdistatava enda poolt. Karistuse määramisel arvestas kohus

vastustust kergendava asjaoluna kahetsust ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, süüdistatava isikut, kes pani kuriteo toime esimest korda, tema sotsiaalset tausta, aga ka süü iseloomu, raskust ja laadi - tegemist on kõrgendatud ühiskonnaohtliku kuriteoga. Kohus pidas

otstarbekaks karistada koheselt reaalse karistusega 1 aasta 6 kuu vangistusega ning selle ärakandmisel karistada 1 aastase vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga.

Menetlus ringkonnakohtus

Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid kannatanud I H ja J A ning Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Irina Karo.

Kaebuse kohaselt kannatanu I H kategooriliselt ei nõustu süüdistatavale M.M-ile määratud karistusega, kuna süüdistatav põhjustades oma tahtliku tegevusega kõigile liiklejaile

reaalse ohu, ei mõistnud oma tegude kõrget ühiskonnaohtlikkust, samuti ei kahetsenud toimepandut, vaid vabaduses viibis veel korduvalt joobnuna autoroolis. Kannatanu leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud KarS § 73 lg 2 sätet, jättes arvestamata

asjaolu, et süüdistatava alkoholijoobe tagajärjel hukkus inimene ning süüdistatav jätkuvalt viibis korduvalt alkoholijoobes autoroolis.

Kannatanu palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega määrata M.M-ile reaalne karistus vangistusena.

Kannatanu J A oma apellatsioonis ei nõustu maakohtu otsusega süüdistatavale KarS § 422 lg

1 järgi 2 aastase vangistuse mõistmisega, kuna nimetatud sätte kohaselt karistatakse kuni viieaastase vangistusega ning karistust kergendavaid asjaolusid süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi ta ei leia.

Samuti ei nõustu tema kasuks väljamõistetud summaga 1224,70 krooni, kuna see ei kata

tegelikke kulusid, mis olid kantud seoses lähedase inimese hukkumisega. Kannatanu palub välja mõista kõik kantud kulutused, mille kohta on kriminaalasja materjalides vastavad tõendid.

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Irina Karo oma apellatsioonis märgib, et nõustub maakohtu otsusega kuriteo kvalifikatsiooni osas. Kaebuse mõtte kohaselt ei ole kohtuotsuses

põhjendatud, miks karistuse eesmärkide saavutamiseks on otstarbekas jätta rakendamata süüdistatava suhtes vangistuse reaalne kandmine ning on võimalik kohaldada KarS § 73 lg 2 sätteid. Prokurör osundab, et pikaajalise vangistustähtaja määramine osaliselt ärakandmisele

kuuluvana ei vasta karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärgile ning

sisuliselt otsustas kohus süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse kohaldades KarS § 76 ja KrMS § 426 sätteid, milleks aga puudus kohtul pädevus. Prokurör

1-07-5897 4(6)

leiab, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud kriminaalõigust, mistõttu otsus kuulub tühistamisele mõistetud karistuse osas KrMS § 340 lg 2 alusel ning palub maakohtu otsus tühistada ning mõista karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud kaebuste juurde. Kannatanute esindajad

toetasid kaebustes toodud seisukohti. Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina taotles kohtuotsuse tervikuna muutmata jätmist.

Ringkonnakohtu seisukoht

Viru Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et prokurör Irina Karo ja kannatanu I H apellatsioonid on põhjendatud ning

kuuluvad rahuldamisele, kannatanu J Aapellatsioon tuleb rahuldada osaliselt tsiviilhagisse puutuvas osas.

Kannatanu J A oma apellatsioonis leiab, et kohus on mõistnud M.M-ile KarS § 422 lg 1 järgi liiga leebe karistuse. Ringkonnakohus on seisukohal, et selles osas tuleb kannatanu apellatsioon jätta rahuldamata. Viru Maakohus tunnistas M.M süüdi KarS § 422 lg 1 järgi s.o mootorsõiduki juhi

poolt liiklusnõuete rikkumises, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm ning mõistis karistuseks kõiki asjaolusid kaaludes 2 aastase vangistuse. Ringkonnakohus nõustub selle karistuse määraga. Apellatsioonis toodud põhjendused karistuse karmistamiseks ( joobes

juhtimine, kannatanu abita jätmine, sündmuskohalt lahkumine ) moodustavad M.M-ile

esitatud süüdistuse objektiivse koosseisu, mistõttu neid asjaolusid veelkord arvestada karistuse mõistmisel ei ole võimalik.

Nii prokurör kui ka kannatanu I H oma apellatsioonides leiavad, et kohus on alusetult kohaldanud M.M suhtes KarS § 73 lg 2 sätteid s.o mõistetud vangistuse osaliselt täitmisele mittepööramist. Ringkonnakohus nõustub nimetatud seisukohaga.

Viru Maakohus, mõistes M.M-ile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat ja 6

kuud vangistust pidas põhjendatuks, lähtudes süüdistatava isikust, mõistetud vangistuse

pöörata täitmisele osaliseltmäärates reaalselt ärakandmisele 1 aasta ja 6 kuud vangistust, ülejäänud osa karistusest-1 aasta vangistust täitmisele ei pööratud, kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu.

Sellisel viisil KarS § 73 lg 2 sätestatu kohaldamine on vastuolus osalise karistuse kandmisest vabastamise mõttega. Eelnimetatud säte ei reguleeri otsesõnu, kui pikk peaks olema reaalselt ärakantava karistuse

osa, kuid Riigikohus on selle tühimiku täitnud oma lahendites korduvalt väljendatud seisukohtadega. Nii on Riigikohus oma lahendis 3-1-1-21-05 märkinud, et „vangistuse osalise

täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema

lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Nimetatud efekti pole võimalik saavutada pikemaajalise (enam kui

mõnekuulise) vangistusega, sest selle aja jooksul isik kohandub vangistusega. Seega taotletakse nn šokivangistusega eripreventiivset eesmärki isiku suhtes, kelle täieliku karistuse

kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuvalt süü suuruse ja isikuomaduste tõttu

1-07-5897 5(6) põhjendatud.“ Samasugust seisukohta on Riigikohus väljendanud ka otsustes asjas nr 3-1-1- 41-04 ja 3-1-1-99-06. Seega, eeltoodust lähtuvalt on KarS § 73 lg 2 alusel M.M mõistetud vangistuse

osaline täitmisele mittepööramine maakohtu otsuses toodud viisil ebaseaduslik ning tuleb tühistada.

Ringkonnakohus on seisukohal, et M.M vabastamine mõistetud vangistusest iseenesest ei ole põhjendatud. Süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamist ( ka osalist)

saab lugeda seaduslikuks, kui kohtuotsuses on toodud veenvad põhjendused kas kuriteo

toimepanemise asjaolude või süüdlase isikut iseloomustatavate tunnuste märkimisväärse eripära kohta. Maakohus on süüdistatava vangistusest osalist tingimisi vabastamist põhjendanud sellega, et

antud kriminaalkaristus on esmakordne, tegemist on töökohta omava ning kahetsust

avaldanud isikuga. Neid asjaolusid ringkonnakohtu arvates ei saa pidada sellisteks, mis

omaksid märkimisväärset eripära. On ju isikul varasemate karistuste puudumine, töökoha

omamine ning kahetsuse avaldamine pöördumatu tagajärjega kuriteo toimepanemises iseenesest loomulik, mitte harukordne.

Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et M.M käitumine on olnud

pikema aja vältel õiguskorda eirav, tema hoolimatu käitumise tagajärjel hukkus inimene, mistõttu temale mõistetud vangistus tuleb ärakanda tervikuna.

Kannatanu J A leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud tema poolt esitatud tsiviilhagid välja mõistmata. Ringkonnakohus on seisukohal, et selles osas on kannatanu apellatsioon põhjendatud. Maakohtu otsuse kohaselt rahuldas kohus kannatanu J A tsiviilhagi sõidukulude osas. Hagi, mille kohaselt kandis kannatanu kulutusi tingituna vajadusest taastada tervist, mis sai oluliselt kahjustatud seoses lähedase inimese surmaga, jättis kohus aga läbi vaatamata, põhjendusel, et toimikus ei ole piisavalt tõendeid tervisliku seisundi halvenemise põhjuste kohta.

Ringkonnakohtu arvamuse kohaselt on maakohus suhtunud kannatanu poolt esitatud

nõuetesse pinnapealselt märkides vaid üldsõnaliselt, et sisuliseks otsustuseks puuduvad

vastavad tõendid. Lisaks sellele ei ole maakohus üldse võtnud seisukohta kannatanu poolt juba kohtueelsel menetlusel esitatud tsiviilhagi põhjendatuse osas. J A, olles tunnistatud antud kriminaalmenetluse raames kannatanuks, esitas esmakordselt tsiviilhagi avalduse kohtueelsel menetlusel koos juurde lisatud kuludokumentidega ( 2 kd, tl 31-40). Antud avalduse kohaselt kandis ta kulusid summas 12622,39 krooni ning need kulud tekkisid seoses lähedase inimese surmaga. Ringkonnakohus leiab, et antud nõue kuulub tervikuna rahuldamisele. Esitatud kahjunõuded

on kannatanu poolt kantud materiaalsed kulutused, mis on tal tekkinud seoses süüdistatava poolt põhjustatud tagajärjega (kannatanu A surm) ning kõik nõuded on kinnitatud vastavate

kuludokumentidega. Õige on süüdlaselt välja mõista ka kannatanu poolt kantud kulud, mis tekkisid seoses tervise taastamise vajadusega. Kannatanu poolt on esitatud arstitõend (välja antud 26.04.2007), milles osundatud tervisehäire teket on seostatud sügava psühhotraumaga eelmisel suvel ( 2 kd, tl 39). Maakohtu istungil esitas J A veel täiendava haginõude summas 5741.50 krooni. Antud nõue sisaldab tervise taastamiseks kantud kulutusi ning esitati ka vastavad kuludokumendid ( 3 kd, tl 56-72). Ringkonnakohus rahuldab esitatud nõude osaliselt s.o summas 2879.50 krooni. Antud summa koosneb tervise taastamiseks kantud kuludest, need on põhjendatud ning nende tekkimine on vaieldamatult seotud lähedase inimese surmaga. Rahuldamisele ei kuulu aga kannatanu nõue

1-07-5897 6(6)

hüvitada seoses haiguslehel viibimisega saamata jäänud töötasu, kuna kannatanu poolt esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik saamata jäänud töötasu suurust kindlaks teha. Seega eeltoodust lähtudes ning juhindudes Võlaõigusseaduse §§-dest 127 lg1, 4; 128 lg 3; 129 lg 1; 1043; 1045 lg 1 p 1; 1050 tuleb M.M-ilt kannatanu J A kasuks täiendavalt välja mõista (12622.39 krooni +2879.50) 15501.89 krooni.

Antud kohtuotsuse tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 1ja lg 4 p 4,5; 344; 345 lg 1, 2.

Maarika KUUSK Eeva LEVINA Vladimir ROZALKA