1-07-1284\6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

18. septembril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Peeter Pool kaitsja: Leelo Viil osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 09. juunil 2008 a. ja 18. septembril 2008 a.

L.N ik. xxx, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 10 kl., ei tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud

1.11.06.2002 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 – 1 lg. 1 järgi rahatrahviga 1260 kr.

Viibib vahi all alates 13. maist 2008 a. süüdistusasja KarS § 201 lg. 2 p. 1, § 199 lg. 2 p. 4, § 266 lg. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus t u v a s t a s :

L.N on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, töötades ajavahemikul 07.06.2006 a. kuni 20.08.2006 a. Kadaka tee 72 c asuvas AS-s MRP Linna Liinid dispetšerina, omastas töötamise ajal korduvalt erinevates summades talle AS MRP Linna Liinide esindaja poolt 07.06.2006 a. ja 28.07.2006 a. temale tööalaselt realiseerimiseks antud Tallinna ühistranspordipiletite müügist saadud raha summas 16100 krooni.

Seega L.N isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise – omastamise s.o. KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 15.12.2006 a. eeluurimise käigus kindlaks tegemata kellaajal, lahkudes HR elukohast XXX, varastas koridori seinakapis rippuva jope taskust HR kuuluvast rahakotist raha summas 3000 krooni, tekitades kannatanule va-ralist kahju kokku 3000 krooni; samuti tema, olles isik, kes on varem varguse toime pannud, varastas ajavahemikul 06.01.2007 a. kuni 07.01.2007 a. HR elukohast viimasele kuuluva Ühispanga magnetkaardi ning 07.01.2007 a. kell 07.36 võttis Raplas Ühispanga sularahaautomaadist, kasutades varastatud magnetkaarti HR kuuluvalt pangaarvelt 10000 krooni ja 07.01.2007 a. kell 07.37 võttis samast sularahaautomaadist, kasutades varastatud magnetkaarti HR kuuluvalt pangaarvelt 5000 krooni, tekitades kannatanule varalist kahju kokku 15000 krooni. Seega L.N võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud, pani toime KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi kvali- fitseeritava kuriteo. Samuti tema ajavahemikul 06.01.2007 a. kella 23 kuni 07.01.2007 a. kella 08 tungis läbi maja suletud akna kannatanu HR tahtevastaselt majja ja varastas koridori seinakapis rippuva jope taskust HR kuuluva rahakoti hinnaga 50 krooni, milles oli raha 800 krooni, HR kuuluva Ühispanga magnetkaardi, tekitades kannatanule varalist kahju kokku 850 krooni. Seega L.N valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega pani toime KarS § 266 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasi nr. 1 – 07 - 1284

Süüdistatav L.N unnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süütegude kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine täielikult tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et ta töötas bussipargis kaks kuud ja selle aja jooksul omastas piletite raha ca 13000 krooni. Täpset summat ei oska ütelda, sest ta sai erinevate väärtustega pileteid eriaegadel, nii nagu bussijuhid temalt pileteid ostsid ja nii nende müügist raha ka laekus. Ta ei mõelnud summa võtmisele, sest sel ajal tal endal raha üldse ei olnud. Ta lootis, et raha saamisel paneb raha tagasi. Ta ei uskunud, et summa muutub suureks. Iga vahetuse ajal võttis 500 või 1000 krooni ja seda igas tööl oleku vahetuses ja seda 32 korda. Seifis peaks olema ka piletimüügi arvestuslehed, millel märge bussijuhtidele piletite müügi arvestus, kuid neil ei ole bussijuhtide allkirju. Ta haigestus ja tööle ei läinud ning SMS kaudu saatis teate haigestumise kohta. Samuti kinnitab eeluurimisel antud ütlusi, et ajalehe kuulutuse kaudu sai tuttavaks HR ja 2006 a.

augustis läks viimase hooldajaks. Algul oli kõik korras, kuid 15. detsembril lahkus salaja Tallinna. Enne lahkumist võttis R jope taskust 3000 krooni. 2007 a. jaanuari algul ta sõitis HR juurde ja 2 ööd passis kuuris ning R lahkumisel ta läks majja tagaukse kaudu ja viibis oma endises toas. Tal oli vaja kuskil ööbida ja samal ajal oli vaja ka raha. Vastu hommikut ta võttis H jope taskust rahakoti, milles oli raha, kuid summat ei mäleta, kuid üks rahatäht oli 500 kroonine ning Ühispanga magnetkaart. Sõitis bussiga Tallinna poole, kuid väljus Raplas ja pangaautomaadist võttis R kontolt kahel korral raha s.o. 10000 krooni ja 5000 krooni. Koodi teadis varasemast ajast bensiinijaamas bensiini ostes. Seejärel sõitis Tallinna.

Kannatanu esindaja RV poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta on AS MRP Linna Liinide juhatuse liige. 2006 a. mai lõpus võeti dispetšerina tööle L.N ja töötas

1,5 kuud ning lahkus töölt. Seejärel teostati inventuur ja avastati, et L.N oli omas-tanud firmale kuuluvat raha. Pärast vahetuste lõppu L.N jättis kassasse andmata piletite müügist saadud raha 13000 krooni. Töökorralduse ja kirjaliku töölepingu kohaselt Haaniste sai sõidukite pileteid ja selle müügist saadud raha pidi edastama kassasse, kuid L.N seda ei tei-nud.

Teotatud inventuuri kohaselt L.N ekitas AS-le materiaalset kahju summas 16100 krooni ja AS MRP Linna Liinid taotleb tekitatud kahju eest tsiviilhagi summas 16100 krooni. Kannatanu HR poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 07.01.2007 a. kella 10 ajal käis tema juures naaber ja ütles, et kas ta tuulutab tuba, et ühe akna kardin oli väljas. Te-ma teada maja kõik aknad peavad kinni olema, sest detsembris vaatas koos hooldaja L.N- nistega veel üle. Siiski läks vaatama ja aken oli lahti. Peale seda läks vaatama, kas jope taskus on rahakott alles, kuid seda taskus ei olnud. Rahakoti hind oli 50 krooni ja selles oli 800 krooni ning Ühispanga pangakaart. Selles varguses kahtlustab L.N, kes hooldajana teadis rahakoti asukohta. Krista elaski selles toas, mille aken oli lahti. Enne Krista lahkumist tegi kindlasti akna kremoonist lahti ja surus akna kinni. Majas ta võis käia ööl vastu 07.01. Lahti oleva akna all olid väikest sorti jalatsijäljed. Tänava otsas nägi ka sõiduki jälgi. Kella 12 ajal tuli tema juurde üks naine, kes tõi tema kätte varastatud rahakoti, mille oli leidnud OÜ Kaisma kontorihoone trepilt. Rahakoti sisu oli varastatud. Samuti avastas, et 15.12.2006 a. hommikul L.N oli tema teadmata lahkunud ning koridorikapis olevast jopetaskust varastatud 3000 krooni. Hommikul L.N helistas talle, et võttis jopetaskust 3000 krooni, kuna pidi Soome sõitma. 08.

jaanuari hommikul helistati talle Rapla Ühispanga filiaalist, et tema pangakaart asub nende juures ning kaardiga on sooritatud kaks tehingut. Seejärel ta käis Vändra panga filiaalis ja selgus, et tema arvelt on võetud 10000 krooni ja 5000 krooni ja need summad võeti 17.01 kell 07.36 ja

07.37. Ta kahtlustab neis tehinguis jälle L.N, sest viimane teadis kaardi asukohta. Koodi teab ilmselt sellest ajast, mil koos ostis bensiini ja jättis koodi meelde. L.N süü on peale tema enda ja kannatanu esindaja poolt antud ütluste veel leidnud tõendamist AS MRP Linna Liinid avaldusega, töölepinguga, dispetšeri ametijuhendiga, dispet- šerile sõidutalongide realiseerimise tõendiga, piletite müügi ja piletite väljastamise ja müügi kohta oleva aruandega, fototabeliga, pangatehingu väljavõttega / t.l. 2, 8 – 16; t. II t.l. 6, 7, 32/.

KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistamist, omastatud raha tagastamata jätmist, praktiliselt alalise elukoha ja töökoha puudumist, vahi all viibimise aega, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus o t s u s t a s :

1 Süüdi tunnistada L.N KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust Süüdi tunnistada L.N KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi ja mõista karistuseks 7 ( seitse ) kuud vangistust Süüdi tunnistada L.N KarS § 266 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust

KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda mõistetud kergemad karistused kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 7 ( seitse ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) kuud

20 ( kakskümmend ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 13. maist 2008 a. Tõkend – vahistamine – mõistetud karistuse kandmisega tühistada

2 Välja mõista L.N-ilt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse.

3 Välja mõista L.N-ilt kaitsjatasu 2035.50 krooni.

Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777

4 Välja mõista L.N-ilt tsiviilhagi AS MRP Linna Liinid kasuks summas 16100 krooni ja HRkasuks summas 18800 krooni. Kannatanu esindajal kui ka kannatanul tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole.

5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik / allkiri /