4-08-7728\1 · 4-08-7728\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-7728

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-7728 Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi Stanislav Velikorodnõhh`i (ik 37212194257) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 15.07.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,009849 Liiklusseaduse § 7419 lg 1,2 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7419 lg 1,2; Karistusseadustiku §§ 56 lg 1; 66 lg 2,3 ning Väärteomenetluse seadustiku §§ 120, 132-135 kohus otsustas

1) Rahuldada Stanislav Velikorodnõhh`i kaebus osaliselt.

2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 15.07.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,009849 Stanislav Velikorodnõhh`ile määratud karistuse osas muutmata.

3) Määrata KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Stanislav Velikorodnõhh`i tasuma rahatrahv summas 13 680 (kolmteist tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni osade kaupa 12 kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, so igakuiselt 1140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) krooni iga kuu 20. kuupäevaks Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a 221023778606 Hansapank (viitenumber 10220085219673). Rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

4) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 24.06.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andres Kiiver`i poolt väärteoprotokoll nr AB1003878 selle kohta, et 24.06.2008.a kella 21:48 ajal Pärnu linnas Riia mnt 87 juhtis S. Velikorodnõhh mootorsõidukit (BMW F650 GD, r/n xxxx) olles alkoholijoobes (indikaatorvahendi Lion 400sd nr 059601D näit 0,83 mg/l), millega rikkus

4-08-7728

2 (4) Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 1 järgi.

15.07.2008.a koostatud üldmenetluse otsusega nr 2670,08,009849 on määratud S. Velikorodnõhh`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 228 trahviühikut, so 13 680 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud S. Velikorodnõhh`i suhtes lisakaristust LS § 7419 lg 2 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks.

Kaebuse sisu 06.08.2008.a esitas S. Velikorodnõhh Pärnu Maakohtule kaebus väärteoasjas koostatud üldmenetluse otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamiseks ning kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd, kuid leiab, et temale määratud karistus on liialt karm, kuivõrd S. Velikorodnõhh`il ei ole eelnevalt samaväärseid rikkumisi olnud. Samuti palub kaebaja võimaldada temale karistuseks määratud rahatrahvi tasumist osade kaupa ühe aasta jooksul majanduslikel kaalutlustel. S. Velikorodnõhh palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson oma 26.08.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et ei toeta kaebust rahatrahvi vähendamise ja lisakaristuse tühistamise osas. Menetleja nõustub kaebuses esitatud taotlusega, so rahatrahvi ajatamisega ning asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

LS § 7419 lg 1 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna liiklusjärelevalve käigus on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit 0,83 mg/1 (so 1,66 promilli) alkoholijoobes. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit alkoholijoobes on üliontlik nii endale kui teistele kaasliiklejatele ja näitab tema suhtumist ühiskonda, kus iga päev kaotab keegi liikluses elu. Mootorsõiduki juhina pidi menetlusalune isik olema teadlik kehtivast seadusandlusest, et mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis võidakse karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja lisakaristusena võib kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3-st kuust kuni 9 kuuni.

Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo LS § 7419 lg 1 järgi. Seadus ei sea tingimusi menetlusaluste isikute osas. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Lisaks arvestatakse otsuse tegemisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ei ole, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silma pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud.

Isikut iseloomustavaks materjaliks võib lugeda asjaolu, et pea kuu aega hiljem 29.07.2008.a istus menetlusalune isik uuesti mootorsõiduki rooli alkoholijoobes. Sellest nähtub, et menetlusalune isik suhtub õiguskuulekasse käitumisse jätkuvalt ükskõikselt ning ei täida eeskirju, mis on turvalise liiklemise aluseks. Seega on põhjendatud nii rahatrahvi määramine kui ka lisakaristuse kohaldamine. Kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – saada kergem karistus. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu joobeseisundis juhtimine, on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

4-08-7728

3 (4)

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et S. Velikorodnõhh`i kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 7419 lg 2 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. S. Velikorodnõhh`i on kõnealuses asjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 228 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamist ja kohaldatud lisakaristuse tühistamist ning temale menetleja poolt määratud rahatrahvi ajatamist majanduslikel põhjustel, so kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi tasumiseks ühekordse maksena.

Kohus asus seisukohale, et S. Velikorodnõhh`i suhtes kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramine, so rahatrahvi 228 trahviühikut summas 13 680 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud, ja seda eelkõige karistuse eripreventiivsest iseloomust tulenevalt. Nii näeb KarS § 56 lg 1 ühe karistamise alusena ette võimaluse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteoasja juurde lisatud õiendist varasemate väärtegude toimepanemise kohta nähtub, et S. Velikorodnõhh on varem karistatud väärtegude toimepanemise eest, muuhulgas Alkoholiseaduse § 70 alusel, mis kohtu hinnangul viitab, et kaebuse esitaja ei ole varasematest väärteokaristustest ning oma käitumisest järeldusi teinud, ning toime pandud teod on muutunud järjest ühiskonnaohtlikumaks, so isik ei ole enam piirdunud pelgalt viibimisega alkoholijoobes avalikus kohas vaid on asunud joobeseisundis juhtima ka mootorsõidukit. Eeltoodut arvestab kohus kui isikut iseloomustava asjaoluna. Seega, arvestades võimalust mõjutada S. Velikorodnõhh`i edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et S. Velikorodnõhh`ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 lg 1 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, sh kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks. Samuti märgib kohus, et Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo LS 7419 lg 1 mõttes, arvestamata siinjuures isiku tööülesandeid ja ametikohta. Ka on menetleja antud juhul

4-08-7728

4 (4) kohaldanud lisakaristust sanktsiooni miinimummäära lähedases määras. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt kuulub mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine ühiskonna liikmeid enim ohustavate õiguserikkumiste hulka, mille puhul tuleb rakendada karmimaid karistusi.

KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Arvestades kaebaja majanduslikku olukorda ning asjaolu, et kohtuväline menetleja ei oma vastuväiteid S. Velikorodnõhh`ile menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi ajatamise osas, siis kohus asus seisukohale, et kaebuse esitajale tuleb võimaldada temale menetleja poolt karistuseks määratud trahvi tasumist ositi maksimaalse võimaliku tähtaja, so 12 kalendrikuu, jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Anu Tammeniit Kohtunik