1-08-10445\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-10445

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-10445

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Henri Looritsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Henri Loorits (ik: 38609156529; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Henri Loorits tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 12.08.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Henri Looritsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Henri Loorits on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.10.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati vangistusega 7 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva võrra vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 17.10.2006.a ja lõpp on 13.04.2010.a.

2 H. Looritsa kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õpib ja töötab, distsiplinaarkorras on korduvalt karistatud. Vabanemisel läheb elama vanemate juurde , töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub H. Looritsa vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna selleks on tingimused täidetud.

Henri Loorits taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.

Prokurör ei toeta H. Looritsa tingimisi ennetähtaegset vabanemist, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viibinud ka vanglas, kuid kuritegudest hoiduma ei ole see teda motiveerinud. Vangistuses ei allu ta samuti ettenähtud korrale - tal on rohkelt distsiplinaarkaristusi, osa neist kehtivaid. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kinnipeetav on juba olnud tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid pani sellel katseajal toime uue kuriteo. Seega on tema käitumine juba väljakujunenud, see on selgelt kriminaalne ning käitumiskontrolliga ei ole võimalik teda mõjutada elama seaduskuulekalt.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud H. Looritsa ja prokuröri arvamused, leiab, et H. Loorits tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H. Looritsa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viibinud ka vanglas, kuid kuritegudest hoiduma ei ole see teda motiveerinud. Vangistuses ei allu ta samuti ettenähtud korrale - tal on rohkelt distsiplinaarkaristusi, osa neist kehtivaid. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kinnipeetav on juba olnud tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid pani sellel katseajal toime uue kuriteo. Seega on tema käitumine juba väljakujunenud, see on selgelt kriminaalne ning käitumiskontrolliga ei ole võimalik teda mõjutada elama seaduskuulekalt.

Arvestades H. Looritsa poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik