1-05-1979\8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedseptembril 2008 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul prokuröri Marge Voogma kaitsjate v.-adv. abi Anti Aasmaa, v.-adv. Lembit Nirgi, Toomas Alp, Küllike Namm ja Kristel Vedro osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 30.11.2006, 22.02.2008, 03.03.2008 ja 02.09.2008 kriminaalasja
Legislator headnote
AI generated1-05-1979\8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Seega A V ja A T, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikutena, isikute grupis, püüdes võtta ja võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju suures ulatuses, panid toime KarS § 199 lg 2 p 4,6,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Full text
Ärakiri Kriminaalasi nr 1-05-1979
KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS
11. septembril 2008 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul prokuröri Marge Voogma kaitsjate v.-adv. abi Anti Aasmaa, v.-adv. Lembit Nirgi, Toomas Alp, Küllike Namm ja Kristel Vedro osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 30.11.2006, 22.02.2008, 03.03.2008 ja 02.09.2008 kriminaalasja
A V, isikukood xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxx, töökoht xxx tööline, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 07.09.1994 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK §
115 lg 2 p 1,2,3 – 15 lg 2, 115 lg 1 järgi 2 a vabadusekaotusega tingimisi 3 a katseajaga, 2) 14.11.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi 1 a 6 k vangistusega tingimisi 2 a 6 k katseajaga, Lääne-Viru Maakohtu määrusega 27.09.2004 pikendatud katseaega 6 k võrra, 3) 13.05.2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 155 lg 2 p 1, 139 lg 2 p
2 järgi 2 a vangistusega tingimisi 3 a katseajaga, 4) 24.11.2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 320 järgi rahalise karistusega 2000 krooni, 5) 23.12.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 1 a vangistusega, lõplik karistus KarS § 65 lg 2 järgi 2 a 1 k vangistust, Harju Maakohtu määrusega 24.03.2006 KarS § 76 alusel vabanes tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, karistuse ärakandmata osa 10 k 15 p seisuga 04.04.2006, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral,- ja
A T isikukood xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 9 klassi, elukoht xxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 15.10.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi 6 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, Lääne-Viru Maakohtu määrusega 03.02.2004 pööratud ärakandmata karistus 5 k 27 p vangistust täitmisele, vabanes 30.07.2004 Murru Vanglast pärast karistuse kandmist, 2) 04.02.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 5 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 k, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 8-l korral, viibinud vahi all 22.09.2003 – 03.10.2003, tõkend elukohast lahkumise keeld,- süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,6,7 järgi,
P V, isikukood xxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxx, töökoht OÜ M juhataja, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 04.09.1998 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 1243 lg 2, 128 lg 1 järgi rahatrahviga 3360 krooni, 2) 24.01.2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 356 lg 1 järgi 1 a vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 8-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld,-
T V, isikukood xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxx, töökoht OÜ E-R juhatuse liige, varem kriminaalkorras karistatud 04.10.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1 – 22 lg 3, 25 lg 2 järgi rahalise karistusega 7500 krooni, väärtegude toimepanemise eest karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld,- ja
M T isikukood xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxx, töökoht OÜ K juhatuse liige, varem kriminaalkorras karistatud 01.09.1997 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 142 lg 2 p 1,4 järgi 1 a 6 k vabadusekaotusega tingimisi 3 a katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 5-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld,- süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 6,7 järgi.
A V, A T, P V, T V ja M T on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nemad, A V ja A T KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikutena, ajavahemikul 26.06.2003 – 01.07.2003 xxx maaüksustel ilma raiet lubavate dokumentideta võtsid ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil metsamaterjali 182,46 tm ja püüdsid võtta ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 868,74 tm metsamaterjali, kokku metsamaterjali koguväärtusega 621 588.60 krooni.
Seega A V ja A T, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikutena, isikute grupis, püüdes võtta ja võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju suures ulatuses, panid toime KarS § 199 lg 2 p 4,6,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Seega P V, T V ja M T, isikute grupis, püüdes võtta ja võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju suures ulatuses, panid toime KarS § 199 lg 2 p 6,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör Marge Voogma taotles kohtuistungil 02.09.2008 kohtult kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel, sest süüdistatavate süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokurör leidis, et Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju osas summas 93 466 krooni on põhjendatud ning selle summa võiksid süüdistatavad riigile kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitada, samuti peaksid nad hüvitama kaitsjatasud. Kannatanu A J tsiviilhagi ei ole prokuröri sõnul siduv kriminaalmenetluse lõpetamise korral KrMS § 202 alusel. Prokurör märkis, et kannatanu A J ei ole mingit kahju kandnud ning tema tsiviilhagi võib jätta läbi vaatamata. Prokuröri väitel võib kannatanu A J esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras.
Süüdistatavad A V, A T, P V, T V ja M T nõustusid kohtuistungil prokuröri taotlusega lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel, samuti nõustusid nad heastama kuue kuu jooksul võrdsetes osades Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju osas summas 93 466 krooni ja tasuma kaitsjatasud.
KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või KrMS § 202 lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud.
Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on täidetud. Kriminaalmenetluse lõpetamisel nn otstarbekuse kaalutlusel (KrMS § 202) ei ole kannatanu aktiivne menetlusosaline, sest KrMS § 202 lg 4 tulenevalt prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega ja vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Mis puudutab KrMS §-s 202 kriminaalmenetluse lõpetamise ühe eeldusena kuriteoga tekitatud kahju heastamist, siis see ei ole samastatav tsiviilhagi rahuldamise või mitterahuldamisega. Keskkonnainspektsioon on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi xxx maaüksusel ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju osas summas
37 688 krooni ja xxx maaüksusel ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju osas summas 55 778 krooni, kokku summas 93 466 krooni ning kannatanu A J on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes kokku summas 156 546 krooni (metsa väljaveo eest makstud tasu 19 212 krooni, metsamaterjali transpordi kulu 32 201 krooni, kulud metsauuenduseks 35 992 krooni ja riigile makstud tulumaks 69 141 krooni). Heastatav kahju KrMS § 202 mõttes on see osa kannatanu nõudest, mida prokuratuur peab põhjendatuks. See aga ei tähenda, et prokuratuuri seisukoht kuriteoga tekitatud kahju puudumisest saaks olla siduv kannatanu A J ja välistada tema nõude süüdistatavate vastu. KrMS § 310 lg 3 kohaselt, kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, on kannatanul õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202, 206, 385 p 7 kohtunik m ä ä r a s:
Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-05-1979 A V ja A T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,6,7 järgi ning P V, T V ja M T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 6,7 järgi KrMS § 202 alusel.
KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada A V, A T, P V, T V ja M T tasuma kuue kuu jooksul igaüks 18 693.20 (kaheksateist tuhat kuussada üheksakümmend kolm krooni ja 20 senti) krooni Keskkonnainspektsiooni poolt ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju nõudes esitatud tsiviilhagi hüvitamiseks. Nimetatud summa kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Pangas, viitenumber 2800049463.
KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada A V kuue kuu jooksul tasuma kriminaalmenetluse kulu (kaitsjatasu) 9857.72 (üheksa tuhat kaheksasada viiskümmend seitse krooni ja 72 senti) krooni riigituludesse.
KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada A T kuue kuu jooksul tasuma kriminaalmenetluse kulu (kaitsjatasu) 7280.67 (seitse tuhat kakssada kaheksakümmend krooni ja 67 senti) krooni riigituludesse.
KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada M T kuue kuu jooksul tasuma kriminaalmenetluse kulu (kaitsjatasu) 7205.67 (seitse tuhat kakssada viis krooni ja 67 senti) krooni riigituludesse.
Kriminaalmenetluse kulu (kaitsjatasu) kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld A T, P V, T V ja M T suhtes tühistada.
A T vahistuse kestus oli 22.09.2003 – 03.10.2003, s.o. 12 päeva. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 3 p 3 kohaselt kahju ei hüvitata isikule, kelle suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 201 lõike 2 ja §-de 202-205 alusel.
Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt (asukoht Rakvere Laada 27) kasuks 9857.72 (üheksa tuhat kaheksasada viiskümmend seitse krooni ja 72 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 1503.72 krooni) krooni v.-adv. abi Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava A V’i kaitsjana osutatud õigusabi eest.
Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 295 (kakssada üheksakümmend viis krooni, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 45 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava A T’i kaitsjana osutatud õigusabi eest.
Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 295 (kakssada üheksakümmend viis krooni, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 45 krooni) krooni v.-adv. Kristel Vedro poolt määratud korras süüdistatava M T kaitsjana osutatud õigusabi eest.
KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud.
KrMS § 385 p 7 kohaselt määruskaebust ei saa esitada KrMS §-des 201-2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud kannatanu KrMS §-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale.
Kohtunik /allkiri/
Ärakiri õige Kohtunik Heli Väinaste