1-08-9985\6 · 1-08-9985\6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-08-9985 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2008. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-9985 (08250001246) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Tõlk Galina Kozelkova Kriminaalasi Sergei Ernits süüdistus KarS § 418 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav SERGEI ERNITS – elukoht *, postiaadress *, isikukood 35708054717, *, haridus *, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel kriminaal– ja väärteokorras karistamata. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Ruth Sild RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista Sergei Ernits Karistusseadustiku (KarS) § 418 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud. 2. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus S. Ernits suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ära kandmata 2 (kahe) kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui S. Ernits 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3. Määrata Sergei Ernits katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid: 3.1. elama oma alalises elukohas *; 3.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

Ärakiri 1-08-9985 2

registreerimisele; 3.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 11. september 2008. a. 5. Kui S. Ernits katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 6. Tühistada S. Ernits suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 7. Välja mõista Sergei Ernits’alt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Hansapank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-08-9985 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; - määratud kaitsjale makstud tasu 643 (kuussada nelikümmend kolm) krooni 10 senti; - tulirelva ekspertiisi tasu summas 1 470 (üks tuhat nelisada seitsekümmend) krooni; - lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi tasu summas 600 (kuussada) krooni. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 8. Asitõendid - 73 laskekõlbmatut padrunit, mis asuvad Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis ja 2 pürotehnilist padrunit, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures hävitada peale kohtuotsuse jõustumist vastavalt Relvaseaduse ja Lõhkematerjaliseaduse sätetele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses kokkulepemenetluse normide rikkumisega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest ja apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolele on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus Sergei Ernits’at süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellel puudus laskemoona omandamiseks ja hoidmiseks nõutav eriluba, omandas ebaseaduslikult leidmise teel eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2005. a kevad-suvel Harju maakonnast Vasalemma vallast Ämari külast 72 laskekõlbmatut 7,62 x 25 mm püstolipadrunit TT, milliseid hoidis oma elukohas *, kust toimetas need 2006. a edasi Lääne maakonda ning lisaks sellele omandas ebaseaduslikult 2006. aastal ajavahemikul maist kuni oktoobrikuuni * külast leidmise teel 15 laskekõlbulikku 9 x 19 mm püstolipadrunit Parabellum (Luger), viis laskekõlbulikku 5,45 x 39 mm automaadipadrunit AK, ühe laskekõlbuliku 7,65 mm püstolipadruni Browning ning ühe laskekõlbmatu 7,62 x 54 R vintpüssipadruni, milliseid hoidis

Ärakiri 1-08-9985 3

ebaseaduslikult oma erinevates Lääne maakonnas asuvates elukohtades kuni 09. maini 2008. a, mil need * asuvas korteris politseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus temalt ära võeti. Oma käitumisega rikkus Sergei Ernits alates 31. märtsist 2002. a kehtiva Relvaseaduse alljärgnevaid sätteid: - Relvaseaduse § 9 lg 1 nõudeid, mille kohaselt isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma talle leiu üle Relvaseaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras; - Relvaseaduse § 32 lg 1 nõudeid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba; - Relvaseaduse § 32 lg 2 nõudeid, mille kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks Relvaseaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses; - Relvaseaduse § 32 lg 3 nõudeid, mille kohaselt soetamisloa väljastab relva soetamist taotlevale isikule tema elu- või asukohajärgne politseiprefektuur; - Relvaseaduse § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks Relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada kasutusse andmise üleandmise- vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada Relvaseaseaduse § 46 lõikes 5 nimetatud kogust; - Relvaseaduse § 45 lg.1 nõudeid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Sellise tegevusega, omandades ja hoides ebaseaduslikult laskemoona, pani SERGEI ERNITS toime laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus Sergei Ernits’ale nõutud karistus: KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Määrata, et Sergei Ernits kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Sergei Ernits süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

Tsiviilhagi puudub. Asitõendid - käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud 94 erineva kaliibriga padrunit /tl 29-30/, millistest on ekspertiisi käigus ära kasutatud 21 laskekõlblikku padrunit, 73 laskekõlbmatut padrunit asuvad Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis /tl 44/ ning 4 pürotehnilist padrunit, millest 2 on hävinenud ekspertiisi teostamise käigus ja kaks pürotehnilist padrunit asub pakituna käesoleva kriminaalasja materjalide juures.

Ärakiri 1-08-9985 4

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada asitõendid peale kohtuotsuse jõustumist vastavuses Relvaseaduse ja Lõhkematerjaliseaduse sätetega. Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb S. Ernits’alt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6 525 krooni (1,5 x 4 350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale R. Sild S. Ernits kaitsmise eest makstud tasu 643 krooni 10 senti. Ekspertiisikulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on selleks ekspertiisitasu seoses tulirelvaekspertiisi (Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi akt nr TB-124- 08/2516 28.05.2008) teostamisega summas 1 470 krooni /tl 36/ ja ekspertiisitasu seoses lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi akt nr PL-37-08/2518 30.06.2008) teostamisega summas 600 krooni /tl 39/. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige