4-08-6889\2 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2008, Rapla

Kohtuasja number 4-08-6889

Kohtunik Lea Pavelson

Kohtuasja nimetus Marek Tšabani kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabli Triin Tähtla otsuse nr 2700,08,002396 20.06.2008 peale

Menetlusalune isik Marek Tšaban, isikukood 37508124221, elukoht xxxxxx xxxx

Kaitsja vandeadvokaat Tambet Mullari

Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre

Resolutsioon Jätta Marek Tšabani kaitsja vandeadvokaat Tambet Mullari taotlus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabli Triin Tähtla otsuse nr 2700,08,002396 20.06.2008 peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 10 päeva jooksul, alates määrusest teadasaamisest.

Asjaolud M.Tšabani kaitsja T.Mullari esitas kaebuse Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabli Triin Tähtla otsuse nr 2700,08,002396 20.06.2008 peale Pärnu Maakohtule 11.07.2008. Kaitsja leiab, et vastavalt otsusele on kaebuse esitamise viimane tähtaeg 10.07.2008. Kaebetähtaeg on ületatud 1 päeva võrra, mistõttu kaitsja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebuse esitaja soovis koos kaebusega esitada Eesti Akrediteerimiskeskuse tõendi selle kohta, et Rapla Haigla ei kuulu nende asutuste hulka, kellel oli vastav akrediteering veres alkoholisisalduse määramiseks olemas. Kahjuks ei laekunud vastav tõend 10.07.2008. Seega oli kaebaja sunnitud esitama kaebuse ilma vastava tõendita. Juhul, kui Eesti

Akrediteerimiskeskus ei väljasta vastavat tõendit kaebuse sisulise läbivaatuse ajani, palub kaitsja kohtu abi nimetatud tõendi väljanõudmiseks Eesti Akrediteerimiskeskusest. Kaitsja palub kohtul vastava asjaolu lugeda kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Kaebetähtaja ennistamata jätmisel on riivatud eeskätt Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tulenevat üldist kohtusse pöördumise õigust, et üldse saavutada väärteoasja sisuline arutamine kohtus, koostoimes Põhiseaduse § 24 lg 5, mis näeb ette isiku õiguse tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kohtusse pöördumise õiguse riivega on tegu põhjusel, et kohtuväline menetleja ja kohtuväline menetlus ei vasta kõigile kohtutele ja kohtumenetlusele sätestatud kõrgendatud nõuetele. Põhiseadusest ning EIÕK-st tulenev õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks on äärmiselt oluline isiku põhiõigus. Ühest küljest eeldab õigus tõhusale menetlusele kindlasti kohtusüsteemi efektiivset toimimist, mis on oluline põhiseaduslik väärtus ning demokraatliku õigusriigi lahutamatu koostisosa. Läbi efektiivse kohtupidamise tagatav õigus erapooletule, sõltumatule, kohasele kohtumõistmisele mõistliku aja jooksul on õiglase õigusmõistmise lahutamatu eeltingimus. Mõistliku aja jooksul toimuv kohtupidamine ja kohtuotsuste kvaliteet suurendavad kohtusüsteemi autoriteetsust ja aitavad kaasa inimeste õiguste ja vabaduste kaitstusele. Kaebaja hinnangul ei riku kaebuse esitamisega ühe päeva võrra hilinemine nimetatud printsiibi toimimist, mistõttu kaitsja palub kaebetähtaja ennistada. Teisalt on edasikaebeõiguse tagamise kohustus samuti üks õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele alampõhimõtetest. Kohtusse pöördumise ja edasikaebeõigust kui põhiõiguseid reguleerib ka Eesti jaoks siduv Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, milles sätestatud ning Euroopa Inimõiguste kohtu praktikas konventsiooni põhjal välja arendatud põhimõtteid peavad siseriiklikud õigusaktid arvestama. EIÕK artikkel 6 näeb ette igaühe õiguse oma tsiviilõiguste ja –kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral kohtusse pöördumiseks ning sätestab nõuded õiglasele kohtulikule arutamisele. Edasikaebeõiguse sätestab EIÕK lisaprotokolli nr 7 artikkel 2, mille lõike 1 kohaselt on igaühel, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos, õigus tema süüdimõistmisele või karistuse läbivaatmaisele kõrgema õigusemõistmisinstantsi poolt; selle õiguse kasutamise alused ja kord määratakse seadusega. Artikli 2 lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud õiguses võivad olla erandiks seaduses loetletud vähemtähtsad õiguserikkumised või juhud, kus asjassepuutuva isiku üle mõistis esimeses astmes kohut kõrgeim õigusemõistmisinstants või kui isik on mõistetud süüdi pärast apellatsiooni tema õigeksmõistmise vastu. Kuigi nimetatud artiklid viitavad üksnes kriminaalkorras karistamisele, siis kuna Euroopa Inimõiguste kohus käsitleb karistamist sisulisest kriteeriumitest lähtuvalt, tuleb ka osad väärteod lugeda hõlmatuks. Lisaks tuleb märkida, et Euroopa Inimõiguste Kohus on tunnistanud, et EIÕK artikliga 6 ei ole iseenesest vastuolus, kui vähetähtsat õiguserikkumist menetleb ja süüdlast karistab ametnik või haldusorgan. Oluline on siiski, et karistatud isikul on võimalus vaidlustada tema kohta tehtud otsust kohtus, mis tagab talle EIÕK artiklis 6 ettenähtud õigused. Põhiseadusest ning EIÕK-st tulenev õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks on oluline isiku põhiõigus; kohtusse pöördumise õigus peab tagama isiku õiguste võimalikult tõhusa lünkadeta kaitse. Õigus ilma võimaluseta seda tõhusalt kohtulikult kaitsta on pelk deklaratsioon, millel puudub sisu ja tähendus. Väärteomenetluses kujutab endast intensiivset isiku põhiõiguse riivet, mistõttu on ebaõige lahendi vältimine väga oluline. Isiku karistamisega kaasneb alati isiku teatud mõttes stigmatiseerimine, andmed karistatuse kohta säilitatakse ühe aasta jooksul

karistusregistris ning sellega seoses võivad isikule kaasneda mitmed negatiivsed järelmid. VTMS §-de 9 ja 10 kohaselt on kohtuväline menetleja seadusega sätestatud juhul täidesaatva riigivõimu volitustega asutus, valla- ja linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel Kohtuväline menetleja osaleb menetluses ametniku või eraõigusliku juriidilise isiku puhul töötaja kaudu. Seega kuigi kohtuväline menetleja on seaduse alusel moodustatud ning ta peab olema erapooletu, ei ole sõltumatuse tingimus võrreldes päris kohtutega täidetud. Samuti kui näiteks kohtumenetlusele on omane suuline asja arutamine kohtuistungil, mis peab tagama isiku ärakuulamise ja tõendite vahetu hindamise, siis kuigi VTMS näeb ette kohtuvälises menetluses menetlusosalise õiguse esitada selgitusi ja vastuväiteid, on reegliks siiski kirjalik menetlus. Nii sätestab VTMS § 72 lg 1, et kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja lahendi menetlusalusele isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusoalisis välja kutsumata. Põhiseaduse § 24 lg 5 silmas pidades on käesoleval juhul määrava tähendusega edasikaebeõiguse esemelise kaitseala kindlaksmääramine. Ehk teiste sõnadega küsimus, mida mõista tema kohta tehtud kohtu otsuse all põhiseaduses § 24 lõike 5 mõttes.

Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et kaebuse esitamise tähtaeg ei ole lastud mööda mõjuval põhjusel.

Väärteoprotokollist nr AB 926824 23.05.2008 nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 20.06.2008.

Otsusest väärteoasjas nr 2700,08,002396 20.06.2008 nähtub, et otsuse peale võib esitada kaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Väärteomenetluse seadustiku § 114 lg 4 sätestab, et kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maa- või linnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

KrMS § 171 lg 1 sätestab, et tähtaega arvutatakse tundides, päevades ja kuudes. Tähtaja hulka ei arvata tundi ega päeva, millest loetakse tähtaja algust.

Seega võis M.Tšaban esitada kaebuse Pärnu Maakohtule otsuse väärteoasjas nr 2700,08,002396 20.06.2008 peale kuni 09.07.2008. Kaebus on postitatud 11.07.2008.

VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi ning § 172 lg 2 sätestab, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Kaitsja T.Mullari toob välja, et kaebus jäi tähtaegselt esitamata, kuna ei olnud esitada kohtule koos kaebusega Eesti Akrediteerimiskeskuse tõendit. Toodud asjaolu ei pea kohus kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Kaitsjal puudus vajadus esitada kaebus koos eelpoolnimetatud tõendiga, kuna puuduolevat tõendit oleks olnud võimalik esitada hiljem või oleks olnud võimalik taotleda, et kohus tõendi ise koguks.

Põhiseaduse § 15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. EIÕK artikkel 6 kohaselt on igaühel oma kodanikuõiguste ja –kohustuste kindlaksmääramisel või temale esitatud kriminaalsüüdistuse läbivaatamisel õigus ausale ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Kohus leiab, et kaebetähtaja ennistamata jätmisel ei riivatud M.Tšabani üldist kohtusse pöördumise õigust. VTMS § 114 lg 1 p 2 sätestab õiguse kaevata kohtuvälise menetleja otsuse peale kohtusse. Seega nimetatud säte kehtestab nii põhiseaduses kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See on M.Tšabani vaba tahe, kas ta seda äärmiselt olulist põhiõigust kasutab või mitte. Möödalastud kaebetähtaja ennistamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ning kaitsja T.Mullari taotlus lahendatakse seaduses sätestatud korra kohaselt.. Antud juhul leiab kohus, et kaebetähtaeg on mööda lastud M.Tšabani oma hooletuse tõttu. Kohus leiab, et ei ole esitatud kohtule ühtegi mõjuvat põhjust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ega esitatud kohtule ühtegi tõendit mõjuvate põhjuste olemasolu kohta.

Kohtunik: