4-08-5245\2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-5245

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

03. september 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-5245 Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi Martin Sihver`i (ik 36712292728) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsioonija patrullitalituse vanemkomissar Ivo Haav`a poolt 08.05.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2500,08,001085 Liiklusseaduse § 7447 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7447 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku §§ 120, 132-135 kohus otsustas

1) Rahuldada Martin Sihver`i kaebus osaliselt.

2) Tühistada Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsioonija patrullitalituse vanemkomissar Ivo Haav`a poolt 08.05.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2500,08,001085 osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas. Vähendada Martin Sihver`ile määratud karistust ning karistada teda Liiklusseaduse § 7447 lg 1 alusel rahatrahviga 35 (kolmkümmend viis) trahviühikut, so 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a 221023778606 Hansapank (viitenumber 10220085017927. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 17.04.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Taavo Tikki` poolt väärteoprotokoll nr AB1002409 selle kohta, et 17.04.2008.a kella 13:00 ajal Pärnumaal Sauga vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 123. km juhtis M. Sihver autorongi (Scania R144, r/n XXXXXX), kontrollimisel esitas sõidumeeriku salvestuslehe ajavahemikuks 07.04.-08.04.2008.a, millel 24h jooksul katkematut ööpäevast puhkeaega 7h 54min (minimaalne ööpäevane puhkeaeg katkematult 9h), millega rikkus Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 203 lg 1; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (edaspidi EÜ) 561/2006 art 8 p 1,2 nõudeid, pannes seega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav vastavalt LS § 7447 lg 1 järgi.

4-08-5245

2 (3)

08.05.2008.a koostatud üldmenetluse otsusega nr 2500,08,001085 on määratud M. Sihver`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses, so 5100 krooni.

Kaebuse sisu 28.05.2008.a (täiendatud kaebus 11.06.2008.a) esitas M. Sihver Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega temale määratud rahatrahvi vähendamiseks ja rahatrahvi tasumiseks osade kaupa ühe aasta jooksul põhjusel, et kaebaja arvates on temale kõnealuses asjas tööja puhkeaja nõuete rikkumise eest määratud karistus liialt karm ning ebaproportsionaalne rikkumise iseloomuga. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkomissar I. Haav oma 25.06.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et tunnistab kaebust osaliselt ja seda järgnevatel põhjustel.

Väärteoprotokolli koostanud politseiametnik on ekslikult arvestanud lühendatud ööpäevaseks puhkeajaks 7 tundi 54 minutit. Õige on menetlusaluse isiku arvestus, et ööpäevaseks lühendatud puhkeajaks oli tema puhul 8 tundi ja 45 minutit. Samas ei muuda see rikkumise sisu. M. Sihver on oma kaebuses viidanud kahjuks vananenud õigusaktile. EÜ nr 561/2006 art 8 p 2 kohaselt, kui ööpäevase puhkeperioodi 24 tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks. Seega on lühima ööpäevase puhkeaja miinimumnõudeks 9 tundi.

Samuti on Karistusregistri seaduse mõistes M. Sihver`il 6 kehtivat karistust liiklusnõuete seotud rikkumiste eest. Samas ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut – varemat karistatust. Sisuliselt võib eelnevaid karistusi arvestada juhul, kui see on seotud uue süüteoga ning näitab süüdlase hoolimatut suhtumist eelmisesse karistamisse kui hoiatusse, seega tema negatiivset sotisaalõiguslikku meelestatust, milline olukord ongi M. Sihver`i puhul. Kohtuväline menetleja on veendunud, et eelnevad rahatrahvid, millest 28 on määratud erinevate liiklusnõuete rikkumise eest, ei ole mõjutanud M. Sihver`it edaspidistest samaliigiliste süütegude toimepanemistest hoiduma. Menetleja lisab, et menetlusalusel isikul on tasumata rahatrahve 45 074 krooni suuruses summas.

LS § 7447 lg 1 kohaselt võib maksimaalselt määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Eelpooltoodud põhjendustest tulenevalt on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks M. Sihver`it karistada maksimummäära lähedases ulatuses. Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses tuvastatud ei ole. Kohtuvälises menetluses ei ole avaldatud kahetsust.

Juhindudes eeltoodust ning Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta M. Sihver`i kaebus rahuldamata ning kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses VTMS § 120 lausel.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et M. Sihver`i kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

4-08-5245

3 (3)

Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist ja rahatrahvi osade kaupa tasumise võimaldamist põhjusel, et menetleja on ebaõigelt arvestanud menetlusaluse isiku puhul lühendatud ööpäevaseks puhkeajaks 7 tundi 54 minutit, kuid õige arvestuse kohaselt oleks lühendatud puhkeajaks 8 tundi ja 45 minutit, mistõttu on M. Sihver rikkunud eelpooltoodud nõudeid vaid 15 minutit.

LS § 7474 lg 1 kohaselt karistatakse kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. M. Sihver`it on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni maksimaalmäära lähedases määras. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

Kohus leiab, kuivõrd väärteoprotokolli koostanud politseiametnik on ekslikult arvestanud lühendatud ööpäevaseks puhkeajaks 7 tundi 54 minutit 8 tunni ja 45 minuti asemel, mis teeb M. Sihver`i poolt ööpäevase puhkeaja kasutamise nõuete rikkumiseks 15 minutit, so minimaalne ööpäevane puhkeaeg katkematult 9 tundi, on põhjendatud M. Sihver`i taotlus temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamiseks. Kohus arvestas seisukoha võtmisel nii kaebuse esitaja isikut, tema varasemaid rikkumisi kui ka antud rikkumise tõsidust ja mahtu. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist sellisel määral ohtliku rikkumisega kui seda oleks olnud M. Sihver`i poolt kehtestatud nõuete rikkumine väärteoprotokollis märgitud ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt M. Sihver`ile määratud karistust on võimalik vähendada 35 trahviühikuni, so 2100 kroonini. Kohus, lähtudes Karistusseadustiku § 56 lg 1, leiab, et antud suuruses karistus on piisav konkreetse õiguserikkumise toimepanemise eest mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ning menetlusaluse isiku karistamine sanktsiooni maksimummäära lähedases määras ole vajalik. Samuti märgib kohus, et kuivõrd kohus vähendab kaebuse esitajale menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi poole ulatuses, ei kuulu M. Sihver`i taotlus rahatrahvi ajatamiseks rahuldamisele.

Anu Tammeniit Kohtunik