4-08-5230\4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-08-5230

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. september 2008 Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-5230 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg 04. september 2008.a, kirjalik menetlus Väärteoasi Marko Tartlan kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 13.05.2008 otsusele väärteoasjas nr 2570,08,002134, mille kohaselt karistati M. Tartlan’i Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 6 000 krooni s.o 100 trahviühikut ja LS § 7422 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja menetlusalune isik Marko Tartlan, isikukood 38501304718, elukoht *, töökoht * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. Jätta Marko Tartlan kaebus rahuldamata ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 13.05.2008 otsus väärteoasjas nr 2570,08,002134 muutmata. 2. Saata kohtuotsuse ärakiri M. Tartlan’ile ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord

Ärakiri 4-08-5230

2 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 13.05.2008. a otsusega väärteoasjas nr 2570,08,002134 karistati M. Tartlan’i Liikluseeskirja § 124 p 2 rikkumise eest – 18.04.2008. a kell 19.20 Lääne maakonnas Taebla vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 54. km, liikudes Ääsmäe suunas, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 83 km/h võrra, sõites kiirusega 182 +/- 9 km/h. M. Tartlan pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 3 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on menetlusaluse isiku kahetsus. Väärteo eest on M. Tartlan’ile karistuseks määratud rahatrahv 6 000 krooni s.o 100 trahviühikut ja LS § 7422 lg 5 alusel karistatud lisakaristusega - juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kaebus 27.05.2008. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Marko Tartlan kaebus, milles vaidlustab väärteootsuse määratud lisakaristuse osas ja palub selle tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole liikluses nii ohtlik, et tema juhtimisõiguse peaks 3 kuuks ära võtma ning lisaks sellele vajab ta juhtimisõigust seoses oma töökohustustega. M. Tartlan on seisukohal, et kui temalt juhtimisõigus ära võetakse, ei ole tal võimalik tööd teha ega ka rahatrahvi tasuda. Sellest tulenevalt ei nõustu ta kaebuse esitajana juhtimisõiguse äravõtmisega, küll aga on nõus määratud rahalise karistusega. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kaitsjat ei soovi ja tunnistajate ülekuulamist ei taotle. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 03.06.2008. a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 13.06.2008. a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Menetlusalune isik, kihutades maanteel kiirusega 182 +/- 9 km/h, pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis mainib ta, et proovis veidi kiiremini sõita, mis näitab, et tegemist oli tahtliku kiiruseületamisega. Menetlusalune isik on eelnevalt toime pannud sarnaseid väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Seega valiski kohtuväline menetleja põhikaristuseks rahalise karistuse keskmises määras 6 000 krooni ja lisakaristuse juhtimisõiguse peatamisega keskmises määras 3 kuud. Kaks järgnevat samalaadset rikkumist iseloomustava menetlusalust isikut kui paadunud kihutajat, kes ei pea seadustest kinni, jätkates väärtegude toimepanemist. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks otsustama, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. Antud juhul leidis kohtuväline menetleja, et selleks on nii põhi kui ka lisakaristus. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas nr 2570,08,002134 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust, mis on 6 000 krooni koos lisakaristusena juhtimisõiguse peatamisega 3 kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,08,002134 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust.

Ärakiri 4-08-5230

3 Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks tunnistajate kutsumist kohtuistungile ja on nõus väärteoasja kirjaliku menetlemisega. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et käesolevat väärteoasja saab lahendada kirjalikus menetluses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 3 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise üle 40 kilomeetri tunnis. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile väärteoasja toimikus /edaspidi VTT/ tl 1 kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker II MDR S.N.: AS003621 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS 07/00118), mida testiti 18.04.2008. a kell 11.10 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega valgel ajal, sademeteta ilmastikuga ning kuival teekattega teel. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim, millega vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine toimus liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus üksinda mõõtja sõidukile vastassuunalise sõidurajal ja lähenedes mõõtja sõidukile. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 182 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 9 km/h, seega ületas M. Tartlan poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 83 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit ja M. Tartlan on allkirjaga kinnitanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli õigsust VTT tl 1 pöördel. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile VTT tl 2 on M. Tartlan 18.04.2008 andnud toime pandud väärteo kohta omakäeliselt järgmisi ütlusi: „Maantee oli autodest tühi ja proovisin veidi kiiremini sõita. Kahetsen väga juhtunut ja palun kergemat karistust. /…/ Ütlused on antud omakäeliselt ja on õiged.“ Eeltoodud tõendite alusel on kohus seisukohal - tõendamist on leidnud, et 18.04.2008. a kell 19.20 Lääne maakonnas Taebla vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 54. km, liikudes Ääsmäe suunas, juhtis M. Tartlan mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 83 km/h võrra, sõites kiirusega 182 +/- 9 km/h. Seega on menetlusalune isik toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo ning rikkunud Liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid (suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis). Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 3 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. M. Tartlan on vastavalt KarS §-le 33 süüvõimeline isik, kuna oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et M. Tartlan süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis M. Tartlan puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendav asjaolu. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on M. Tartlan kahetsenud toimepandut kogu menetluse vältel, mis on välja toodud menetlusaluse isiku poolt omakäeliselt nii menetlusaluse isiku ülekuulamise

Ärakiri 4-08-5230

4 protokollis VTT tl 2 kui väärteoprotokolli ütluste osas VTT tl 3 ja kohtule esitatud kaebuses. Seega on käesolevas väärteoasjas karistust kergendav asjaolu menetlusaluse isiku puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 4-5 oli M. Tartlan’i enne käesoleva väärteo toimepanemist karistatud liiklusalaste süütegude eest alljärgnevalt: 03.07.2007 Põhja Politseiprefektuuri poolt LS 7435 lg 1 alusel (mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine) rahatrahviga 300 krooni; 04.12.2007 Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 7422 lg 2 alusel (mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis); 24.03.2008 Lääne Politseiprefektuuri poolt LS § 7422 lg 1 alusel (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h) rahatrahviga 600 krooni. Nimetatud asjaolule on viidanud ka kohtuväline menetleja väärteoasja otsuses lisakaristuse määramise põhjenduses – menetlusalune isik on varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja on leidnud, et lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt on kaebuse esitaja teadlikult sõitnud veidi kiiremini, kuna maantee oli autodest tühi. Kohtu hinnangul ei saa kindlasti pidada veidi kiiremaks mootorsõiduki sõidukiirust, mis ületab lubatut 83 km/h võrra. Tegemist on menetlusaluse isiku poolt äärmiselt vastutustundetu teoga ning kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised ühiskonnaliikmed. Asjaolu, et menetlusaluse isiku vaateväljas ei olnud hetkel maanteel ühtegi sõidukit, ei anna õigust rikkuda liikluseeskirju ja juhtida mootorsõidukit lubatust kiiremini. Teedel on kehtestatud liikluseeskirjad, milledest kõik liiklejad peavad kinni pidama, et tagada ka teiste liiklejate turvalisus. Mitte ühelgi liiklejal ei ole õigust otsustada, et kuna momendil ei ole teisi liiklejaid näha, võib maanteedel kiiruskatseid korraldada. M.Tartlan on ise leidnud, et ta ei ole nii ohtlik liikluses, et juhtimisõigus tuleks peatada. M.Tartlan karistusandmed ja ka konkreetne tegu aga kinnitavad pigem vastupidist. Käesolev kiiruse ületamine on nelja ja poole kuu jooksul kolmas. M. Tartlan eelnevad kiiruse ületamised on olnud väiksemad ületamised, kui käesoleva väärteo puhul, kuid see, et eelmised kiiruseületamised on olnud kergemad, ei ole mingil juhul kergendav asjaolu. Pigem vastupidi – sellised asjaolud annavad aluse väita, et eelmised karistused ei ole M. Tartlan’i mõjutanud õiguskuulekalt käituma, ta on järjekordselt toime pannud väärteo, mis oma iseloomult on raskem ning mis annab alust arvata, et rahatrahviga karistamine ei ole saavutanud oma eesmärki ja rahatrahv ainuüksi ei ole piisav, et mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma. Kaebuse esitaja palub kaebuses lisakaristuse tühistamist põhjusel, et juhtimisõigus on talle vajalik töö tegemisel, kuna peab sõitma objektilt-objektile ning juhtimisõiguse äravõtmise korral jääb tal töö seisma, millest tulenevalt pole tal võimalik määratud rahatrahvi tasuda. VTT-s olevate materjalide kohaselt M. Tartlan ei tööta, kuid kohtule esitatud kaebuses on M. Tartlan märkinud oma töökohaks OÜ SSG Julianus, ehitaja. Eeltoodu kinnitamiseks tegi kohus 08.08.2008.a päringu Maksu- ja Tolliametist ning nende infosüsteemis olevate andmete kohaselt on viimane väljamakse M. Tartlan’ile tehtud OÜ SSG Julianus poolt juulis 2008. Seega on küll tõendatud, et M. Tartlan töötab OÜ-s SSG Julianus, kuid et kaebuse esitaja poolt nimetatud töökohal (ehitaja) töötamiseks oleks tingimata vajalik juhtimisõiguse olemasolu, on põhistamata. Seetõttu ei ole eelnev asjaoluks, mis seaks kaebuse esitaja ületamatusse olukorda, millest tulenevalt peaks kohus kaaluma juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist või vähendamist. Lisakaristuse kohaldamise põhjendatust on kohus eelpool hinnanud ning jääb seisukoha juurde, et kuna eelnevad karistused rahatrahvi näol ei ole suutnud mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma, on lisakaristuse kohaldamine vajalik ja põhjendatud. Kaebuse esitajal oli võimalus eelnevatele karistustele tuginedes teha omapoolseid järeldusi ja seeläbi alalise liiklejana täita liikluseeskirju, mitte järjekordse suure kiiruseületamisega näidata oma hoolimatust teiste liiklejate suhtes ja ükskõikset suhtumist liikluseeskirjadesse.

Ärakiri 4-08-5230

5 LS § 7422 lg 3 näeb karistusena ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis, rahatrahvi 200 trahviühikut või aresti. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. LS 7422 lg 5 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. M. Tartlan’ile on kohtuvälise menetleja poolt käesoleva väärteo toimepanemise eest määratud karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut s.o 6 000 krooni ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Lähtudes karistuse mõistmise alustest ja eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et politsei poolt on M.Tartlan`ile karistus määratud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Nii rahatrahv kui juhtimisõiguse äravõtmine on määratud karsituste keskmises määras – arvesse on võetud isiku kahetsust, kuid leebema karistuse mõistmise ei oleks põhjendatud, kuna tegu on toime pandud tahtlikult, isikut on eelnevalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest ja kiiruse ületamine on olnud väga suur – seega on karistuse määramisel oluline osa õiguskorra kaitsmisel Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M.Tartlan kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 13.05.2008. a otsus väärteoasjas nr 2570,08,002134 muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 3 ning Liiklusseaduse §-st 7422 lg 3 ja 5.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige