1-08-3269\11 · Tallinna Ringkonnakohus

1-08-3269

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. september 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-3269 Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Irina Leetberg

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 26. august 2008.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi

D.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 8. aprilli 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav D.I Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav D.I

ik: xxx, elukoht xxxxxxx xx-xx xxxxxxx, ei

tööta, varem 14 korda kohtu poolt karistatud, neist

viimati 11.04.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS §

199 lg 2 p 4 järgi 1 aasta vangistusega, vabanes

03.03.2007.a ja 12.12.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 8 kuu vangistusega, karistus kandmata, vahi all alates 04.01.2008.a Kaitsja

Vandeadvokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 8. aprilli 2008.a otsus D.I suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 2. septembril 2008.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 8. aprilli 2008.a otsusega mõisteti D.I lühimenetluses süüdi KarS

§ 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 9 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6

2(3)

kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12. detsembri 2007.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, so 8 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust.

2. D.I mõisteti süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna 14. septembril

2007.a varastas Tallinnas Narva mnt 7D asuva aktsiaseltsi Liiwi Heliis ruumides S. P. käekotist mobiiltelefoni 8000 krooni väärtuses ning 11. detsembril 2007.a Tallinnas asuvast restoranist Peppersack 6 pudelit alkohoolseid jooke 5500 krooni väärtuses.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb D.I kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas. Ta taotleb vangistusaja lühendamist ühe aastani, sest sellist karistust taotles kohtuistungil prokurör. Kohus karistas teda kahe kuu võrra pikema vangistusega.

4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni. Prokurör leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning taotles selle muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni sisuga ning

kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus oleks D.I-le karistuse mõistmisel

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust.

Kohus mõistis tõepoolest D.I-le kahe kuu võrra pikema vangistuse kui seda oli taotlenud prokurör, kuid selles ei ole midagi ebaseaduslikku.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 sätestavad, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo,

mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et pärast 12. detsembri 2007.a otsuse kuulutamist selgus, et D.I on ka enne seda vargusi toime pannud, so 14. septembril 2007.a ja 11. detsembril 2007.a. Seega oli kohus kohustatud tema suhtes rakendama KarS § 65 lg 1 sätteid

ning mõistma liitkaristuse KarS § 64 lg 1 sätteid järgides. Kohus liitis D.I-le

mõistetud karistused täielikult. Kohus on oma otsuses põhjalikult motiveerinud sellise

karistuse mõistmise põhimõtteid. Erinevalt prokurörist ei arvestanud kohus karistust

kergendava asjaoluna D.I puhtsüdamlikku kahetsust ja mõistis seetõttu rangema

karistuse kui taotles prokurör. Kohus märgib põhjendatult, et ükski karistus ei ole D.I-le mõju avaldanud ja ta jätkab süütegude toimepanemist.

Karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-56. Prokuröri arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava

karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Seda seisukohta on väljendanud Riigikohtu

kriminaalkolleegium juba 7. juuni 2001.a kohtuotsuses nr 3-1-1-70-01 (RT III 2001, 23, 252). Viimati on Riigikohtu kriminaalkolleegium 12. veebruari 2008.a kohtuotsuses nr 3-1-1- 91-07 (RT III 2008, 9, 62) märkinud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Lisaks sellele peab kohtukolleegium vajalikuks osundada KrMS

§-i 2 punktile 4, mille kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid

küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on

3(3)

tõusetunud seaduse kohaldamisel. KrMS § 364 lg 1 p 3 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht sellisel juhul Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele kohustuslik

D.I-le karistust mõistes on kohus kõiki neid nõudeid järginud. Seetõttu ei nõustu

kohtukolleegium apellandi väitega, et kohtus oleks pidanud D.I-le karistuse mõistmisel piirduma prokuröri poolt taotlusetud karistusega.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 8. aprilli 2008.a otsuse D.I suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata.

Meelika Aava Julia Katškovskaja Ene Randmäe