1-04-78\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-04-78

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 03. septembril 2008.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-04-78 (04231400214), millega ühendatud 1-04-100 (04231400476)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kriminaalasi D.H süüdistuses KarS § 424 ja § 329 järgi üldmenetluses

Prokurör Rainer Amur

Süüdistatav D.H , Eesti - isikukood XXX

kodanik, keskharidusega, viimane elukoht: XXX;

viimased aastad elas ja töötas Soomes; varem

kriminaalkorras korduvalt karistatud (vabanes karistuse

kandmiselt Murru Vanglast 09.05.2003.a.), Harju

Maakohtu määrusega 08.04.2008.a. pöörati täitmisele 21.06.2005.a. kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi mõistetud karistus – ; karistuse algus 11 kuud vangistust 05.04.2008.a.; karistust kannab Tallinna Vanglas

Kaitsja

vandeadvokaat Riine Lumiste

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada D.H KarS § 424 ja § 329

järgi (episoodid 31.07.2003.a.

ja 30.01.2004.a. ning karistuseks mõista järgi

7 (seitse) kuud vangistust; KarS § 329 (episoodid 21.02.04.a. ja 08.05.2004.a.) ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista karistuseks kuritegude kogumi eest

7 (seitse) kuud vangistust.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 mootorsõiduki juhtimise alusel ära võtta D.H-lt õigus 1 (üheks) aastaks.

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda mõistetav põhikaristus – 7 kuud vangistust - kaetuks

21.06.2005.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega – 11 kuud vangistust ja

liitkaristuseks mõista 11 (üksteist) kuud vangistust algusega 05.04.2008.a. ning

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks.

2. D.H-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse Välja mõista

:

(mida on võimalik vabatahtlikult tasuda kuu aja jooksul pärast otsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB-is või arvele 221023778606

Hansapangas; viitenumber mõlema arve korral 2800049777, ära märkida kriminaalasja number „1-04-78“ ja süüdimõistetu nimi) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ( 1 652 kr üks tuhat kuussada viiskümmend kaks) krooni .

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. D.H isikuna, keda 08.04.2002.a. Rapla Maakohtu otsusega mootorsõiduki juhtimise eest

joobeseisundis (KrK § 204 lg 3 järgi) karistati vangistusega ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks,

uuesti kehtiva karistatuse ajal, 31.07.2003.a. kella 10.15 ajal Harjumaal Kõue vallas Kõue

külas, olles alkoholijoobes ja omamata juhtimisõigust, juhtis mootorsõidukit VAZ tehasetähisega XTA21051020212291.

Samuti tema 30. jaanuaril 2004.a. kella 23.10 ajal Harjumaal Kose vallas Kose-Habaja-Rapla teel juhtis joobeseisundis ning juhtimisõigust omamata mootorsõidukit VAZ registrimärgiga 423 ANF.

Samuti tema 21.02.2004.a. , isikuna, kellelt oli juhtimisõigus kohtuotsusega ära võetud, juhtis mootorsõidukit VAZ 035 ANP Harjumaal Kose vallas Kose-Risti tankla juures.

Samuti tema 08.05.2004.a. kella 21.32 ajal, juhtimisõigust omamata, juhtis Harjumaal Kose vallas mootorsõidukit BMW registrimärgiga 762 AJJ.

Nende tegudega pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. D.H KarS § 424 mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest ning järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellelt KarS § 329

see õigus oli ära võetud jõustunud kohtuotsusega, s.o. hoidus teadlikult kõrvale talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Kohus leiab, et D.H süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on lisaks

süüdistatava süü omaksvõtule tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega:

- väärteoprotokolliga 21.02.2004 (I kd. tl. 4), mille kohaselt juhtis D.H mootorsõidukit

VAZ 2106 Kose-Risti tankla juures ning kontrollimisel puudus tal esitamiseks juhiluba, mootorsõidukil olid küljes valed registreerimismärgid, sõlmimata oli liikluskindlustusleping, sõidukil oli läbimata korraline tehniline ülevaatus. Menetlusaluse isikuna D.H kõiki rikkumisi tunnistas ja väitis, et metsas puid saagides tuli ta Kose-Ristile bensiini ostma ning juhtimisõigust tal ei olnud (tl.6);

- sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktiga 21.02.2004.a., kus on kirjeldatud D.H poolt juhitud sõidukit ning lisatud sõidukist ja juhist fototabelid (I kd. tl.7-9);

-väärteoprotokolliga 30.01.2004.a. (I kd.tl. 20), mille kohaselt juhtis D.H mootorsõidukit 30.01.04.a. kella 23.10 ajal Kose-Habaja-Rapla teel suunaga Kose poole, ta oli alkoholijoobes ning puudus juhtimisõigust tõendav dokument; oma õigustega oli ta tutvunud, vastuväiteid ei esitanud;

-protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriistaga (I kd.tl. 21), kuhu D.H on omakäeliselt kirjutanud, et ta on nõus joobe tuvastamise tulemustega

ning loobub joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest;

- ärakirjaga ., mis kinnitab, et D.H on isik, keda Rapla Maakohtu otsusest 08.04.2002.a on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis - KrK § 204 lg 3 järgi 3 kuud vangistust ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks (I kd.tl. tl.53 – 60).

Nimetatud kohtuotsus jõustus 19.04.2002.a., pöörati täitmisele ning D.H vabaes vangistuse kandmiselt Murru vanglast 09.05.2003.a. (karistusregistri väljavõte – tl. 89 -92);

- väärteoprotokolliga 09.10.2003.a. (II kd.tl. 4), mille kohaselt D.H 31.07.2003.a. juhtis

Kõue külas mootorsõidukit VAZ 2105 (mis oli registrist kustutatud) alkoholijoobes, ei peatunud politseiametniku märguandele ning tal puudus juhiluba. Protokolli kantud selgituse kohaselt on D.H väitnud, et alkoholijoobes ei mõelnud ta, mida teeb ning kahetseb oma tegu; -väärteoprotokolliga 08.05.2004.a. (II kd, tl. 55), mille kohaselt K. Tits 08.05.04.a. kella 21,32 ajal Kose vallas Tartu maanteel Kuimetsa ristmiku juures juhtis mootorsõidukit (BMW 318) omamata juhtimisõigust, sõlmimata oli kohustuslik liikluskindlustuse leping, puudus sõiduki

registreerimistunnistus, sõiduk ei olnud läbinud tehnoülevaatust; Protokolli on D.H omakäeliselt kirjutanud, et ta on protokolliga tutvunud ja nõustub selle sisuga

- D.H ütlustest kohtuistungil nähtub, et erinevate autodega sõitis ta ringi sellepärast, et tööl ja kaupluses käia, sest ühiskondlikku transporti selleks kasutada ei saanud; ei mõelnud tookord oma käitumise tagajärgedele.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et D.H süü talle inkrimineeritud kuritegude

toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 ja § 329 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole antud asjas tuvastatud.

Karistuse mõistmisel süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab lähtub kohus D.H kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et D.H pole

võimalik karistada rahalise karistusega. Kohus peab põhjendatuks mõista D.H-le

vangistuse alla sanktsiooni keskmist määra ning lugeda see KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks raskema karistusega, s.o. Harju Maakohtu 21.06.2005.a. mõistetud vangistusega 11 kuud, mis pöörati täitmisele 08.04.2008.a. kohtumäärusega.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks (isikut ja tema toimepandud tegusid arvesse võttes) kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda

1 aastaks. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on üks raskemaid liiklusalaseid

üleastumisi ning suure ühiskonnaohtlikkusega. Lisakaristuse kohaldamine teenib ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Kuna D.H-lt on sundraha välja mõistetud juba viimase kohtuotsusega ning arutatavad kuriteod on toime pandud enne viimast otsust, siis teistkordne sundraha väljamõistmine oleks põhjendamatu.

Kohtunik