1-08-10051\4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-10051

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. septembril 2008. a. Tartu kohtumaja, Tartu Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-08-10051 Kohtunik Kaie Uusen Istungisekretär Natalia Mark Kriminaalasi

Süüdimõistetu L.M tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Prokurör Kristi Keldo Süüdimõistetu L.M

isikukood: xxx, käesoleval ajal asukoht: x RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 751 , § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:

Vabastada L.M (isikukood: xxx

) temale Tartu Maakohtu 13.12.2007

. a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.

KarS § 78 p 2 järgi hakata katseaja algust lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada L.M

täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; -

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; -

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-

või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata L.M Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrata L.M alaliseks elukohaks x.

KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 4, 8 alusel määrata L.M-ile

katseajaks järgmised lisakohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

- asuda tööle või võtta end Tööturuametis töötuna arvele

hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma k

riminaalhooldaja eelneva loata; -tasuda tööle asumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 200.00 (kakssada) krooni kuriteoga tekitatud rahaliste nõuete katteks;

Vabastada L.M karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel

isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Põhjendused

L.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 13.12.2007. a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja teda karistati 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2

alusEl suurendati mõistetavat karistust Tartu Linnakohtu 25.03.1998. a. otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 25 päeva võrra ja liitkaristuseks

mõisteti 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Tema karistuse kandmise aja algust hakati lugema alates 07.02.2008. a.

L.M karistuse kandmise aeg lõppeks selle täielikul ärakandmisel 01.10.2008. a. Käesolevaks ajaks on tal mõistetud karistusest kanda jäänud veel 23 päeva.

L.M on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral:

- 07.09.1990. a. Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja lg 3; § 140 lg

2 p 2, 3, 4 ja § 88 lg 3 alusel vabadusekaotusega 4 aastat;

- 10.01.1992. a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 176 lg 1 alusel

vabadusekaotusea 8 kuud. Karistusele liideti Tartu Linnakohtu 07.09.1990. a.

otsusega mõistetud karistuse kandmata osa ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat vabadusekaotust;

- 15.09.1992. a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 176 lg 1 alusel

vabadusekaotusega 8 kuud. Karistusele liideti eelmise otsuse järgi kandmata

karistuse osa ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat vabadusekaotust;

- 25.03.1998. a. Tartu Linnakohtu poolt KrK § 101 p 7 alusel vabadusekaotusega

10 aastat. Ta vabastati tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 16.11.2006. a. määrusega katseajaga 1 aasta.

Väärteokorras on teda karistatud:

- 04.10.2007. a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 900 kr.

Tartu Vanglast väljastatud iseloomustuse kohaselt ei viita L.M käitumine vanglas agressiivsusele. Ta on impulsiivne, tegutseb emotsioonide ajel tagajärgedele mõtlemata, enesehinnang on madal ja enesekindlust vähe. Ta on hea suhtleja ja tahab teisetele meeldida, kuid on ka teiste poolt mõjutatav. Distsiplinaarkorras karistati teda

09.06.2008. a. vanglaametniku solvamise eest töölt eemaldamisega üheks kuuks. L.M on hea tervise juures ning alkoholiga probleeme ei ole. Tema ohtlikkust võib pidada madalaks. Tema vanglast vabastamisel on otstarbekas rakendada ranget käitumiskontrolli ja soovitavalt psühholoogilist nõustamist.

Kriminaalhooldusametnik toetab isiku ennetähtaegselt vanglast vabastamist. L.M on vabaduses olemas kindel elukoht x ning ta võib küsida endale tööd kohalikus saekaatris. Tal on olemas elukaaslane K. P. ja sõbrad A. O.ning K. N., kes on valmis

teda toetama. Kuigi varasemalt kriminaalhooldusel viibides esines kinnipeetaval

probleeme, on L.M oma lihtsustatud maailmavaate, väikese tugivõrgustiku

ning väheste elukogemuste tõttu vabanemisel vaja tugiisikut, kes aitaks teda elu

korraldamisel. Vajalik on ka määrata L.M-ile sellised lisakohustused, mis aitaksid teda õiguskuulekaks jäämisel.

L.M kohtuistungil antud ütluste kohaselt soovib ta ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Tal on vabaduses olemas elukoht ning ta soovib koheselt asuda ka tööle. Väljavaated selleks on tal olemas. Ta on oma varasemast käitumisest järeldused teinud ning soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Ta sooviks jääda kriminaalhooldusele, kuna tunneb, et vajab hooldaja abi edaspidise elu kordasättimiseks.

Prokurör ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegselt vanglast vabastamist ,kuna teda on juba varem vabastatud ennetähtaegselt ,kuid siis pani ta katseajal toime uued kuriteod.

Samuti on teda vanglas distsiplinaarkorras karistatud ,mis annab alust asuda

seisukohale ,et ta ei ole asunud paranemise teele ning tema järjekordselt ennetähtaegselt vabastamine ei oleks põhjendatud.

Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ja arvestades kinnipeetava enda ja

prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et L.M ennetähtaegne

vangistusest vabastamine on põhjendatud ning seadusest tulenev formaalne alus selleks on olemas.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtunik leiab, et arvestades L.M varasemat karistatust, tema kuritegusid ning

vangla ja kriminaalhooldaja seisukohti, on otstarbekas vabastada L.M

tingimisi enne tähtaega, allutades ta käitumiskontrollile. Kinnipeetav vabaneks

vangistusest selle täielikul ärakandmisel juba 01.10.2008. a. Ta ise leiab, et vajab

vabaduses hakkamasaamiseks kriminaalhoolduse näol pakutavat abi. Kohtunik on

seisukohal, et L.M ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele

allutamine annab tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

L.M suhtes tuleb kohaldada 1 aasta pikkust katseaega ning käitumiskontrollile

allutamine tagab talle vajaliku abi kriminaalhoolduse näol. L.M-ile on põhjendatud määrata järgmised lisakohustused:

Teda tuleb kohustada asuma ametlikult tööle ühe kuu jooksul või võtma ennast Tööturuametis töötuna arvele. Tööle asumine aitaks isikul sisustada oma aega ning see tagab ka igapäevase majandusliku toimetuleku. L.M tuleb kohustada ka mitte

tarvitama alkoholi ega narkootikume, kuna nimetatud ainete tarvitamine võib olla soodusteguriks uute kuritegude sooritamisel. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuna L.M on vangistuses karistust kandnud pikka aega, siis on tal tekkinud mitmeid ebasoovitavaid

tuttavaid. Kuigi L.M enda sõnul ei soovi nendega tutvust jätkata, on otstarbekas määrata talle kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega

ilma kriminaalhooldusametniku eelneva nõusolekuta. Kuivõrd

kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt on L.M kuritegudega

seonduvalt täitmata rahalisi kohustusi kokku 24 293.60 kr, siis tuleb talle määrata

lisakohustus tasuda tööle asumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 200 kr

kohtutäiturite menetluses olevate rahaliste nõuete katteks. Põhjendatud on panna

kinnipeetavale lisakohustuseks ka kohustus pöörduda kuu jooksul peale vabanemist

psühholoogi vastuvõtule ja jätkata nõustaja külastamist spetsialisti poolt vajalikuks peetava sagedusega.

Kohtunik