1-08-6084\6 · 1-08-6084\6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Summary
AI generated1-08-6084 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.septembril 2008.a. Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-6084 (08251000095) Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi R.Z-i süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav R.Z, isikukood xxx, elukoht xxxxx xxxx...
Full Text of the Judgment · 1-08-6084\6
1-08-6084
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.septembril 2008.a. Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-6084 (08251000095) Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi
R.Z-i süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav
R.Z, isikukood xxx, elukoht xxxxx xxxx
xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, juhutööline, varem väärteo eest karistatud 1 korral, kriminaalkorras karistatud 2 korral, karistused kustunud, kahtlustatavana kinni peetud 02.-04.aprill 2008.a. Kaitsja vandeadvokaat Enno Palumets RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada
R.Z KarS § 266 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista vangistus 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistus 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.-04.aprill 2008.a., s.o. 3 päeva, kanda jääb vangistus 3 kuud ja 27 päeva.
KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades R.Z katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga. Kohustada R.Z-i KarS § 75 lg 1 kohaselt järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas –; xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 Tõkend – keeld elukohast lahkumise kohta – kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
Sisse nõuda R.Z-ilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada
kakskümmend viis) krooni, toimikust koopiate tegemise kulu 20.70
(kakskümmend krooni ja 70
senti) krooni, postikulu 58.00 (viiskümmend kaheksa) krooni, kaitsjatasu 1292.10 (üks tuhat
kakssada üheksakümmend kaks krooni ja 10 senti, sealhulgas käibemaks 197.10 krooni) krooni
(Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Hansapank,
viitenr.2800049696).
Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lahendi number ning isiku, kelle eest tasutakse
ning nõude liik. Juhul, kui nõuet nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib süüdistatav esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu
Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama.
Süüdistus R.Z-i süüdistatakse selles, et tema alkoholijoobes 01.aprillil 2008.a. kella 12 paiku tungis ebaseaduslikult xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx SKe elumajja xxxxxx- xx, lüües lukustatud välisukse jalaga lahti ning haaras toas televiisorit vaataval SKel juustest ning lõi ta kööki põrandale pikali, seejärel lõi SKele jalaga kõhu piirkonda. SKel õnnestus
püsti tõusta ja majast väljuda, kuna R.Z läks televiisoritoast õllepudelit võtma.
Sama päeva õhtul naasis R.Z SKe elukohta, kes vaatas seegi kord televiisorit, haaras SKel juustest ja virutas ta jõuga põrandale pikali, lüües teda rusikaga kõhu piirkonda ja tiris SKt samal ajal juustest ähvardusega seekord temal sisikond välja peksta. SKel õnnestus elutoast pääseda ja naabri juurde põgeneda. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse sissetungimisega, mis oli toime pandud vägivallaga, pani R.Z toime kuriteo KarS § 266 lg 2 p 2 järgi.
Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Süüdistatav on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning tunnistab kohtus ka oma süüd. Kannatanu on rääkinud, kuidas süüdistatav tuli 31.märtsil tema elukohta, hakkas seal õlut jooma,
sõimates kannatanut ning tuli kannatanule rusikatega kallale, lüües kannatanut korduvalt rusikatega kõhtu. Kannatanul õnnestus põgeneda ja ta kutsus politsei (tl 3-6). Kannatanu ütlusi
selle kohta, et süüdistatav oli 31.märtsil 2008.a. alkoholijoobes ja agressiivne, tõendab
kiirmenetluse otsus (tl 14-15). Kannatanu ütluste kohaselt tuli järgmisel päeval süüdistatav
tagasi, lüües jalaga lahti lukustatud maja välisukse ning hakkas tuppa saades kannatanut sõimama eelmisel päeval politsei kutsumise pärast. Süüdistatav võttis kannatanult rinnust kinni ja lükkas köögis vastu ust. Samas võttis juustest kinni ja tiris ning lõi kannatanu kööki pikali
maha ning lõi rusikaga kõhtu. Kuna süüdistatav läks elutuppa, õnnestus kannatanul põgeneda ning ta kutsus välja politsei. Et süüdistatav oli kannatanu elukohast lahkunud, kannatanu politsei
väljakutse tühistas (tl 16-17). Sama päeva õhtupoolikul tuli süüdistatav tagasi, haarates
3 kannatanu juustest virutas vastu maad, lõi rusikaga kõhtu, tirides samal ajal juustest ning öeldes, et peksab sisikonna välja. SKe ütlusi kinnitab perearsti teatis, mille kohaselt on objektiivse leiuna fikseeritud turse kannatanu lagipeas ning palpeerimisel valulikkus alaseljas ja puusa piirkonnas
(tl 13). Seda, et kannatanu oli ärritunud, kinnitab ka tunnistaja JP, kelle juurde kannatanu 01.aprilli ärritunud olekus tuli öeldes, et süüdistatav tuli joobes tema juurde, lõhkus ukse ja tuli
talle kallale. Kuna kannatanu kartis, jäi ta ööseks tunnistaja juurde (tl 18-19). Seda, et süüdistatava ja kannatanu vahel on olnud ka varem konflikte, teab rääkida ka tunnistaja ML (tl 20-21). Tõendiks on veel sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvad ukse lõhkumise jäljed (tl 7-11). Kuigi süüdistatav on kohtuistungil oma süüd tunnistanud, on ta seadnud eeluurimisel kahtluse alla kannatanu ütlused väites, et tema pole omavoliliselt kannatanu elukohta tunginud. Ka eitab ta kannatanu löömist (tl 27-29).
Vaatamata süüdistatava vastuolulistele ütlustele leiab kohus, et R.Z-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 2 järgi. Süüdistatava kahtlused kannatanu ütlustes on ümber lükatud nii tunnistajate ütluste kui ka teiste eelpoolnimetatud tõenditega ning tõendamist on leidnud R.Z-i süü kannatanu tahte vastaselt viimase elukohta tungimises ning see tegu on toime pandud vägivallaga. Süüdistatav on süüdi, pannes oma teo toime otsese tahtlusega ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tsiviilhagi esitatud ei ole.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlaste isikut, karistust kergendavaid ja
raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. R.Z on varem väärteo eest karistatud 1 korral, kriminaalkorras on teda küll varem
karistatud kahel korral, kuid need karistused on kustunud. Albu Vallavalitsuse poolt antud iseloomustus on negatiivne, tegemist on inimesega, kes tööd teha ei soovi. Kuna R.Z alalist töökohta ei oma, ei ole talle otstarbekaks karistuseks mitte rahaline
karistus vaid vangistus. Samas kuna R.Z-i karistused on kustunud, on põhjendatud tema karistuse kandmisest tingimisi vabastamine allutamisega käitumiskontrollile. Karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval
juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9 ja 10 kohaselt kaitsjatasu, toimikust kaitsjale koopiate tegemise kulu, sundraha ja postikulud.
Kaitsja vandeadvokaat Enno Palumets on taotlenud kaitsjatasu kriminaalasja kohtulikul
arutamisel 675.00 krooni, lisaks käibemaks 121.50 krooni (koefitsent 1,0). Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kriminaalasja mahukust ja sellele kulunud aega arvestades. Lisandub prokuröri poolt kinnitatud kaitsjatasu 420.00 krooni ja käibemaks 75.60 krooni.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
4
5