1-08-7849\1 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 (2) Kriminaalasi nr 1-08-7849
Legislator headnote
AI generated1-08-7849\1 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1 (2) Kriminaalasi nr 1-08-7849
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 (2) Kriminaalasi nr 1-08-7849
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-7849 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Margus Lellep Taotlus Heiki Labidase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu HEIKI LABIDAS
Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood 36706226030 RESOLUTSIOON
Jätta Heiki Labidas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Heiki Labidas on süüdi tunnistatud Viljandi Maakohtu 11.10.2000.a otsusega kriminaalasjas nr 1-298/00 KrK § 101 p 1, 7 järgi ja karistuseks on mõistetud 10 aastat vabadusekaotust. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.10.2000.a ja lõpeb 11.10.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval Harju Maakohtu 21.06.2007.a määruse alusel 09.07.2008.a. 10.06.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest
2 (2) vabastamise otsustamiseks. 28.08.2008.a seisuga on Heiki Labidase kandmata karistusaeg 2 aastat 1 kuu 14 päeva vangistust. Heiki Labidas on varem kriminaalkorras karistamata.
Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Heiki Labidase tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei pidanud samuti hetkel Heiki Labidase ennetähtaegset vabastamist võimalikuks, kuna ta ei ole vangistuse ajal tegelenud enda alkoholija käitumisprobleemidega, mis viisid raske kuriteo toimepanemiseni. Ka puudub süüdimõistetul elukoht, mis oleks sobilik elama asumiseks.
KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Heiki Labidas on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Heiki Labidast ei ole käesoleval ajal veel võimalik ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetu on viibinud vangistuses alates 2000.aastast ning sellest lähtuvalt puudub kinnipeetaval töökogemus ja reaalne pilt välismaailmas toimuvast. Heiki Labidas on nimetanud võimaliku elukohana Olustvere alevikus erinevaid kohti, kuid kriminaalhooldaja on andnud hinnangu, mille kohaselt neist ükski pole sobilik. Kohtuistungil nimetas süüdimõistetu veel ühe elukoha, kuhu arvab, et tal võimaldatakse elama asuda. Tegemist on venna elukohaga ja kohtul puudub võimalus kontrollida selle sobivust, kuna kriminaalhooldajale seda eelnevalt avaldatud ei ole. Heiki Labidase enda selgitustest tulenevalt on vähetõenäoline, et ta sinna elama saaks asuda. Ka puudub kinnipeetaval konkreetne nägemus selle kohta, kuhu ta tööle asuks vabanemisel ja millest elatuks, kuni esimese palgani. Eelnev ei tekita kohtus veendumust, et süüdimõistetul oleks täidetud vajalikud tingimused kriminaalhoolduse reaalseks toimimiseks. Arvestades Heiki Labidase poolt vangistuses viibimise pikka aega, peaks Heiki Labidas asuma sihipäraselt valmistuma vanglast ennetähtaegseks vabanemiseks, kasutades selleks vanglas leiduvaid võimalusi, näiteks vastava sotsiaalprogrammi läbimise teel, mis suurendaks tema oskusi vabaduses seaduskuulekalt toime tulla.
Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.
Kohtunik