1-07-16252\15 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2.september 2008.a. Tallinn

Kohtuistungi aeg ja koht

26.august 2008.a. Tallinn

Kriminaalasja number

1-07-16252

Kohtukoosseis

eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja

Ene Randmäe

Kohtuistungi sekretär

Kriminaalasi

A.S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja

Julia Grišina süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 - § 25 lg 2

järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu otsus 3.märts 2008.a.

Apellatsiooni esitaja

Julia Grišina

Prokurör

№na-Salome Barbo

Süüdistatav

Julia Grišina (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses)

Kaitsja

Adv. Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 3.märtsist 2008.a. Julia Grišina

suhtes tühistada osaliselt ja nimelt:

1) Julia Grišinale KarS prg. 65 lg 2 alusel mõistetud

liitkaristuse osas. Lugeda tema poolt täielikult

kantuks Harju Maakohtu otsusega 22.juunist

2005.a. mõistetud karistus, mille ärakandmata osa

kandmise ajaks lugeda 16.november 2007.a. kuni

28.märts 2008.a.

2) Lugeda

Harju

Maakohtu

3.märtsi

2008.a.

kohtuotsusega KarS prg. 199 lg 2 p.4, 7 ja 25 lg 2

järgi mõistetud ärakandmisele kuuluva karistuse ,

s.o. 2 kuud ja 20 päeva kandmise aja alguseks

1.mai 2008.a. ja lugeda nimetatud karistus kantuks

19.juuli 2008.a. seisuga.

3) Alates 20.juulist 2008.a. lugeda Julia Grišina

vahistatuks kriminaalasjas nr. 08230106700 Harju

Maakohtu

2.mai

2008.a.

vahistamismääruse

alusel. 4) Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 5) Julia Grišina apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist

tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest.

Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda.

Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada

üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu otsusega 3.märtsist 2008.a. mõisteti

süüdi KarS

Julia Grišina

prg. 199 lg 2 p.4,7 ja 25 lg 2 järgi ja karistati 4 kuulise vangistusega. KrMS prg.

238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõistetavaks karistuseks jäi 2 kuud ja 20 päeva. KarS prg. 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 7 kuud ja 3 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 17.november 2007.a.

Sama

kohtuotsusega

mõisteti

süüdi

ka

A.S,

kes

apellatsioonimenetluses enne kohtuistungit loobus esitatud apellatsioonist. Julia Grišina on mõistetud süüdi järgmiste kuritegude toimepanemises

- A.S ja Julia Grišina koos, viibides 16.11.2007.a kella 19:46 ajal Tallinnas Tartu mnt. 87 asuvas kaupluses Sikupilli Prisma, püüdsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil omastada kaupluse müügisaalist kosmeetikat kokku 2671.30 krooni väärtuses, A.S möödus kaubaga kassast selle eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest peeti turvatöötaja poolt kinni. APELLATSIOONI SISU JE MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Julia Grišina väidab, et kohus on arvestusega eksinud, kui saanud temale mõistetavaks liitkaristuseks 7 kuud ja 13 päeva. Tegelikult peab õige karistuse pikkus olema 7 kuud ja 3 päeva , s.o. 2 kuud ja 20 päeva , millele liidetud 4 kuud ja 13 päeva. Seega on apellandi arvates ta saanud 10 päeva määratust rohkem. Ka taotleb muuta temale määratud karistus - 2 kuud ja 20 päeva – kergemaks karistuseks või tingimisi karistuseks. Kahetseb toimepandut ja lubab edaspidi käituda seadusekuulekalt.

Apellatsioonikohtu

istungil

toetas

süüdistatav

ja

tema

kaitsja

esitatud

apellatsiooni. Prokurör vaidles apelatsioonile vastu ja taotles kohtuotsuse täpsustamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium,

kuulanud

ära

menetlusosaliste

seisukohad,

tutvunud

kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga tuli alljärgnevatele järeldustele. Süüdimõistetu Julia Grišina apellatsioonis esitatud väide, et kohus on eksinud liitkaristuse mõistmisel ja mõistnud temale 10 päeva määratust pikema karistuse, on ebaõige. Kohtuotsuses on märgitud Julia Grišinale mõistetud liitkaristuseks 7 kuud ja 3 päeva, s.o. täpselt sama pikk, kui süüdistatav ise oma arvestustes on saanud. Ka vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest ärakandmisele mõistetud 2 kuu ja 20 päeva pikkust karistust ei ole kohtukolleegiumi arvates mingit alust vähendada.

Maakohus on Julia Grišinale mõistetud vangistusmäära põhjendanud ja kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuses toodud põhjendustega, ei korda neid oma otsuses, kuid märgib, et süüdistatav ise ei ole oma apellatsioonis esitanud ühtegi põhjendust, miks peaks temale mõistetud lühiajalist vangistust vähendama. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida aga järgmist. Käesolevaks ajaks on selgunud järgmised asjaolud. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, ei olnud J.Grišinale käesolevas kriminaalasjas tõkendina vahistamist kohaldatud.

Samas oli J.Grišina maakohtus kriminaalasja arutamise ajal vahi all kuna kandis varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata karistust, mis oli tema suhtes täitmisele pööratud. Arusaamatuks jääb siinjuures J.Grišina suhtes kohaldatud tõkendi – elukohast lahkumise keeld - mõte ja sisu. Menetlejale pidi olema piisavalt selgelt tajutav, et isik, kelle suhtes sellist tõkendit kohaldatakse või on kohaldatud, viibib vanglas ,mistõttu ei ole kuidagi võimalik reaalselt seda täita. Maakohus mõistis J.Grišinale liitkaristuse ja selle kandmise aja alguseks 17.11.2007.a.

J.Grišina oleks pidanud vabanema vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt 19.juunil 2008.a. J.Grišina vabanes aga kinnipidamiskohast 28.märtsil k.a. Eeltoodu kinnituseks on fakt, et ta pani 1.mail 2008.a., s.o. ajal, mil ta vaidlustatud kohtuotsuse kohaselt pidanuks veel karistust kandma , toime uue samaliigilise kuriteo. 2.mai 2008.a. kohtumäärusega kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist kriminaalasjas nr. 08230106700. Nimetatud määrusest nähtub, et J.Grišina vabanes kinnipidamiskohast 28.märtsil 2008.a. Seega kandis J.Grišina sisuliselt ära vaid temale eelmise 22.06.2005.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, milline oli täitmisele pööratud Harju Maakohtu määrusega 12.juunist 2007.a.

Kuna J.Grišina ise määratud ajaks vanglasse ei ilmunud, siis oli ta nimetatud kohtumääruse alusel kinni peetud 16.novembril 2007.a., s.o.

vaidlustatud

maakohtu

otsusega

tuvastatud

kuriteokatse toimepanemisel. J.Grišina vanglast vabastamise põhjuseks peale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist oli kohtukolleegiumi arvates asjaolu, et maakohus ei otsustanud vaidlustatud kohtuotsuses J.Grˇišina tõkendi küsimust. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutiivosast on piisavalt selgelt välja loetav maakohtu seisukoht mõistetud karistuse pikkuse ja selle aja alguse osas. Selleks ajaks, kui 12.juuni 2007.a. kohtumäärusega täitmisele pööratud karistus sai J.Grišinal kantuks, ei olnud aga maakohtu otsus veel jõustunud ning seetõttu puudus vanglal seaduslik alus vaidlustatud kohtuotsuse alusel J.Grišinat kinni pidada. Maakohus , saades aru, et J.Grišina vahistamisalus langeb ära enne, kui kriminaalasi jõuab apellatsioonimenetlusse, pidanuks otsustama oma otsuses ka J.Grišina vahistamise küsimuse käesolevas kriminaalasjas , kohaldama tema suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks, kui 19.juuli 2008.a., s.o. vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise lõpuni. Sellisel juhul tulnuks liitkaristuse kandmise aja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev, s.o. päev, kui J.Grišina suhtes oleks kohaldatud käesolevas kriminaalasjas tõkendit – vahistamine ja eelmise karistuse ärakandmata osa tulnuks arvestada selle kuupäeva seisuga – antud juhul oleks see 3.märtsi 2008.a. seisuga olnud

26 päeva . Maakohtu otsuses esinev puudus on viinud olukorrani, kus käesoleval ajal ei ole enam võimalik nii nagu seda arvestas maakohus, arvestada J.Grišina liitkaristuse kandmise aja alguseks 17.11.2007.a. , sest ta ei ole olnud kuni mõistetud karistuse ärakandmiseni pidevalt vahi all. Veel on teada, et käesoleval ajal on maakohtu menetluses 2 kriminaalasja – nr. 1-08-7048 (08230106700) ja nr. 1-08-3925 (07231604855). Mõlemad kriminaalasjad on saabunud maakohtu menetlusse peale vaidlustatud kohtuotsuse tegemist käesolevas kriminaalasjas.

Kuna täpselt karistuste liitmise reeglite järgimine on käesoleval juhul raskendatud ja seda seetõttu, et seadus on kirjutatud ja vastu võetud eeldusel, et kõik menetlustoimingud ja nende alusel koostatud menetlusdokumendid, mis eelnevad konkreetse seaduse kohaldamisele – liitkaristuse mõistmise sätete - on seaduslikud ja mõistetavad. Teiseks eeldab seaduse kohaldamine karistuste liitmisel seda, et ööpäevas on 24 tundi ning olenemata, mitu dokumenti on ühe isiku kohta koostatud tema vahi all pidamise põhjendamiseks /vahistamismäärus (ed), kohtuotsus/, saab isik ööpäevas ära kanda siiski vaid ainult 24 tundi e. ühe päeva karistust, mis omakorda aga tähendab seda, et üheaegselt ei saa kanda juba mõistetud karistust ja olla eelvangistuses e. kanda sisuliselt tulevikus mõistetavat karistust.

Kolmandaks teeb olukorra keerulisemaks olukord, et J.Grišina paneb igal sammul vabaduses olles toime uusi kuritegusid ja seda olenemata asjaolust, mis alusel ta eelnevalt vanglast vabaks saanud on – ennetähtaegselt vabastatud, karistuse ära kandnud või vabanenud vanglast muudel temale soodsatel asjaoludel nagu antud juhul seda oli maakohtu otsuses esinev puudus. Samas püüab kohtukolleegium lahendada olukorda õiglaselt ja läbipaistvalt e. mõistetavalt. Kohtukolleegium arvestab , et J.Grišina on ära kandnud 16.11.2007.a. kuni 28.märtsini 2008.a. temale 22.juuni 2005.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud ja 13 päeva, milline oli 12.juuni 2007.a.

Harju Maakohtu määrusega täitmisele pööratud. Seega langeb ära KarS prg. 65 lg 2 kohaldamise alus – ei ole enam ühte liidetavat e. kandmata karistust selleks ajaks, kui hakkab kulgema vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud karistuse s.o. 2 kuud ja 20 päeva - kandmise aja algus. Selle karistuse kandmise aja alguseks loeb kohtukolleegium 1.mai 2008.a. , s.o. päev, kui J.Grišina oli kinni peetud uue kuriteo toimepanemiselt. Järelikult karistuse lõpp oli 19.juuli 2008.a. Sel ajal ei kulge eelvangistuse aeg kriminaalasjas nr. 08230106700, milles oli J.Grišina vahistatud 1.mail 2008.a.

Vahistamise aja alguseks nimetatud kriminaalasjas on 20.juuli 2008.a. , s.o. päevast, kui J.Grišina kandis ära temale vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud karistuse ja mis J.Grišina süüdimõistmisel tulevikus selles kriminaalasjas on ka karistuse kandmise aja alguseks. Selleks ajaks ei ole temal ka vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud karistusest enam ärakandmata karistust. Kuna J.Grišina on temale vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandnud , siis on välistatud ka temale apellatsioonis taotletud tingimusliku vangistuse mõistmine.

Juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.4 ja 338 p.2 ja 340 lg 2 p.4 tühistab osaliselt kohtuotsuse Harju Maakohtu otsuse 3.märtsists 2008.a. Julia Grišina suhtes ja teeb uue otsuse.

Julia Katškovskaja

Meelika Aava Ene Randmäe