4-08-5244\2 · 4-08-5244\2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-5244

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. september 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-5244 Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi Martin Sihver`i (ik 36712292728) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse vanemkomissar Ivo Haav`a poolt 08.05.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2500,08,001084 Teeseaduse § 401 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirja §§ 7 lg 1, 30; Teeseaduse § 401 lg 1; Karistusseadustiku §§ 56 lg 1; 66 lg 2,3 ning Väärteomenetluse seadustiku §§ 120, 132-135 kohus otsustas

1) Rahuldada Martin Sihver`i kaebus osaliselt.

2) Lugeda Lääne Politseiprefektuuri 08.05.2008.a üldmenetluse otsuses nr 2500,08,001084 õigeks väärteo kvalifikatsiooniks Teeseaduse § 401 lg 1.

3) Tühistada Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse vanemkomissar Ivo Haav`a poolt 08.05.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2500,08,001084 osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas. Vähendada Martin Sihver`ile määratud karistust ning karistada teda Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, so 9000 (üheksa tuhat) krooni.

4) Määrata KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Martin Sihver`it tasuma rahatrahv summas 9000 (üheksa tuhat) krooni osade kaupa 12 (kaheteist) kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, so igakuiselt 750 (seitsesada viiskümmend) krooni iga kuu 20. kuupäevaks Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a 221023778606 Hansapank (viitenumber 10220085017697). Rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 17.04.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Mati Koppel`i poolt väärteoprotokoll nr AB1001617 selle kohta, et 17.04.2008.a kella 13:00 ajal Pärnumaal Sauga

4-08-5244

2 (3) vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 123. km juhtis M. Sihver autorongi (Scania R144, r/n xxxxxx), mille kogumass oli 53,96 tonni, lubatud oli 40,0 tonni; juhil puudus eriluba. Samuti ületas autorong lubatud teljekoormust – teljekoormus oli 11,21 tonni, lubatud oli 9,5 tonni, millega menetlusalune isik rikkus Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirja (edaspidi Eeskirja) § 7 lg 1 ja § 30; Teeseaduse (edaspidi TeeS) § 33 lg 4 nõudeid, pannes seega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav vastavalt TeeS § 401 lg 1 järgi.

08.05.2008.a koostatud üldmenetluse otsusega nr 2500,08,001084 on määratud M. Sihver`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni.

Kaebuse sisu 28.05.2008.a (täiendatud kaebus 11.06.2008.a) esitas M. Sihver Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega temale määratud rahatrahvi vähendamiseks ja rahatrahvi tasumiseks osade kaupa ühe aasta jooksul majanduslikel kaalutlustel, so lisakohustus rahatrahvi näol tekitaks raskusi juba võetud kohustuste täitmisel ja tekiks puudus elatusvahenditest. Kaebuse esitaja tunnistab, et rikkumine leidis aset ning põhjendab seda eksimusega transporditava materjali erikaalu arvestamisel. M. Sihver kontrollis enne laadimise algust materjali omadusi ning need tundusid vastavat metsakuiva materjali omadustele. Kaebuse esitaja leiab, et eksimus tulenes asjaolust, et päike oli küll materjali pealmise kihi ära kuivatanud, kuid materjali alumistes kihtides oli niiskus siiski alles. Kaebaja leiab, et rikkumine ei olnud tahtlik ja oli toime pandud eksimusest ning M. Sihver kahetseb oma tegu, mistõttu palub määrata võimalusel kergem karistus. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkomissar I. Haav oma 25.06.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et ei tunnista kaebust järgnevatel põhjustel. Sõidukile ladustatud veose kogukaalus veendumine on juhi kohustus ning arvestades menetlusaluse isiku pikka kogemust selliste veoste veol, on ülekoormusest mitteteadmine vähetõenäoline. Kohtuväline menetleja lisab, et lubatud masse ületava raskeveokiga sõitmine lõhub kõige rohkem Eesti Vabariigi teekatteid.

Kohtuväline menetleja teatab, et M. Sihver`il on 6 kehtivat karistust liiklusnõuetega seotud rikkumiste eest. Kohtuväline menetleja leiab, et eelnevad rahatrahvid, millest 18 on määratud ülekoormusega sõiduki juhtimise eest, ei ole mõjutanud M. Sihver`it edaspidistest süütegudest hoiduma. Menetleja lisab, et menetlusalusel isikul on tasumata rahatrahve 45 074 krooni suuruses summas. Kõik eelnev näitab menetlusaluse isiku hoolimatut suhtumist õiguskorda. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks M. Sihver`it karistada maksimummääras. Vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses tuvastatud ei ole. Menetlusalune isik ei ole avaldanud kahetsust, vastupidiselt – isik on keeldunud omapoolse seletuse andmisest rikkumise toimepanemise ajal.

Juhindudes eeltoodust ning Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta M. Sihver`i kaebus rahuldamata. Samas toetab kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku taotlust rahatrahvi ositi maksmise võimaldamises. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses VTMS § 120 lausel.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

4-08-5244

3 (3) Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et M. Sihver`i kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü Teeseaduse § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kaalumise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Autorongil, millega menetlusalune isik vedu teostas, on lubatud kogumassiks 40,0 tonni ning lubatud teljekoormuseks 9,5 tonni. Autorongi, millega menetlusalune isik vedu teostas, kogumassiks oli 53,96 tonni ning teljekoormuseks 11,21 tonni. Seega rikkus menetlusalune isik Eeskirja § 7 lg 1, § 30 ja TeeS § 33 lg 4 nõudeid, pannes toime väärteo, milline kvalifitseerub TeeS § 401 lg 1. Kohus tutvunud asja materjalidega leidis, et kohtuvälise menetleja poolt on küll väärteoprotokollis M. Sihver`i poolt toime pandud väärtegu kvalifitseeritud õigesti, so TeeS § 401 lg 1, kuid väärteootsuses on menetleja märkinud ekslikult õiguserikkumise kvalifikatsiooniks TeeS § 40 lg 1. Kohus asus seisukohale, et antud eksimus on grammatilist laadi ning ei ole käesoleval juhul väärteootsuse tühistamise aluseks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus õigeks väärteo kvalifikatsiooniks TeeS § 401 lg 1.

Vastavalt TeeS § 401 lg 1 karistatakse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. M. Sihver`it on kõnealuses asjas TeeS § 401 lg 1 alusel karistatud rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni maksimaalmääras. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist ja ajatamist ennekõike majanduslikel põhjustel, so kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi tasumiseks ühekordse maksena. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud, so arvestades vastutust kergendava asjaoluna kaebaja poolt väljendatud kahetsust toimepandud väärteo suhtes. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt M. Sihver`ile määratud karistust on võimalik vähendada 150 trahviühikuni, so 9000 kroonini. Kohus, lähtudes Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1, leiab, et antud suuruses karistus on piisav konkreetse õiguserikkumise toimepanemise eest ning menetlusaluse isiku karistamine sanktsiooni maksimummääras ei ole vajalik.

KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Arvestades kaebaja majanduslikku olukorda ning asjaolu, et kohtuväline menetleja ei oma vastuväiteid kaebuses esitatud taotlusele rahatrahvi tasumise osas osade kaupa, siis asub kohus seisukohale, et M. Sihver`ile tuleb võimaldada temale menetleja poolt karistuseks määratud trahvi tasumist ositi maksimaalse võimaliku ajaperioodi, so 12 kalendrikuu, jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Anu Tammeniit Kohtunik