1-07-4002\35 · Tallinna Ringkonnakohus

1 1-07-4002

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellant Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS 26. augustil 2008.a.,Tallinn Jüri Paap, Paavo Randma, Ene Randmäe Maaria Rei

Pärnu Maakohtu 06.05.2008.a. kohtuotsus T.L süüdistuses süüdistatava kaitsja adv. Peep Rajavere Indrek Kalda adv. Peep Rajavere

Pärnu Maakohtu 06.05.2008.a. kohtuotsus T.L

süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2

Asjaolud ja menetluse käik

T.L , sünd. xxx, Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxxx xxx xx xx-xx,

tunnistati süüdi raske tervisekahjustuse tekitamises KarS § 118 p 2 järgi ja karistati 4 aastase vangistusega KarS § 73 alusel tingimisi 4 aastase katseajaga ning lisakaristusega- mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega- 3 aastaks.

Maakohus tegi kindlaks, et T.L, juhtides 04.09.2005.a. kella 03.35 ajal

Lääne maakonnas Virtsus Pargi 1 asuva Mutionu baari juures tema kasutuses olevat SEB Ühisliisingule kuuluvat sõiduautot Citroen Berlingo registrimärgiga

942 MDP, tagurdas ootamatult ning sõidukijuhi kõrvalistuja poolse avatud uksega tõmbas pikali alkoholijoobes ja ohtlikke manöövreid sooritavat juhti

korrale kutsuma tulnud K. K. ja sõitis tagurdava sõiduki esirattaga üle

maaslamava K.K. parema jala, seejärel juba edaspidi liikudes sõitis sõiduki

mõlema parempoolse rattaga üle maaslamava K.K. puusade ning lahkus sündmuskohalt, jättes vigastatud kannatanu maha lamama. Oma sellise tahtliku tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule raske tervisekahjustuse.

Kohtuotsuse kohaselt oli T.L keskmises alkoholijoobes, sellele vaatamata

läks autoga sõitma ja kihutas autoga Mutionu baari ees edasi-tagasi, millega seadis ohtu paljude inimeste elu ja tervise. Kannatanu K.K. ja R. A. tahtsid teda

korrale kutsuda ja avasid auto uksed, mispeale T.L lülitas sisse

tagurpidikäigu ning tagurdades tõmbas auto avatud uksega kannatanu pikali.

T.L nägi, kuidas auto parempoolne uks tõmbas ühe mehe pikali. Olles tagurdanud vähemalt kümme meetrit, lülitas süüdistatav sisse edaspidikäigu,

sõitis üle maaslamava K.K. alakeha ja põgenes sündmuskohalt. Maakohus tuvastas, et mehe kukkumine pidanuks ta tegema ettevaatlikuks ning edasisõitu alustades pidi ta baari ees oleva valgustuse ja autotulede valgel nägema auto ees lamajat. Tal oli aga sellest ükskõik ning kihutas uuesti üle maaslamava inimese, mööndes, et ülesõit võib lõppeda isegi kannatanule surma põhjustamisega, ta oli tagajärje suhtes hoolimatu ja ükskõikne ning kiirustas sündmuskohalt minema. Oma teoga ohustas T.L lisaks K.K. veel R.A. elu ja tervist ning kõikide teiste sellel ajal Mutionu baari ees viibivate inimeste tervist.

Apellatsioon ja esitatud taotlus

3

Kaitsja arvates rikkus maakohus KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses oluliselt menetlusnorme sellega, et kohtuotsuses puuduvad süü põhjendused ja tõendite sisuline analüüs, otsus on oletuslik ja kohus piirdus üksnes arvamusega K.Salo

käitumisest, maakohus uuris tõendeid ühekülgselt ja kohaldas ebaõiget

materiaalõigusnormi. Osa tahtluse tuvastamise seisukohalt olulised tõendid on

kõrvale jäetud, näitamata on, millised tõendid saab otsuse tegemisel arvesse võtta ja millised tuleb kõrvale jätta.

Ehkki joobe ja eelnenud kähmlusega põhjustatud erutusseisundi tõttu

süüdistatav T.L ei tajunud kannatanu jalgadest ülesõitu, täidab esmane

tagurdamine üle kannatanu põlvede tagajärje järgi vaid KarS § 121 süüteokoosseisu. Raske terviserike põhjustati teistkordse, edaspidise ülesõiduga. Ei ole tuvastatud, et T.L nägi enne edaspidi liikuma hakkamist maas lamavat kannatanut ja soovis temast üle sõita, sest kannatanu lamas auto nina ees maas nii lähedal, et vaade sinna oli juhi kohalt täielikult varjatud. Seetõttu on kaitsja

arvates käesoleval juhul tegemist sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki

käitusnõuete rikkumisega KarS § 422 mõttes, raske tervisekahjustus tekitati

ettevaatamatusest, T.L ei tahtnud kannatanule tervisekahjustusi tekitada.

Kohtuotsuses pole näidatud tõendid, et auto esirattaga üle K.K. jala tagurpidi sõites tegi auto järsu nõksaka ja et T.L pidi seda nõksakat tundma. Samuti ei

kajastu määrava tähtsusega asjaolu, mille põhjal pidi T.L teadma, et

kannatanu lamab tema juhitud auto ees ja et autoga edaspidi sõitma hakates sõidab ta kannatanust üle. Kahe nõksaka tegemine üle K.K. edaspidi sõites on teo kvalifitseerimise seisukohalt tähtsusetu.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus on oma järeldused teinud valikuliste tõendite alusel, uurinud tõendeid ühekülgselt, jätnud arvesse võtmata

asjas tähtsust omavad tõendid ja sellest tulenevalt kohaldanud ebaõiget

materiaalõigust. Olulisim lahknevus tõendites on üksnes T.L poolt juhitud auto tagurpidi liikumise vahemaa hindamisel, muus osas langevad süüdistatava

poolt antud ütlused olulisel määral kokku teiste asjas olevate tõenditega. See

tähendab, et reaalselt asetleidnud sündmustik on kindlaks tehtud peamiselt T.L enese ütluste alusel.

T.L on kinnitanud ülekuulamisel kahtlustatavana ja süüdistatavana maakohtu

istungil, et enne arutuselolevate sündmuste toimumist oli ta pruukinud baaris

alkoholi umbes 5 tunni kestel. Ta sattus kähmlusse, milles sai rusikalöögi

meelekohta. Olles otsustanud lahkuda, läks T.L tema kasutuses oleva

liisingusõiduauto juurde, keeras selle sõidusuunda, sõitis baari ette inimestele

üsna lähedale ja peatus. Trepilolijate seast hüüti: „Tõmmake see mees autost

4 välja!“, auto juurde tormasid kaks meesterahvast, avasid auto uksed ja hakkasid

juhti autost välja tirima. T.L sattus ähmi täis ja hakkas ära sõitma, juhist

vasakul olnud mees laskis auto liikuma hakates lahti ja jäi seisma, „lahtine autouks läks vastu baari ees olevat kiviaeda mõlki, kõrvalistuja ukse pool olev mees kõrvale hüpata ei jõudnud ja sõiduki avatud uks tõmbas ta pikali“ (ütlused kahtlustatavana), „nägin, et uks tõmbas mehe pikali, pärast tagurdamist (mingi 2-3 m) hakkasin kohe edaspidi sõitma…olin šokis ja ei mõelnud kõike“ (ütlused maakohtus). Süüdistatav on järjekindlalt kinnitanud, et ta ei märganud kellestki üle sõitmist või et keegi oli auto ees pikali.

Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses nimetatuga, et erinevate isikute

poolt antud ütlused auto tagurpidisuunalise liikumise vahemaa kohta ei lange

omavahel kokku. Kolleegiumi arvates ei oma nimetatud asjaolu kriminaalasja lahendamisel määravat tähendust.

Erinevalt maakohtu poolt järeldatust puuduvad ringkonnakohtu arvates tõsikindlad tõendid kummutamaks T.L ütluseid, et edaspidi liikuma hakates

ta ei näinud juhi vaateväljas auto ees maaslamavat inimest. Kuid vaatamata

võimalusele, et edaspidi liikuma hakates T.L ei näinud vahetult auto juures/ees maaslamavat inimest, oli ta sellest teadlik. See järeldus tuleneb tema

enese ütlustest, et tagurdava auto uks tõmbas mehe pikali, peale 2-3 meetrise vahemaa (T.L ütlustest) läbimist asus auto koheselt liikuma vastassuunaliselt. Seega pidi ta läbima sama koha, kus hetk tagasi kukkus inimene. Lisaks sellele

pole usutav, et normaalses olekus viibiv sõiduauto juht ei tunneta üle täiskasvanud inimese jala sõitmist, sündmuskoht- Mutionu baari esine sõidutee-

omab asfaltkatet s.t. kõva alust. Seega teadis T.L edaspidiselt liikuma hakates, et sõidab kohas, kus on maaslamaja. Oma ütluste kohaselt ei tajunud

T.L ka auto mõlema parempoolse rattaga takistusest (maas lamavast inimesest) üle sõitmist. T.L ei viibinud õigusvastasust välistavas seisundis.

T.L-ile pole esitatud süüdistust ja ta pole tunnistatud süüdi selles, et ta (otsese tahtluse vormis) tahtis kellelegi tekitada tervisekahjustusi. Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks apellandi rõhuasetus nimetatule. Käesolevas asjas omab määravat tähtsust asjaolu, et peale autoga tagurdades inimese pikali sõitmist suhtus T.L

edaspidisuunalisele inimesest teadlikule ülesõitmisele kaasnevatesse

võimalikesse tagajärgedesse ükskõikselt ja, tulenevalt tegelikust saabunud

tagajärjest, pani ta toime tervist kahjustava süüteo. Sama järelduse tegi maakohus.

Apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, T.L süü on kindlaks tehtud asjas olevate tõendite alusel ja nendega kooskõlas.

Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

5

Jüri Paap Paavo Randma Ene Randmäe