1-08-7664\3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-7664

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-7664 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Ruti Kilg Kaitsja Peeter Johannson Taotlus Aleksandr Pismenjuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu ALEKSANDR PISMENJUK

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood 38705014212 RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Pismenjuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aleksandr Pismenjuk on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 24.08.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-9664 KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 200 lg 2 p 7 ja § 424 järgi ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 15.01.2004.a otsusega mõistetud karistuse 1

2 (3) aasta 6 kuud vangistust ärakandmata osa võrra, liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.02.2006.a ja lõpeb 07.08.2010.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 07.05.2008.a. Aleksandr Pismenjuk esitas 07.05.2008.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 05.06.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise otsustamiseks. 26.08.2008.a seisuga on Aleksandr Pismenjuki kandmata karistusaeg 1 aasta 11 kuud ja 12 päeva vangistust. Aleksandr Pismenjuk on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 11.03.2002.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi 3 kuud vabadusekaotust 1-aastase katseajaga; 2) 22.07.2002.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi 5 kuud vabadusekaotust; 3) 15.01.2004.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, KarS § 200 lg 1, § 202 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga; 4) 10.01.2006.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 3 kuud vangistust 18-kuulise katseajaga. Kriminaalhooldaja toetab Aleksandr Pismenjuki vangistusest ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Aleksandr Pismenjuk soovis enda vabastamist enne tähtaega. Ta selgitas, et kuigi teda on kokku viiel korral kriminaalkorras karistatud, on ta nüüdseks teinud järeldused toimunust ja soovib edaspidi jätkata seaduskuulekalt. Enne tal puudus taoline motivatsioon, kuid nüüd on tal vabaduses naine ja laps, kes saab varsti kahe aastaseks ning keda ta soovib väga toetada. Vabanedes oleks tal võimalus elada enda vanemate juures ja koheselt asuda ka tööle vennale kuuluvas firmas. Prokurör ei toetanud Aleksandr Pismenjuki ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist on isikuga, kes on viiel korral kriminaalkorras karistatud. Kahel korral on talle määratud katseaeg koos käitumiskontrolliga, kuid mõlemal korral on ta jätkanud kuritegude toimepanemist, mistõttu ta ilmselt ei sobi kriminaalhooldusele. Süüdimõistetu käitumist vabaduses iseloomustab ka karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et lisaks kriminaalkaristustele on tal 21 väärtegu. Kaitsja palus Aleksandr Pismenjuki enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu on vangistuse ajal omandanud hariduse, s.o lõpetanud põhikooli kiitusega. Ta on osalenud vihajuhtimise programmides ja olnud ise ka grupijuhiks. Vabanedes on tal olemas kindel eluja töökoht ning lähedaste isikute toetus.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Aleksandr Pismenjuk on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 (3) Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes kannab vanglakaristust raskete kuritegude eest, millised ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Varasem kriminaalhoolduse teostamine ei takistanud süüdimõistetul uute kuritegude toimepanemist. See tekitab kahtluse tema suhtes uuesti kriminaalhoolduse seadmise eesmärgiga tagada tema seadusekuulekas käitumine vabaduses. Peale selle nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on distsiplinaarkorras karistatud 02.10.2007.a kartseriga. Lisaks on 15.05.2008.a Tartu vanglasse ümberpaigutamisel kinnipeetava juurest leitud temale mittekuuluvaid esemeid. Kohtu arvates näitab eelpool toodu, et võimaluse tekkimisel on Aleksandr Pismenjuk eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Ka nimetatud asjaolud seavad kahtluse alla kriminaalhoolduse tulemuslikkuse. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ainuüksi asjaolud, et tal on vabaduses toetav tugivõrgustik lähedaste näol (kes olid ka enne kuritegude sooritamist), kindel eluja töökoht, ei saa olla ennetähtaegse vabastamise aluseks. Peale selle nähtub asja materjalidest, et vangistuse ajal on tema suhtes alustatud ka uus kriminaalmenetlus. Kõike eelnevat arvesse võttes ei pea kohus käesoleval ajal võimalikuks Aleksandr Pismenjuki vangistusest enne tähtaega vabastamist.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik