1-07-6209\14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.07.2008.a. Tallinnas

Kohtunik Tatjana Bogdanova

Sekretär Galina Kovaljova

Prokurör Raivo Kala

Kaitsja Neve Uudelt

Süüdistatav U.J – ik: xxx; EV kodakondsus; emakeel: eesti keel; kõrgharidus; elukoht: xxx; töökoht: G OÜ; varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 2-l korral.

Tõkend – tõkendit ei ole kohaldatud

Süüdistus KarS § 423 lg 2 järgi lühimenetluses

RESOLUTIIVOSA

Süüdi mõista KarS § 423 lg 2 järgi ja karistada vangistusega

U.J 3 (kolm) aastat.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks

2 (kaks) aastat vangistust.

Juhindudes KarS § 74 lg 1 mõistetud vangistust ei pöörata vangistust osaliselt täitmisele,

koheselt kuulub ärakandmisele 6 ( kuue) kuuline vangistus, ülejäänud 1 aasta ja 6 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui U.J ei pane 3-aastase katseaja kestel tahtlikult

toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud alljärgnevaid kontrollnõudeid:

• elama alalises elukohas xxx

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks; Kriminaalasi nr. 1-07-6209

2 2

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada U.J käitumiskontrolli ajal heastama

kuriteoga tekitatud kahju igakuiselt igale kannatanule ning esitada selle kohta igakuiselt kriminaalhooldusametnikule sellekohane dokument .

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päev, s.o. 30.juuli 2008.a.

Määrata U.J-i katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna

juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Juhindudes KarS § 50 lg 1 p 1, võtta lisakaristusena U.J-ilt ära sõiduki juhtimise õigus 3-ks aastaks.

Välja mõista U.J-ilt :

• tsiviilhagi summas krooni kannatanu AK kasuks lapse KKK ülalpidamiseks 774 416.27 4751 krooni kuus , mis kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena iga kolme kuu eest ette ( 14 253 krooni )-163 kuu jooksul;

Välja mõista U.J-ilt :

• tsiviilhagi summas krooni kannatanu AL kasuks lapse LL ülalpidamiseks 726 054 4321.75 krooni kuus , mis kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena iga kolme kuu eest ette ( 12 965 krooni )- 168 kuu jooksul.

Välja mõista U.J-ilt:

• tsiviilhagi summas 622 499.45 krooni kannatanu AS mekasuks.

• tasunud kannatanu meAS poolt 5192.00 krooni õigusabiosutamise eest

Kriminaalmenetluse kulud:

Välja mõista U.J-ilt riigituludesse: 1) sundraha – 1,5 palga alammäära- 6525 krooni, 2) kohtuarstlik ekspertiis – 13 600 krooni, 3) liiklustehniline ekspertiis – 4800 krooni,

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida selgituseks: „süüdistatava nimi“, kriminaalasja kohtunumber 1-07- 6209 ja tekst „ kriminaalmenetluse kulud“.

Maksekorraldus kriminaalmenetluse kulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

3 3

SÜÜDISTUS

U.J süüdistatakse selles, et 30.03.2006.a kella 13.38 paiku juhtis ta sõiduautot Xxx registreerimismärgiga xxx, millega liikus Tallinna Ringteel, Jüri poolt Peterburi maantee suunas. Tallinna ringtee 1. km-l sooritas ta tagasipööret selleks, et liikuda Jüri suunas. Enne manöövri

alustamist ei ilmutanud ta vajalikku tähelepanu veendumaks selle ohutuses ning tagasipööret sooritades ei andnud ta teed vastusõitvale mööda Tallinna ringteed Peterburi maantee poolt Jüri suunas liikunud sõiduautole Xxx registreerimismärgiga xxx. Seetõttu riivas Xxx sõiduautot Xxx mille tagajärjel kaotas Xx xjuhitavuse ja kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastu liikunud veoautoga XXX registreerimismärgiga xxx. Kokkupõrkel süttis meAS-le kuuluv Xxx põlema.

Oma tegevusega rikkus U.J ettevaatamatusest Vabariigi Valitsuse 02.02.2001.a. määruses nr 48 „Liikluseeskiri“ toodud järgmisi liiklusnõudeid: § 91 /enne sõidu, manöövri ... alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid.../, § 100 /pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile /.

Liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest U.J põhjustas Xxx juhi TL ja samas sõiduautos sõitjana viibinud VK surma.

Seega U.J pani toime KarS § 423 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest kui sellega põhjustati kahe inimese surm.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline kahju järgnevalt AK- 1 049 337 krooni 42 senti, esitatud tsiviilhagi; AL- 993 774 krooni, esitatud tsiviilhagi; meAS-le - 622 499 krooni 45 senti, esitatud tsiviilhagi. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: – puuduvad.

MENETLUS KOHTUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Süüdistatav tunnistas end kohtus süüdi temale esitatud süüdistuses.

Sõiduauto Xxx registreerimismärgiga xxx, sõiduauto Xxx registreerimismärgiga xxx ja veoauto

XXX registreerimismärgiga xxx (haagisega XXX, registreerimismärgiga XXX) kokkupõrge

Tallinna ringtee 1. kilomeetril on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, skeemiga, liiklusvahendite vaatlusprotokollidega ja fototabeliga, milledest nähtuvalt asetseb sõiduauto xxx.

vastassuunalisel teel paralleelselt teega. xxx vastu seisab esiosaga xxx poole sõiduauto Xxx, sõidukid on vigastatud, sealjuures on xxx tugevalt deformeerunud ning põlenud. Pärisuunalise

tee ääres põllul seisab viltuselt veoauto xxxkoos haagisega. Veoautol esineb esiosa deformatsioon.

Tunnistaja VB ütluste kohaselt, ta sõitis 30.03.2006.a. kella 13.30 ajal Tallinna ringtee 1. kilomeetril Peterburi maantee suunas. Nägi kuidas temast eespool tee ääres seisev tumedat värvi

sõiduauto xxx sooritas tagasipööret ning seda tehes põrkas kokku sõiduautoga xxx. Seejärel sõitis sõiduauto xxx vastu tunnistaja auto vasakut esistange nurka. Pärast kokkupõrget kaotas tunnistaja auto juhitavuse ning ta sõitis teelt välja. Sõiduauto Xxx süttis kokkupõrkest põlema.

4 4

Kahtlustatava U.J-i ütluste kohaselt ta juhtis 30.03.2006.a.sõiduautot Xxx liikudes

sellega mööda Tallinna ringteed Jüri poolt Peterburi maantee suunas. Sõidu ajal helistas talle abikaasa, et poja ekskursioon hilineb. Seepeale ta peatas sõiduauto teepeenral ja otsustas tagasi Jüri suunas sõita. Enne tagasipööret veendus, et eest ega tagant ei olnud autosid näha. Vastutulev

sõiduauto ilmus Peterburi teelt nii kiiresti, et ta ei suutnud kokkupõrget vältida. Kokkupõrke hetkel oli tema auto üle poole vastassuunavööndis Kokkupõrkest sõitis vastutulnud heledat värvi sõiduauto otsa veoautole ja süttis põlema.

Tunnistaja AR ütluste kohaselt, ta sõitis 30.03.2006.a.kella 13.30 ajal mööda Tallinna ringteed sõitjana U.J-i juhitud sõidukis Xxx. U.J sõitis Jüri poolt Peterburi maantee suunas.

Teel olles keegi helistas U.J-ile, mille peale ta otsustas tagasi pöörata. U.J peats auto teepeenral ning alustas tagasipööret. Tagasipöörde alustamisel oli tee tagant autodest tühi ning ka

eespool tunnistaja autosid ei näinud. U.J-i juhitud sõiduk oli esiotsaga juba

vastassuunavööndis, kui sinist värvi Xxx riivas järsku nende autot. Seejärel Xxx kaotas juhitavuse ja kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku veoautoga ning süttis põlema.

Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus sõiduautot Xxx juhtinud TLning kaassõitja VK.. Lisaks

sündmuskoha vaatlusprotokollile ja fototabelile tõendab seda surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr. 266 eksperdiarvamus, mille kohaselt oli TL surma põhjuseks massiivne kehatüve ja ajukolju tömp trauma hulgaliste skeletiluude ja koljuluude murdude ning eluga sobimatute

siseorganite vigastustega, vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välimisest

verejooksust. Kõik need vigastused võisid olla eksperdiarvamuse kohaselt saadud liiklusõnnetuse käigus paiskumisel vastu kõvasid tömpe pindu. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr. 267 toodud eksperdiarvamuse kohaselt on VK surma põhjuseks massiivne kehatüve ja aju-kolju tömp trauma hulgaliste skeletiluude ja koljuluude murdude ning siseorganite (kopsud, maks) ja

peaaju vigastustega; vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välimisest

verejooksust. Kõik need vigastused võisid olla eksperdiarvamuse kohaselt saadud liiklusõnnetuse käigus paiskumisel vastu kõvasid tömpe pindu.

Liiklustehnilise ekspertiisi aktis nr. LL-192-06/3960 oleva eksperdiarvamuse kohaselt toimus

kokkupõrge selliselt, et sõidukid kontakteerusid esiosa (XXX) ning vasaku küljega (Xxx),

vasaku küljega (Xxx) ning esiosaga (XXX) ning kokkupõrke ajal asus sõiduauto Xxx

vastassuunavööndis. Ka sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvast liiklusõnnetuse skeemilt nähtub, et kokkupõrke koht asub Xxx sõidureas.

Ülalnimetatud tõendite hindamisel nende kogumis leidis tõendamist asjaolu, et liiklusõnnetuse

põhjustajaks oli Xxx juht U.J, kes ei veendunud tagasipöörde ohutuses ning vastassuunavööndis riivas seal sõitnud TL juhitud Xxx . Liiklustehnilise ekspertiisi käigus ei suudetud arvutuslikult kindlaks määrata sõiduauto Xxx

sõidukiirust vahetult enne kokkupõrget Xxxga, kuid teoreetiliselt oli maksimaalne võimalik

kiirus 120 km/h. Eksperdiarvamuse kohaselt saab kategooriliselt väita, et Xxx juhil puudus võimalus liiklusõnnetust vältida. Samas kui sõiduauto Xxx pidi olema sõiduauto Xxx manöövri alustamisel kurvist väljunud st. U.J-ile nähtav.

Liiklusõnnetus toimus sirgel teelõigul, mis on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga,

liiklusõnnetuse skeemiga ja fototabeliga. Kuna U.J sõitis tagasipööret sooritades ette

vastassuunavööndis liikunud sõiduautole, ei arvestanud ta manöövri tegemisel teeolusid ega liiklustihedust. Ta ei veendunud tagasipöörde sooritamist selle manöövri ohutuses ja selles, et see ei takista teisi liiklejaid. Samuti ei andnud ta tagasipööret tehes teed vastusõitvale juhile.

Autojuht peab alati arvestada sellega, et ta ei ole liikluses üksi. Seega rikkus U.J Liikluseeskirja § 91, mille kohaselt peab enne sõidu, manöövri alustamist juht veenduma, et see

on ohutu ega takista teisi liiklejaid ning § 100, mille kohaselt peab juht, pöörates

5 5

ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile.

Liikluseeskirja nimetatud sätete rikkumine toimus ettevaatamatusest. Tegemist oli hoolsuskohustuse rikkumisega. Liiklusseaduse § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Raske tagajärg, Xxx juhi TL ning samas sõidukis

viibinud kaassõitja VK surm, oli põhjuslikus seoses U.J-i poolt liikluseeskirja nõuete

rikkumisega ettevaatamatusest. On ilmselge, et kui U.J oleks veendunud tagasipöörde sooritamise ohutuses, oleks kokkupõrge jäänud toimumata ja TL ning VK oleks olnud elus.

Liiklusõnnetuste puhul tuleb analüüsida ka teise sõiduki juhi käitumist. Kriminaalasja

eeluurimisel ja kohtulikul tõendite uurimisel ei ole tuvastanud TL poolt liikluseeskirja nõuete rikkumist, seega ka põhjuslikku seost liiklusavarii toimumisega. Tema sõitis oma sõidureas ega ohustanud millegagi U.J-i juhitud sõidukit.

U.J-i poolt toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 423 lg 2 järgi.

Karistuse mõistmise alusena vastavalt KarS §-le 56 lg 1 prevaleerub isiku süü. Arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 423 lg 2 sanktsioon näeb karistuse liigina ette vangistust.

Kuna KarS § 423 lg 2 järgi karistatakse liikluseeskirja nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, mille tagajärjeks on kahe või enama inimese surm, siis nimetatud tagajärje puhul võib kohtu

arvates vangistus karistusena olla põhjendatud. Seda eriti olukorras, kus liikluseeskirjade

rikkumised ja sellest tingitud raskete tagajärgedega liiklusõnnetused on muutunud väga sagedasteks ning riik on sunnitud sekkuma ja karmistama karistusi liikluseeskirjade rikkumise eest. Kuna U.J põhjustas liikluseeskirja nõuete rikkumisega kahe inimese surma, tuleb teda

karistada vangistusega, millist karistusliiki nõudis ka prokurör. Vangistuse pikkus võib olla

sanktsiooni keskmise määra lähedane. Arvestades raskendavate asjaolude puudumist ja

kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, ei ole põhjendatud sanktsiooni maksimummääras vangistuse mõistmine. Arvestades U.J isikut, leiab kohus, et kogu talle mõistetava vangistuse ärakandmine ei

ole vajalik ja otstarbekas. Ta ei ole varem kriminaalkorras karistatud, samuti on tal töökoht.

Kohus arvestab karistusest tingimisi vabastamisel ka kuriteo toimepanemise asjaolusid ja nimelt, et liikluseeskirja rikkumine pandi toime ettevaatamatusest.

Kohus ei nõustu siiski prokuröri ettepanekuga , et U.J tuleb karistada täielikult reaalse

vangistusega. Kohus leiab, et antud juhul on otstarbekas šokivangistuse kohaldamine, et anda

U.J-ile tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes liikluseeskirja nõuete täitmisega seoses.

Kohus leiab, et katseaja toime on U.J-ile oluliselt distsiplineerivam, kui isik on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega vangistus seotud on ning saadud kogemuse mõjul hoidub edaspidi uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Šokivangistuse kohaldamisel arvestab kohus ka U.J isiku juures seda, et ta ei olnud kordagi kahe aasta

jooksul pöördunud hukkunu omaste poole, ei olnud võtnud nendega ühendust, avaldamaks kahetsust juhtunu üle ega alustanud kahju heastama.

Sellise käitumisega näitas U.J üles ükskõiksust ja osavõtmatust hukkunute perekondade suhtes.

Kohus on seisukohal, et nn. šokivangistuse kohaldamisel on ka üldpreventiivne eesmärk, sest liikluseeskirjade rikkumistest tingitud raskete tagajärgedega liiklusõnnetused on väga sagedased.

6 6 Tingimuslik karistus ( nagu pakkus kaitsja )selliste kuritegude puhul võib tekitada karistamatuse

tunde. Teadmine, et raske tagajärjega liiklusõnnetuse põhjustamise eest võib varem

kriminaalkorras karistamata isik karistusena ka lühiajaliselt vanglasse sattuda, sunnib

sõidukijuhte karistuse hirmus hoolikamalt sõitma ja täitma liikluseeskirja sätteid ning

lõppkokkuvõttes aitab vältida inimestele kahju ja kannatuste tekitamist ning suurendada turvatunnet.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga lisakaristuse kohaldamises. Liikluseeskirjade rikkumise eest, olgugi ettevaatamatusest, kui sellega põhjustati nii raske tagajärg nagu kahe inimese surm,

on põhjendatud sellise juhi teatud ajaks liiklusest kõrvaldamine, seega temalt juhtimisõiguse äravõtmine.

ALtsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilhagi summas 993 774 krooni on põhistatud ja tõendatud, kuid firma meAS on kannatanu AL maksnud välja seoses abikaasa surmaga 267 720 krooni, sellepärast kannatanu AL tsiviilasi kuulub rahuldamisele osaliselt - summas 726

054 krooni. See on alaealise lapse LL ülalpidamiseks kuni tema 18-aastaseks saamiseni igakuuliselt 4321,75 krooni (168 kuujooksul), mis kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena iga kolme kuu eest ette. Kohus juhindub VÕS § 127 lg 1, 128 lg 1,2, §129 lg 3, § 136 lg 2, 3, § 140, § 1043, § 1045 lg 1 p.2 § 1056 ja 1057.

AK tsiviilhagi kuulub rahuldamisele samuti osaliselt. Tsiviilhagi summas 1 040 337,42

krooni on põhistatud ja tõendatud, ent me AS on samuti tasunud seoses A.K abikaasa surmaga 267 720, 15 krooni, ja tema lapse lasteaiaga seotud kulud 7201, 15 krooni - kokku 274 921, 15 krooni . Hüvitamata jäi summa 774 416. 27 krooni, mis tulebki välja mõista süüdistatavalt lapse K K K ülalpidamiseks igakuuliselt 4751 krooni 163 kuu jooksul kuni lapse täisealiseks saamiseni, mis kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena iga kolme kuu eest ette. Kohus juhindub VÕS § 127 lg 1. 128 lg 1, 2. § 129 lg 3, § 136 lg 2,3, § 140, § 1043, §1045 lg 1 p2, § 1056 ja 1057.

Maxit ESTONIA AS tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, see on summas 622 499, 45 krooni, ta on põhistatud ja ei ole kellegi poolt vaidlustatud..

Taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 33 276 krooni, mis on firma me ESTONIA AS poolt välja makstud Advokaadibüroole Aavik ja Partnerid ajavahemikus alates 7.12.07 kuni

06.03.08, ei kuulu rahuldamisele, kuna need summad on juba arvesse võetud tsiviilhagi summas. Ja summa 5192 krooni on kohtu poolt korduvalt välja mõistetud – ekslikult.

Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4.

Kohtunik