Legislator Case Law & Legislation
1-08-8460\5 AI generated

1-08-8460\5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-08-8460\5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 1-08-8460 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. august 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-8460 (08230102929) Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi L.T süüdistus KarS § 120 ja 121 järgi Käskmenetluses Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav L.T Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ K , elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld V...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 1-08-8460

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. august 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-8460 (08230102929) Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi L.T süüdistus KarS § 120 ja 121 järgi Käskmenetluses Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav L.T

Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ K , elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: varem kohtu poolt karistatud 5 korda, väärteokorras karistatud 4 korda Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. L.T süüdi tunnistada KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) päevamäära ulatuses, päevamäära

arvestusega 284 krooni päevamäär, so 8520 (kaheksa tuhat viissada kakskümmend) krooni.

2. L.T süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

karistada teda rahalise karistusega 36 (kolmkümmend kuus) päevamäära ulatuses,

päevamäära arvestusega 284 krooni päevamäär, so 10 224 (kümme tuhat kakssada kakskümmend neli) krooni.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega,

mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks rahaline karistus 36 (kolmkümmend kuus) päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 284 krooni päevamäär, so 10 224 (kümme

tuhat kakssada kakskümmend neli) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606

Hansapangas viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „L.T, 1-08-

2 8460, rahaline karistus“.

4. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades

12 kuu jooksul 852 (kaheksasada viiskümmend kaks) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.

5. L.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni ja 60 senti, mis tuleb 6

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.T, 1-08-8460, kaitsjatasu“.

6. L.T-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.T, 1-08-8460, sundraha“.

7. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused

esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui

kriminaalmenetluse kulud või rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. L.T suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub kümne päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas:

L.T süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul aastast 2000 kuni 23.02.2008 Xxx korteris Tallinnas, kasutas oma elukaaslase MI ja viimase poja RI suhtes korduvalt füüsilist vägivalda, lüües kannatanuid ja põhjustades neile valu, sh ka 2007 aasta novembris, mil lõi MI rusikaga näkku, põhjustades valu ning tungis kallale RI, haarates viimasel kätega kaelast ning üritas lüüa, kuid RIosutas vastupanu ja löök ei tabanud.

Samuti tema 23.02.2008 kella 15.30 ajal Xxx asuvas korteris Tallinnas lõi RI rusikaga näkku,

haaras pluusikaelusest ning kägistas ja tiris kööki, kus tõukas RI vastu nagi. Pärast seda haaras purunenud nagi, millega korduvalt lõi RI pea piirkonda, samuti haaras RI turjast ja lõi

RI peaga vastu uksepiita. Vägivalla toimel põhjustas RI pea- ja näopiirkonna põrutuse, ajuvapustuse ning ninaluude murru.

Taolise käitumisega, so kahjustades löömisega teise inimese tervist, pani L.T toime KarS § 121 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema 23.02.2008 kella 16.00 ajal Xxx korteris Tallinnas haaras RI turjast ja vehkides RI näo ees kööginoaga ja pannes noa RI kõrile, ähvardas RI tappa. Kuivõrd L.T oli RI suhtes varem korduvalt kasutanud vägivalda, võttis RI neid ähvardusi tõsiselt.

Taolise käitumisega, so tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani L.T toime KarS § 121 ettenähtud kuriteo.

3

Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava

käitumisele süüdistusaktis antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures kannatanute MI ja RI ütluste, SA PERH Mustamäe korpuse erakorralise meditsiini üksuses koostatud patsiendikaardi ja väljavõttega haigusloost

RI tervisekahjustuste kohta, fotodega R I tervisekahjustustest ja tunnistaja AN ütluste ning kahtlustatava L.T süüd tunnistavate ütlustega on süüdistatavale inkrimineeritavate

tegude toimepanemine süüdistatava poolt tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus ning kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistusõigusliku hinnangu kohta.

Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada

süüdistatavat KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 284 krooni päevamäär, so 8520 krooni ja KarS

§ 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 36 päevamäära ulatuses

päevamäära arvestusega 284 krooni päevamäär, so 10 224 krooni. Ettepaneku kohaselt loetaks KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks tasumisele

kuuluvaks liitkaristuseks määrataks rahaline karistus 36 päevamäära ulatuses, so 10 224

krooni. KarS § 66 lg 1 kohaselt kuuluks rahalise karistus tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul 852 krooni kuus.

Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on

põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga.

Süüdistatavat on varem kohtulikult karistatud, kuid viimase karistuse mõistmisest on möödunud pikem ajavahemik ja teda on karistatud viimaste aastate jooksul vaid liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, mistõttu ei saa väita, et süüdistatav oleks süstemaatiline õiguskorra rikkuja. Arvestades süüdistatava süü suurust, inkrimineeritava teo toimepanemise tehiolusid ja motiive ning süüdistatava kahetsust toimepandus leiab kohus, et puudub vajadus süüdistatavat karistada karistusega, mis oleks seotud isiku vabaduse piiramisega. Kohus peab

inkrimineeritava teo tehiolusid ja süüdistatava süü suurust ning süüdistatava isikuandmeid arvestades põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Seega selline karistuse määr peaks kohtu arvates täitma

mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse.

Märt Toming kohtunik