1-08-10208\3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kuriteoasi nr.1-08-10208 (08250001908) 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse kuupäev ja koht

Pärnu Maakohus

18. augustil 2008.a., Kuressaare Kohtumajas Kohtunik

Kristel Pedassaar

Kohtuasi U.T kuriteoasi süüdistuses KarS § 426 järgi

Asja läbivaatamise kuupäev

18. augustil 2008.a. käskmenetluses Süüdistatav

U.T, ik. XXX,

Kaitsja kohtueelses menetluses Vandeadvokaat Vahur Tänav (määrus tl. 23)

Resolutsioon

Süüdi tunnistada U.T kuriteos KarS § 426 järgi ja mõista

karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, so. 8300 (kaheksa tuhat kolmsada) krooni riigituludesse (100x83).

Kuriteoasi nr.1-08-10208 (08250001908) 2

Rahaline karistus tasuda kohtuotsuse määratud korras või ühe (1) kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr

10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus: „ U.T, 1-08-10208, rahaline karistus“.

Kui rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel ära jätta.

Arvestada riigieelarvest selleks otstarbeks eraldatud vahenditest riigiõigusabi korras kaitse teostamise eest kriminaalmenetluses: Advokaadibüroo Vahur Tänav OÜ (asukoht Lossi 4a 93819 Kuressaare, reg. nr 10373498) kasuks

550 krooni vandeadvokaat Vahur Tänav poolt (viissada viiskümmend)

süüdistatavale U.T-le riigiõigusabi korras kaitse osutamise eest kriminaalmenetluses.

Välja mõista U.T-lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja muu menetluskuluna kaitsjatasu 550 ( viissada viiskümmend) krooni.

U.T

tasuda temalt väljamõistetud

sundraha ja kaitsjatasu

Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034800017.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696. Makse selgitusse märkida: „ U.T, 1-08-10208, sundraha, kaitsjatasu “.

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendiks tunnistatud ja kriminaaltoimiku juures eraldi pakendis nr1 asuv musta värvi helisade SACA 12 V 100 W 120 DB 1200 mA, mis koosneb heliseadmest ja puldist ning heliseadmest väljuva voolujuhtmega hävitada.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne (10) päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

Kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus

arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile

tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks ning menetluse jätkamiseks üldkorras.

Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Kuressaare Kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik :

Kuriteoasi nr.1-08-10208 (08250001908) 3 U.T’ it süüdistatakse selles, et tema rikkudes Liiklusseaduse» ( RT I 2001, 3, 6) § 71 lõike 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 69 Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord § 1. Eritalituse sõiduk Eritalituse sõiduk on: 1) kiireloomulisi ametivõi tööülesandeid täitev sõiduk (edaspidi alarmsõiduk); 2) teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitev sõiduk (edaspidi hooldussõiduk); 3) sõiduk, mida jälitusasutuse või tema hallatava asutuse jälitustegevusega tegelev töötaja kasutab «Jälitustegevuse seaduses» ettenähtud jälitustegevuse teostamisel (edaspidi jälitussõiduk). § 10. Nõuded helisignaalseadmele (1) Alarmsõiduki eriline helisignaalseade peab olema vahelduva tooniga. (2) Heli tugevus, mõõdetuna seitsme meetri kaugusel sõiduki ees, peab olema vähemalt 104 dB(A). § 13. Erisignaalide kasutamine (1) Eritalituse sõiduki juht võib kasutada erisignaale ainult kiireloomulise ametivõi tööülesande täitmisel, samuti teel toimuva möödapääsmatu või teistelt liiklejatelt tema suhtes suuremat tähelepanu nõudva tööülesande täitmisel. (2) Erilise helisignaali ja sinise ning punase filtriga märgutuled võib sisse lülitada ainult vilkuri töötamise ajal. 16.07.2008 a Võru mk Sõmerpalu alevikus paigaldas endale kuuluvale sõidukile BMW 320i

reg nr XXX XXX ebaseaduslikult erisignaalseadme SACA 12V 100W 120DB 1200mA,

juhtis erisignaalseadmega varustatud sõidukit, sõites 16.07.2008 a enda elukohast Saare

maakonda Leisi v Oitmäe külas toimuvale Õlletoobrile, kus kasutas erisignaalseadet ebaseaduslikult 19.07.2008 kell 15.10 paiku avalikus kohas Leisi alevikus sõiduteel.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõidukile erisignaalseadme ebaseaduslikus

paigutamises ja kasutamises, pani U.T

toime KarS § 426 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör Svetlana Maripuu on esitanud kohtule süüdistusakti käskmenetluses ja teinud ettepaneku asi vaadata läbi käskmenetluses.

Kohus on oma määrusega andnud U.T’ i kohtu alla asja läbivaatamisega käskmenetluses.

Prokurör on karistuse taotlemisel arvestanud, et U.T poolt on toimepandud II raskusastme kuritegu, mille eest seadusandja on näinud ette võimaluse mõista karistuseks ka rahalise karistuse. Prokurör on teinud kohtule ettepaneku karistada U.T KarS §

426 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega ükssada (100) päevamäära, s.o. 8300 ( kaheksatuhat kolmsada) krooni riigituludesse(100x83 krooni).

Kohtuotsuse põhjendus

Kuriteoasi nr.1-08-10208 (08250001908) 4 Kohus olles tutvunud kuriteoasja materjalidega leiab, et asja võib lahendada käskmenetluses.

Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest prokurör on pidanud võimalikuks kohaldada

rahalist karistust, tõendamise asjaolud on selged ning seega esinevad asjas KrMS § 251

toodud käskmenetluse kohaldamise alused. KrMS § 252 alusel koostab prokuratuur käskmenetluses süüdistusakti, mille põhiosas, esitatakse kuriteo kvalifikatsioon, kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, süüdistust kinnitavad tõendid, ettepanek karistuse liigi ja määra

kohta. Süüdistusakt ja kriminaalasja materjalid saadetakse kohtusse ning akti koopia edastatakse süüdistatavale ja tema kaitsjale. KrMS § 254 lg1 kohaselt, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta ilma istungit pidamata kohtuotsuse. Kriminaalasi allub Pärnu Maakohtule ja kuna

on toimepandud Saare maakonnas, siis kuulub läbivaatamisele Kuressaare Kohtumajas.

Kohtunik nõustub U.T süüdistusaktis toodud süüdistuse tõendatusega ning taotletud karistuse määraga. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Karistuse mõistmisel U.T-le võtab kohus arvesse tema süüd, vastutust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et prokuröri poolt tehtud

ettepanek karistuse liigi ja määra kohta on põhjendatud. Toimikust olevast teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et U.T keskmise

päevasissetuleku suurus on 83.00 krooni (tl.17-18). KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 alusel rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel.

Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna U.T päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt üle 50.00 krooni, siis on rahalise karistuse mõistmisel arvesse võetav päevamäärana 83.00 krooni.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille

suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350.00 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525.00 krooni.

U.T’ e kaitsjana esines kohtueelses menetluses Riigi õigusabi seaduse (RÕAS)

alusel vandeadvokaat Vahur Tänav. Kaitsja on esitanud kohtule kirjaliku taotluse

kaitsjatasu määramiseks. Kaitsja taotleb RÕAS § -de 21 ja 22 lg1,2 ning Justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigiõigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ §-de 1,2 lg2 p1 ja 7 lg1 ning3 alusel määrata temale OÜ Advokaadibüroo Vahur Tänav kasuks riigi õigusabi tasu kriminaalasjas ühel menetlustoimingul osalemise eest 550.00 krooni. Kaitsja

on osalenud Lääne Ringkonnaprokuratuuri 01.08.2008.a. riigi õigusabi andmise määruse

(tl.23) alusel asja kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, mida loetakse üheks

menetlustoiminguks. Kohus peab kaitsja taotluse tasu arvestamiseks põhjendatuks ja seadusega kooskõlas olevaks. KrMS § -de 173; 175 alusel kuulub määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka millised kuuluvad süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele.

Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 251-256.

K. Pedassaar kohtunik