4-08-2572\6 · 4-08-2572\6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1

Väärteoasi nr . 4 – 08-2572 Koopia

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 14.augustil 2008a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-08-2572 Väärteoasi Aimur- Helguri Laar kaebus Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskonna kiirmenetluse otsuste nr 10220082050013, 116414878, 116394176, 116394956, 116412391 tühistamiseks

Menetlusosalised Menetlusalune isik: Aimur- Helguri Laar, isikukood 33807232737, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kaitsja: vandeadvokaat Uno Paimets Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Jõgeva liiklusjärelevalvegrupi juhtivkonstaabel Künter Pedosk Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON Tühistada kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse kiirmenetluse otsused nr 10220082050013, 116414878, 116394176, 116394956, 116412391 Aimur- Helguri Laari kohta Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg.1 p.1 alusel, kuna puudub süüteomenetluse subjekt. Lõpetada neis väärteoasjades menetlus.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud- kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu ja tasu kaitsja õigusabi eest jäävad riigi kanda.

2 Määrata kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu summas 3560 krooni. Ekspertiisitasu kanda MTÜ Sõltuvushaigete Ennetuskeskuse (registrinumber 80112090) arvele nr 221013667934 Hansapangas, ekspert Ilmar Laas.

Kohtuekspertiisi

tasu

kandmiseks

saata määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord

Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav viieteistkümnendal päeval arvates kassatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest on möödunud 30 päeva ja kassatsiooni ei ole esitatud. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumaja) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aimur- Helguri Laar*i poolt on esitatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 20.03.2008a kaebus Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskonna kiirmenetluse otsustele nr 10220082050013, 116414878, 116394176, 116394956, 116412391. Kiirmenetluse otsus nr 10220082050013 on koostatud 11.03.2008a Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabel Helen Paulus poolt AS § 70 järgi. Kiirmenetluse otsus nr 116414878 on koostatud 10.03.2008a Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar Kalle Sepp poolt AS § 70 järgi. Kiirmenetluse otsus nr 116394176 on koostatud 07.03.2008a Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar Kalle Sepp poolt AS § 70 järgi. Kiirmenetluse otsus nr 116394956 on koostatud 08.03.2008a Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabel Annika Riisalu poolt AS § 70 järgi. Kiirmenetluse otsus nr 116412391 on koostatud 06.03.2008a Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaabel Jüri Jõesaar poolt AS § 70 järgi.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule tõenditena eelpool nimetatud kiirmenetluste otsused milledele on lisatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollid, alkoholijoobe tuvastamise protokollid ja Aimur- Helguri Laari karistatuse õiendid(tl.12-38). Kaebuses kiirmenetluse otsustele on A-H.Laar märkinud, et on sügava puudega pensionär, mille tõendamiseks on kohtule esitatud 11.06.2005a arstliku ekspertiisi otsus nr 199747( tl 11).

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, vaadanud läbi menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja kirjalikud seisukohad, määras A-H Laari tervisliku seisundi ja süüvõime kindlakstegemiseks talle kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Muu hulgas esitas kohus eksperdile järgmised küsimused: 2. Kas Aimur- Helguri Laar oma vaimse seisundi poolest on võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima? 3. Kas Aimur- Helguri Laar oma vaimse seisundi poolest on võimeline esinema kohtus ja süüdlaseks osutumise puhul kandma karistust? Ekspert on edastanud kohtule ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisiakti nr 76, koostatud 05.06.2008a. Eksperdi arvamus: Aimur- Helguri Laar ei ole vaimuhaige ega nõrgamõistuslik,

3 tal on peaaju traumajärgne kahjustus, mis on tekkinud 1991a ja avaldub käesoleval ajal sügavate mälu- ning intellektihäiretena, kriitika puudumisena oma olukorra ja käitumise suhtes, võimetusena oma elu adekvaatselt korraldada. Lisaks esineb A-H.Laaril alkoholisõltuvus, mis avaldub tal mitmepäevaste joomasööstudena, alkoholi kuritarvitamise järel ilmnevate mälulünkadena, vastupandamatu tungidena hankida ja tarvitada alkoholi. Ja sellest oluliselt mõjustatud käitumisena ning kriitika puudumisena oma tegevuse suhtes. A-H Laari arusaama oma tegudest ja võimet käitumist juhtida mõjutas ka sügav nõdrameelsus. A- H-Laar võib kohtus osaleda, kui on kaine, kuid kohtulikku karistust ta ei ole võimeline kandma. A-H-Laarile on määratud Riigi õigusabi korras esindaja- vandeadvokaat Uno Paimets.

VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi ei alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 2 kohaselt tulevad väärteomenetluses kohaldamisele kriminaalmenetluse sätted, kui VTMS-s ei ole teisiti sätestatud, kusjuures arvestatakse väärteomenetluse erisusi. KarS § 1 lg 1 sätestab, et karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse sama seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Väärtegu on vastavalt KarS § 3 lg 2 ja 4 süütegu, mille eest on samas seadustikus või muus seaduses karistusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Eeltoodust tulenevalt tuleb väärteoks oleva süüteo tunnuste hindamisel lähtuda karistusseadustiku üldosa sätetest. KarS § 12 järgi kuuluvad süüteokoosseisu tunnuste hulka objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle teo toimepanemises süüdi ja isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS § 2 peatüki 3.-das jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Isik on vastavalt KarS § 33 süüvõimeline, kui ei esine süüdivust välistavaid asjaolusid ja § 34 sätestab, et isik ei ole süüdiv, kui ta teo toime panemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaiguse, ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäirega.

Menetlusaluse isiku Aimur- Helguri Laari suhtes läbi viidud ekspertiis tuvastas tal peaaju traumajärgse kahjustuse ja nõdrameelsuse, mistõttu ei ole ta suuteline oma tegusid juhtima ja neist aru saama. Seega ei ole Aimur- Helguri Laar süüdiv ja KarS § 32 lg 1 kohaselt ei saa teda õigusvastase teo eest karistada, kuna puudub tema süü. Lisaks sellele ei ole ta võimeline kandma karistust, s.t. et ta ei ole võimeline mõistma toimepandud teo ja saabunud tagajärje (karistusotsuse) vahelist seost ega ole mõjutatav kohaldatava karistuse läbi. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt menetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seoses menetluse lõpetamisega tuleb kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsused tühistada VTMS § 29 lg 1 p.1, § 132 p.3 alusel, kuna puudub süüteokoosseisu oluline element- süüvõimeline isik.

VTMS § 23, KrMS § 183 alusel hüvitab kõik menetluskulud, s.h. riigi õigusabi tasu ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu, riik. Riigi õigusabi tasu kohta on eraldi määrus. Vajadusest paigutada Aimur- Helguri Laar ravile, teatab kohus eestkosteasutusele- elukohajärgsele omavalitsusele, s.o. Palamuse Vallavalitsusele.

Õigusselguse huvides teeb kohus asjas otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri/ Koopia õige. Kohtunik:

4