1-08-9661\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-08-9661

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 14.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-9661

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Katrin – Jana Vaab, Ilja Maltšukov

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi XxxVangla esitatud materjalid Svetlana Verhnjaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Svetlana Verhnjaja (isikukood: 47911273726; viibib Xxx Vanglas)

RESOLUTSIOON

Vabastada Svetlana Verhnjaja karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ja määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametniku Larissa Paali järelevalve alla (asukoht: Kerese 3, 20309, Narva) ning kohustada Svetlana Verhnjajat järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohaldada Svetlana Verhnjaja suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2 2) vormistada töövõimetuspension 3 (kolme) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub.

Svetlana Verhnjaja vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks XxxVanglale, prokurörile, xxx Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talitusele ja Svetlana Verhnjajale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XxxVangla esitas 23.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Svetlana Verhnjaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Svetlana Verhnjaja tunnistati süüdi Viru Maakohtu 21.12.2007.a kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 21.12.2007.a ja lõpp on 21.03.2009.a.

S. Verhnjaja kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, spordib ja maksab täitelehti. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Peale vanglast vabanemist naaseb elama vanemate juurde Narva.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub S. Verhnjaja vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetaval on olemas kindel elukoht ning toetus vanematelt.

Svetlana Verhnjaja taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta S. Verhnjaja tingimisi ennetähtaegset vabanemist, kuna tema hinnangul on S. Verhnjaja ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetav on varem korduvalt karistatud ning olnud juba kriminaalhoolduse all, kuid tema tingimisi karistus pöörati täitmisele.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Verhnjaja isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tal ei ole režiimirikkumisi, ärakandmata osa on alla 1 aasta, mistõttu 1-aastane kriminaalhooldus koos lisakohustuste määramisega, on talle otstarbekas. Isikul on olemas vabaduses kõik tingimused vabanemiseks.

3

Asja materjalidest nähtuvalt on S. Verhnjaja karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – S. Verhnjaja on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse S. Verhnjajat positiivselt, teda ei ole distsiplinaarkorras vangistuse jooksul karistatud. Seega on S. Verhnjaja aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus.

Kohus arvestab ka sellega, et S. Verhnjaja tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on S. Verhnjajal olemas kindel elukoht ja vanemate toetus. See aitab kohtu hinnangul kaasa S. Verhnjaja edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata S. Verhnjaja püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka kriminaalhooldaja.

Kohtunik