1-08-9511\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-9511

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-9511

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi XxxVangla esitatud materjalid Taivo Lõhmuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Taivo Lõhmus (isikukood: 37509076510; viibib XxxVanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Taivo Lõhmus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XxxVangla esitas 18.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava T. Lõhmuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Taivo Lõhmus tunnistati süüdi Võru Maakohtu 21.01.2004.aasta otsusega KarS § 141 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi. Vastavalt KarS § 64 lg 1 suurendati mõistetud raskemat karistust kergema karistuse võrra osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti 7 aastat ja 2 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 25.09.2003.a ja lõpp on 25.11.2010.a.

2 T. Lõhmuse kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötas, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama vanemate juurde, töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub T. Lõhmuse vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega.

Taivo Lõhmus taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja järelevalve all oldud aeg ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat elama seaduskuulekat elu. Viimases kuriteos oli kannatanuks alaealine ning seksuaalse enesemääramise vastased kuriteod alaealiste suhtes on asjaoludelt väga rasked. Arvestades pikka karistusaega, toimepandud kuriteo raskust, aga ka varasemat karistatust ning võimalusi kinnipeetava mõjutamiseks, leiab prokurör, et taotlust ei tuleks rahuldada ja ei toeta seda.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et T. Lõhmus tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T. Lõhmuse isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja järelevalve all oldud aeg ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat elama seaduskuulekat elu. Viimases kuriteos oli kannatanuks alaealine ning seksuaalse enesemääramise vastased kuriteod alaealiste suhtes on asjaoludelt väga rasked.

Arvestades T. Lõhmuse poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik