1-06-14249\8 · 1-06-14249\8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-14249

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 11.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja, avalik kohtuistung

Kriminaalhooldusasja nr 1-06-14249

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Sekretär Galina Kovaljova

Tõlk

Katrin – Jana Vaab

Prokurör

Eneli Pau

Kaitsja

Niina Petrjakova

Kriminaalhooldusasi Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna

üldkasuliku töö talituse kriminaalhooldusametniku K.

Nurme taotlus R.M karistuse täitmisele pööramiseks

Kriminaalhooldusalune R.M (isikukood: xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Pikendada R.M-ile Harju Maakohtu 18.01.2007.a kohtuotsusega

KarS § 74 lg 1 alusel määratud 18-kuulist katseaega 1 (ühe) aasta võrra, s.o kuni 17.07.2009.a.

2. Vabastada R.M kohtusaalis vahi alt ja lugeda karistusaja hulka

vanglas viibitud aeg 06.08.-11.08.2008.a, s.o 6 päeva.

3. Välja mõista R.M-ilt menetluskulu riigituludesse, s.o kaitsjatasu

330,40 krooni (kolmsada kolmkümmend krooni ja 40 senti). Menetluskulu tasuda

30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB-is või arvele nr 221023778606

Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777. Kui rahaline

2 kohustus ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määrus väljastada R.M-ile, Tallinna Vangla Harju

kriminaalhooldusosakonna üldkasuliku töö talituse juhatajale ja Põhja Politseiprefektuurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

R.M tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.01.2007.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti

eelvangistusaeg 20.09.2006.a – 21.09.2006.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõisetud ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle kooskõlas KarS § 75-ga pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kriminaalhooldusametnik esitas 12.09.2007.a kohtule erakorralise ettekande, milles taotleb pöörata R.M-ile Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele,

kuna kriminaalhooldust ei ole enam võimalik läbi viia. 19.06.2007.a toimunud kohtumisel lepiti R.M-iga kokku, et ta ilmub kriminaalhooldusametniku vastuvõtule 12.08.2007.a.

Registreerimisele ta ei ilmunud. 14.08.2007.a helistas R.M ametnikule ja teatas ta viibib tööl l ning kriminaalhooldusalusel paluti e-maili tee kirjutada seletuskiri, millal ta asus tööle ning millal ta tagasi tuleb. R.M lubas seda teha, kuid senini ei ole R.M

seletuskirja saatnud. 04.09.2007.a helistas kriminaalhooldusalune ametnikule ning talle

selgitati, et välismaale tööle asumise asjus tuleb ilmuda kriminaalhooldusosakonda, esitada kriminaalhooldajale vastavad dokumendid ning seejärel saab võtta seisukoha tööle lubamise

või mittelubamise osas. Samas teatati R.M-ile, et tema kohta koostati erakorraline

ettekanne. 02.10.2007.a helistas kriminaalhooldusalune järjekordselt kriminaalhooldajale.

Vestluse käigus selgus, et ta ei saa Eestisse tulla enne 18.01.2008.a seoses tööülesannete

täitmise tõttu. Kriminaalhooldusametnik edastas hooldusalusele Harju Maakohtu

täitmiskohtuniku sekretäri telefoni, et R.M võtaks temaga ühenduse seoses tema

tagaotsimiseks kuulutamisega. Peale 02.10.2007.a ei ole hooldusalune kriminaalhooldajale helistanud ega vastuvõtule ilmunud.

Kriminaalhooldusalune tunnistab rikkumisi ja kahetseb tehtut, kuid ei taha R.M vanglasse minna. Kriminaalhooldaja telefoni teel lubas tal tööle minna, kuid käskis talle aeg-

ajalt helistada. Kriminaalhooldusalune kaotab töökoha, kui peaks nüüd vanglasse minema karistust kandma.

Prokurör taotleb karistuse täitmisele pööramist tuginedes kriminaalhooldaja taotluses toodud

asjaoludele. Leiab, et kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kriminaalhooldusalune ei täitnud registreerimiskohustust. Isik eeldab, et riik peab temale vastu tulema. Karistuse põhimõte on selles, et isik pidi ise kõik korraldama.

3

Kaitsja palub mitte pöörata karistus täitmisele, kuna kaitsealune selgitas, et tal oli

kriminaalhooldajaga kokkulepe, et ta kohustub kriminaalhooldajale helistama. Kriminaalhooldaja andis loa elu- ja töökoha muutmiseks. Palub pikendada katseaega.

Karistusseadustiku § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või

ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel

määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule ja pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohus, läbi vaadanud esitatud materjalid ning ärakuulanud R.M, prokuröri ja kaitsja

arvamused, leiab, et kriminaalhooldaja taotlus ei kuulu rahuldamisele karistuse täitmisele pööramiseks, vaid põhjendatud on R.M-ile Harju Maakohtu 18.01.2007.a kohtuotsusega

mõistetud 18-kuulise katseaja pikendamine selle aja, s.o 1 aasta võrra, mil ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

Täitmiskohtunik