1-08-10026\4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-08-10026

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. august 2008.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-08-10026 (07274000029) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Tõlk - Kriminaalasi E. P. süüdistus kuriteos KarS § 266 lg2 p1 ja 3 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Agnes Ollema Süüdistatav

Alaealine E. P.,

Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Tänav

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada E. P. kuriteos KarS § 266 lg2 p1 ja 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm (3) kuud.

KarS 87 lg1 p2 alusel vabastada E. P. talle mõistetud karistusest ning allutada ta käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule kaheteistkümneks (12) kuuks.

2

Kohus määrab, et käitumiskontrollil oleku ajal on E. P. allutatud Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg1 p1-5 tulenevaid nõudeid, milleks on 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p2,4 alusel määrab kohus, et E. P. on käitumiskontrollil oleku ajal kohustatud täitma järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - üldhariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid või leidma endale kindla töökoha või võtma ennast tööturuametis arvele hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu 18-ne aastaseks saamiseni.

Kohtuotsuse jõustumisel E. P. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta.

Välja mõista E. P.lt kannatanu P. H.’ i ( eluk.) kasuks kahjutasu 1040 (üks tuhat nelikümmend) krooni.

Vabastada E. P. osaliselt menetluskulu-sundraha tasumisest. Välja mõista E. P.lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 3000 (kolm tuhat krooni) krooni. Alaealisel E. P.l rahaliste vahendite puudumisel panna temalt väljamõistetud menetluskulu 3000 (kolme tuhande) krooni hüvitamise kohustus tema seaduslikule esindajale- isale J. P.le (eluk.) ja ema M. P.’ le ( eluk.). Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-08-10026, isik kelle eest tasutakse – E. P., nõude liik – sundraha.

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõenditeks on kriminaaltoimiku juures eraldi ümbrikutes (pakendid 1 ja 2) kaks sündmuskohalt kaasa võetud suitsukoni filtrit, mis kuuluvad hävitamisele.

Edasikaebamise kord

3 Asjaolud ja menetluse käik E. P. süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 01.jaanuari 2007.a kella 01.30 ajal isikute grupis koos R. V.`i, M. K., M. M.`e ja S. S.`iga tungis omavoliliselt akna eemaldamise teel valdaja tahte vastaselt sisse Saare maakonnas Muhu vallas Kantsi külas asuvasse P. H.ile kuuluvasse X talumajja, kus kolasid ringi, tarvitasid alkohoolseid jooke ja suitsetasid, mille tagajärjel risustasid eluruumid ja muutsid kasutamiskõlbmatuks esikuvaiba väärtusega 300.-krooni, põrandavaiba väärtusega 800.-krooni ja baikateki väärtusega 350.-krooni, tekitades kuriteoga kannatanu P. H.`ile kokku varalise kahju summas 1450.-krooni suuruses summas; Sellise tegevusega E. P., tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, pani toime omavolilise sissetungi isikute grupi poolt, s.o KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle E. P. isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi, 03.jaanuaril 2007.a kella 17.00 ajal isikute grupis koos R. M.`e, T. K.`e, M. L. ja J. O.`ga tungis akna eemaldamise teel ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse Saare maakonnas Muhu vallas Kantsi külas asuvasse P. H.`ile kuuluvasse X talumajja, kus kolasid ringi, tarvitasid alkohoolseid jooke, suitsetasid, lõhkusid ära vaasi väärtusega 50.-krooni, vitraaž-küünlaaluse väärtusega 400.-krooni, kaks tooli koguväärtusega 2200.-krooni, muutsid kasutamiskõlbmatuks kaks vaipa koguväärtusega 800.-krooni, kaks vatitekki koguväärtusega 800.-krooni, kolm laudlina koguväärtusega 400.-krooni ning rikkusid ära kaks lauaplaati koguväärtusega 200.-krooni ja toa põranda väärtusega 350.-krooni, tekitades kuriteoga kannatanu P. H.`ile kokku varalise kahju summas 5200.-krooni. Oma sellise tegevusega E. P., tungides varem omavolilise sissetungi toimepannud isikuna ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, pani toime omavolilise sissetungi isikute grupi poolt, s.o KarS § 266 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku E. P. süüdistuses KarS § 266 lg2 p1 ja 3 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. E. P. on antud kokkuleppemenetluses kohtu alla.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav E. P. ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid E. P.’ le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus E. P.’ le nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 266 lg2 p1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E. P.ale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 87 lg.1,2 alusel vabastada süüdistatav karistusest ning allutada ta käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule 12 (kaheteistkümneks) kuuks. Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

4 Määrata, et E. P. on allutatud käitumiskontrollile Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma KarS § 75 lg.1 p.1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg.2 p.2 alusel määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg.2 p.4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud üldhariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid ja täitma koolikohustust või leidma endale kindla töökoha või võtma ennast tööturuametis arvele hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

E. P. selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. E. P. on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning kokkulepitud karistusega. E. P. kinnitas, et kokkuleppe prokuröriga on ta sõlminud vabatahtlikult. Tsiviilhagile vastuväiteid ei ole. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid kohtuistungil, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav E. P., prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. E. P. poolt on hüvitamata kannatanu P. H.ile 1040.00 krooni.

Kohus leiab, et E. P. tuleb süüdi tunnistada KarS § 266 lg2 p1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt prokuröriga sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametniku kohtueelses ettekandes leitakse, et E.i P. varasemat käitumist arvestades on tema suhtes sobivaks mõjutusvahendiks KarS § 87 alusel käitumiskontrollile allutamine.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks E. P.’ alt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav E. P. on X-ne aastane alaealine kes ei tööta ja kellel selletõttu iseseisev sissetulek puudub. Seega arvestades alaealise süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale ja tema emale üle jõu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust 3000.00 kroonile ja vabastada ta kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu 840.00 krooni tasumisest riigituludesse. KrMS § 188 kohaselt, kui kriminaalmenetlus kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanematele. Kohus leiab, et kuni E. P. täisealisuseni on menetluskulud kohustatud hüvitama tema vanemad.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318

Kristel Pedassaar

5 kohtunik