1-08-9534\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-9534

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-9534

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi xxxVangla esitatud materjalid Ander Halliku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Ander Hallik (isikukood: 38110196534; viibib xxxVanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Ander Hallik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

xxxVangla esitas 18.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ander Halliku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Ander Hallik tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 01.11.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 424 ja § 329; § 215 lg 2 p 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

2 mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa – 7 kuu ja 6 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 2 aastat 4 kuud ja 6 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu ja 13 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 12-kuuks.

Karistuse kandmise algus oli 01.11.2007.a ja lõpp on 24.01.2010.a.

A. Halliku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötas. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama ema juurde valda ning töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Halliku vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna kinnipeetava elukoht vabanemisel ei sobi elektroonilise valve kohaldamiseks.

A. Hallik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.

Prokuröri hinnangul on A. Halliku ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetav on juba korra ennetähtaegselt vabastatud, kuid kuritarvitas kohtu usaldust ning pani toime uue kuriteo. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. Kinnipeetav soovib vabaneda allutamisega elektroonilise valvega käitumiskontrollile. Arvestades seda, et elektrooniline valve tähendab veelgi rangemate kontrollnõuete täitmist, leiab prokurör, et arvestades kinnipeetava varasemat käitumist ei ole alust arvamiseks, et ta sobib käitumiskontrollile. Kinnipeetav on korduvalt karistatud ja tal on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster, ning teda ei anna enam mõjutada kuritegudest hoiduma. Prokurör ei toeta taotlust. Tähelepanu väärib ka kriminaalhooldaja ettekanne selle kohta, et kinnipeetaval ei ole täidetud elektroonilise valvega kaasnevad tingimused – elukohas ei ole stabiilset GSM levi ning ohutusnõuded ei ole samuti täidetud.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Halliku ja prokuröri arvamused, leiab, et A. Hallik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Halliku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetav on juba korra ennetähtaegselt vabastatud, kuid kuritarvitas kohtu usaldust ning pani toime uue kuriteo. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. Kinnipeetav soovib vabaneda allutamisega elektroonilise valvega käitumiskontrollile. Arvestades seda, et elektrooniline valve tähendab veelgi rangemate kontrollnõuete täitmist, leiab kohus, et arvestades kinnipeetava varasemat käitumist ei ole alust arvamiseks, et ta sobib käitumiskontrollile. Kinnipeetav on korduvalt karistatud ja tal on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster ning teda ei anna enam mõjutada kuritegudest hoiduma. Kinnipeetava elukoht ei sobi elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks.

3 Arvestades A. Halliku poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik