1-08-6547\3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. juulil 2008.a Paide kohtumajas

Kriminaalasja number

1-08-6547

Kohtukoosseis

Kohtunik Heino-Vello Pihlak

Kohtuistungi sekretär

Kai Niidumaa

Kriminaalasi

T.G süüdistus KarS §-i 422 lg 2 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Merike Lugna

Süüdistatav

T.G, isikukood xxx, elukoht xxxxxx

õpilane, varem kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

Vandeadvokaadi

vanemabi

Maano

Saareväli,

OÜ

advokaadibüroo Brett ja Soop, Tallinn Pärnu mnt 16, 10141

Kannatanu esindaja v. adv. Biin

Resolutsioon

Süüdi tunnistada T.G KarS § 423 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta T.G-lt mootorsõiduki juhtimisõigus

1 (üheks) aastaks. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.G ei pane 2 (kahe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elada oma elukohas xxxxxxxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks ning KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustuse osaleda kriisinõustamise programmis.

Määrata

süüdimõistetu

kriminaalhooldaja

järelevalve

alla.

Tallinna

Vangla

Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata talle kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049696) (kuus tuhat viissada kakskümmend viis)

T.G-lt 6525

krooni

krooni

sundraha katteks ja

(ükssada nelikümmend viis)

postikulude katteks ning

34855

krooni

(kolmkümmend neli tuhat kaheksasada viiskümmend viis)

ekspertiisikulude

katteks ning veel toimiku paljundamise kulu kaitsjale, mis on

(kakssada kakskümmend

225.60

viis kr 60 s) krooni.

Menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks on aega

kohtuotsuse jõustumisest arvates.

30 päeva

Tasumisel tuleb märkida veel Paide kohtumaja, otsuse number ja mille eest tasutakse (sundraha või postikulu või ekspertiiside kulu või paljundamise kulu). Juhul kui ei kasutata vabatahtliku hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad rahalised kulud kohtutäituri juures. Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates otsuse kuulutamise päevast. Apellatsiooni saab esitada Pärnu Maakohtule Paide kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast. Määruskaebuse menetluskulude peale saab esitada 10 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast.

Tuvastatud asjaolud

Kriminaalasjas on esitatud süüdistus selles, et T.G 8.12.2007 kella 16:40 paiku Järva maakonnas Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 91,3 kilomeetril juhtis AS S.P. kuuluvat ja tema isa R.L. kasutuses olevat mootorsõidukit Volvo XC90 registreerimismärgiga xxxxx, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 23 lg 1 sellega, et piiratud juhtimisõigusega, 17-aastase isikuna juhtis B-kategooria mootorsõidukit, kus tema kõrval puudus lapsevanem (seaduslik eestkostja) või lapsevanema (seadusliku eestkostja) poolt selleks volitatud isik, kellel on B- kategooria auto juhiluba vähemalt kaks aastat; liikluseeskirja (LE) § 76 lg 2 sellega, et mootorsõidukit juhtides oli ta sellises väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist ning LE nõuete kõrvalekaldumatut täitmist; LE § 107 sellega, et kaldus teekattemärgistest, s.o lühikeste kriipsudega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel oma sõidurajast välja ja põrkus vastassuunavööndis kokku vastu sõitva mootorsõidukiga VAZ-21063 registreerimismärgiga 130 AED, mida juhtinud H.K. ja kaassõitja L.K. hukkusid sündmuskohal ning mootorsõidukile VAZ- 21063 tagant otsa sõitnud mootorsõidukis Seat Cordoba registreerimismärgiga xxxxxx, mida juhtis T.V., hukkus juht. Mootorsõiduki juhina, LE § 76 lg 2 ja § 107 ning LS § 23 lg 1 rikkumisega, millega ettevaatamatusest põhjustati kolme inimese surm, pani T.G toime KarS § 422 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlus kohtus ja kohtu põhjendused

Süüdistatav tunnistab, et süüdistus on talle arusaadav. Ta on toime pannud süüdistuses märgitud asjaolud, on süüdi ja tunnistab seda. Kahetseb toimepandud tegu. On nõus, et kriminaalasja lahendamine toimub lühimenetluses. Kaitsja leiab, et süüdistatava tegevus tõi kaasa raske tagajärje. Süüdistuses on mõned asjaolud kaheldavad nagu LS § 23 lg 1 rikkumine. Õnnetus juhtus sõiduki kaldumise tõttu vastassuunavööndisse. Seda põhjustas süüdistatava tegevus või tegevusetus mitte juhtimisõiguse puudumine. LE § 76 p 2 rikkumine tuleb kõrvale jätta.

Väsimus ei ole leidnud tõendamist, samuti ei ole leidnud tõendamist tahtlus. Kehtib Vabariigi Valitsuse 17.06.2001.a määrus nr 241, mille järgi ei saa kaudsete tõenditega väsimusseisundit tuvastada. Süüdistus on valesti kvalifitseeritud. Lühimenetluses on võimalik jätkata arutelu. Süüdistatava ülekuulamine on vajalik ainult selleks, et täpsustada mõningaid õhtul toimunud sündmusi. Süüdistatava ülekuulamine. Süüdistatav vastab küsitlemisel, et sündmuse päeva hommikul ärkas kella 7 ajal. Juuru rallile sõitis ise juhina.

Võistlus algas kell 12, lõppes 3 ajal. Oma klassis tuli võitjaks. Peale seda sõideti koju, kuhu tulid ka sõbrad. Kodus oli tavaline tegevus, vaadati telerit. Sargverre sõitis kella viie või poole kuue paiku. Ta ei olnud väsinud. Võistlus oli lühiajaline, ei tundnud väsimust. Sprindisõit on lühiajaline, rajal oli 6 minutit, sõideti 3 korda, üks sõit kestis 2 minutit. Tundis rõõmu võidust, veel sellest, et oli täiskasvanutest kiirem, ning et auto jäi terveks. See päev ei olnud väsitava mõjuga. Kokkupõrget ei mäleta. Oli vastassuunavööndisse sõitnud.

Tagasiteel sõitis kolonnis teiste autodega, hoidis pikivahet, liikumine oli ebaühtlane, autopiloot tuli maha võtta liikumise aegluse tõttu. Tunnistab, et on liiklusalaseid väärtegusid toime pannud. Avaldab kannatanute ees siirast kahetsust ja veelkord vabandab. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid nagu liiklusõnnetuse akt ja sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl l2-20), kiirabikaart (tl 22), bioloogilise vedeliku keemiline uuring (tl 30), laboratoorne uuring alkoholile (tl 38), surnu kohtuarstlik ekspertiisi aktid (tl 42-58, 62-81, 85- 106), liiklusvahendite ülevaatuse protokollid (tl 108-140), tunnistajate ütlused (tl 141-143, 148- 150, 151-152, 164-166, 167-169, 170-172, 181-182, 183-185, 213-214, 215-216, 217-218), ekspertiisiaktid nr LL-05-08/32 (tl 193-196) ja nr LA-04-08/31 (tl 200-208), kohtupsühholoogia ekspertiisi akt nr 5 (tl 247-251), kahtlustatavana antud ütlused (tl 254-256), juhiloa koopia (tl 260), täiendav skeem sündmuskoha protokolli juurde (tl 282), pöördumine kannatanute poole (tl 253), rallisõidu litsents (tl 261), kriminaalhoolduse ettekanne (tl 283-291), haigla vastus kaitsja päringule (tl 295) ja psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuse tõend (tl 296).

Tunnistajate ütlustega on leidnud tõendamist, et süüdistuses märgitud ajal oli süüdistatava poolt juhitud sõiduk oma suunavööndist suundunud vastassuunavööndisse ja seal oli toimunud kokkupõrge teise autoga, millele omakorda sõitis otsa järgmine sõiduk. Kokkupõrke suutis ära hoida kolmas sõiduk kraavi sõitmisega. Nii on tõendanud tunnistaja S. N., et eessõitev auto kaldus teise suunda ja siis järgmisel hetkel oligi kokkupõrge; Tallinna poolt sõitis veel auto kraavi; džiip oli vastassuunavööndis, Seat oli Žigulile alt sisse sõitnud.

Tunnistaja A. K. on tõendanud, et auto oli vastassuunavööndis. Tunnistaja A. T. on tõendanud, et järgi sõitnud auto kord lähenes, siis kaugenes, seda mitmel korral; mööda ei sõitnud, lähenemine oli mõttetu tegevus, sest vastutulevad autod ei võimaldanud möödasõitu; ühtäkki sõitis vastassuunavööndis; kui vastutulev auto möödus, siis käis pauk. Tunnistaja T. V. on tõendanud, et noormees lihtsalt rääkis, see oli sõnade tulv; ta ütles, et jäi tukkuma või jäi magama. Tunnistaja A. U. on tõendanud, et Volvo oli vastassuunavööndis suunaga Tallinna poole.

Tunnistaja K. R. on tõendanud, et algul ütles vend, et võis magama jääda, kuid hiljem ütles, et kõik käis kähku ja ta ei tea. Märgitud tunnistajatega on leidnud tõendamist LE § 107 rikkumine nagu seda on süüdistuses märgitud. Maantee oli märgistatud teekatte märgistega ja süüdistatava sõiduk Volvo oli oma sõidurajalt väljas vastassuunavööndis kokkupõrganuna vastusõitnud sõidukiga Žiguli. Sama tõendavad liiklusõnnetuse akt ja sündmuskoha vaatlusprotokoll. Isikute surmad on leidnud tõendamist kohtuarstlike ekspertiisiaktidega.

Vaidluse all ei ole see, et sõidukid kokku põrkasid, nende asukoht ja kokkupõrke eriti raske tagajärg. Vaidlus on tekkinud selle üle, kas piiratud juhtimisõigusega isiku kõrvalt puuduv vanem või vanema volitatud isik, kellel on juhistaaži vähemalt 2 aastat, on põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega, kas süüdistataval oli väsimusseisund, mis takistas liiklusolude täpse tajumist t ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist, kas süüdistatav peaks osaliselt kandma vabaduskaotuslikku karistust ja kas tuleks ära võtta juhtimisõigus.

Kahtluse alla on tõstetud süüteo kvalifikatsioon. Kaitsja peab õigeks, et tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 423 lg 2 järgi. Tunnistajad, kes on olnud süüdistatavaga koos enne ja pärast liiklusõnnetust on tõendanud: tunnistaja A. M. on tõendanud, et süüdistatav tundus mõnes mõttes uimane; tunnistaja K. T. on tõendanud, et süüdistatav võis väsinud olla, võistlus on kurnav; eraldi ei vaadanud sellise pilguga, kuid arvab, et pigem oli; Joosep oli öelnud, et sõitis rahulikult kolonnis ja järsku oli litakas käinud; tunnistaja F.

A. on tõendanud, et tundus mitteolevat väsinud, oli tavaline olek; tunnistaja

M. S. on tõendanud, et Joosep helistas kiirabist ja ütles olevat ühe inimese surnuks sõitnud; ta ei ole kihutaja liikluses; tunnistaja R. M. on tõendanud, et tundus väsinud olevat; Joosep ütles, et tegi avarii, põhjust ei tea; rallisõit on väsitav. Hinnates ja analüüsides tunnistajate ütlusi, siis ei saa nende ütluste kaudu kindlalt ja üheselt lugeda tõendatuks, et süüdistatav oleks olnud sellises väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Tundumine mõnes mõttes uimasena või võis olla väsinud või pigem oli või rallisõit on väsitav (tunnistajad M, T, M) ei ole selgeks tõendiks kohtule väsimusseisundi esinemise kohta.

Teadaolevalt oli rallisõit sprindi kujul lühiajaline, kõigest üldse 6 minutit, millest üks sõit kestis 2 minutit. Sõidud toimusid päeva esimesel poolel. Autasustamine jäi peale keskpäeva. Tunnistajate (A, T) hinnangul oli kõik hiljemalt kella 15-ks lõppenud. Kojusõit algas valgel ajal ja lõppes hämarduval ajal kella 16 paiku (tunnistaja A). Veel on selgunud, et süüdistatava une aja pikkus oli 6-7 tundi. Kas seda oli vähe, pole kohtule tõendatud. Tõendite vähesus tekitab kohtule kahtluse. Kahtlus omakorda tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

Tunnistajate ütlustega ei ole väsimusseisund tõendatud. Abi oleks olnud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud väsimusseisundi tuvastamise korra kasutamisest kohtueelsel uurimisel. Kord on kehtestatud LS § 20 lg 7 alusel, mis sätestab, et juht ei või olla sellises haigusvõi väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset täitmist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Haigusja väsimusseisundi tuvastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Valitsuse määrus on 17.06.2001.a määrus nr 241. Selle määruse alusel saab tervislikku seisundit tuvastada ametiisik ja arst.

Seda kohtueelses uurimises ei ole tehtud. Süüdistuses on välja toodud LS § 23 lg 1 rikkumine, mis seisnes selles, et süüdistatav olles piiratud õigustega sõidukijuht, oli roolis ilma kõrvaloleva isikuta, kes oleks omanud vanema volikirja ja oleks olnud vähemalt kahe aastase juhistaažiga. See asjaolu on leidnud tõendamist, kuid peab märkima, et ei ole põhjuslikus seoses juhtunuga. Seetõttu jätab kohus selle süüdistuses välja. KarS § 422 sätestab liiklussüütegudest sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise.

Esimese lõike kohaselt mootor-, õhuja veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklusvõi käitumisnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm, - karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Teine lõige käsitleb sama tegu, kui sellega on põhjustatud kahe või enama inimese surm, - karistatakse kolmekuni kaheteistaastase vangistusega. Subjektiivsete tunnuste poolt eeldab see süüteokoosseis tahtlust sõiduki liiklusvõi käitusnõuete rikkumisel.

Kohus leiab, et süüdistatavapoolset tahtlust rikkuda liiklusja sõiduki käitusnõudeid ei ole kohtumenetluses tõendatud ega pole leidnud tõendamist kohtueelses uurimises. Kuid vaatamata sellele on kuritegu toime pandud ning tuleb kohaldada kriminaalvastutust ja karistamist kriminaalkorras teise sätte järgi. KarS § 423 sätestab liiklussüütegudest sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumist ettevaatamatusest. Esimese lõike kohaselt mootor-, õhuja veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklusvõi käitumisnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm, - karistatakse rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega.

Teine lõige käsitleb sama tegu, kui sellega on põhjustatud kahe või enama inimese surm, - karistatakse ühekuni viieaastase vangistusega. Subjektiivsete tunnuste poolt eeldab see süüteokoosseis ettevaatamatust sõiduki liiklusvõi käitusnõuete rikkumisel. Objektiivsed tunnused on realiseeritud tegu ja tagajärg. Sõidukijuhina on süüdistatav rikkunud LE §-i 107 – teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides. Esineb teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos. Tegu ja tagajärg on leidnud tõendamist.

Süüdistatav on olnud kohusetundetu, rikkunud hoolsuskohustus liiklusnõuetele ja t põhjustanud sellega inimeste surma. Süüdistatava isikut on ekspert uurinud. Arvamuse järgi ei ole tal esinenud selliseid häireid, mis oleksid piiranud võimet ümbrust ja oma tegevust õigesti tajuda ja juhtida. Mittemäletamine kokkupõrkele vahetult eelneva lühiaegse perioodi kohta on kooskõlas kerge ajutraumaga, mis tõenäoliselt tekkis keha, sh pea ettepoole paiskumisel järsu pidurdamise käigus. Kohus leiab, et süüdistataval oli võime aru saada olukorrast, kus peab täitma liiklusnõudeid ja näitama hoolsuskohustust.

Tema isikuvõimed võimaldasid seda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süü, mis on inkrimineeritud süüdistatavale KarS § 422 lg 2 järgi, ei ole leidnud tõendamist. Küll on leidnud tõendamist kuritegu KarS § 423 lg 2 järgi. Lähtudes KrMS §-st 268 lg 8, mis lubab otsuse tegemisel kohtul muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui see kergendab isiku olukorda, muudab kohus süüdistatava poolt toime pandud kuriteo kvalifikatsiooni ja loeb selle vastavaks KarS §-le 423 lg 2. Süüdistatav on selles süüdi. Asjas puudub igasugune õigustus sõita vastassuunavööndisse.

Puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kergendava asjaoluna on arvestatav puhtsüdamlik kahetsus. Täidetud on süüteokoosseis. Tegu on õigusvastane. Ta on süüvõimeline. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama süüdistatava süüdiolemist, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus esiteks sellest, et varem kriminaalkorras karistamata isikuna puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Süüdistatav on puhtsüdamlikku kahetsust avaldanud, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. Teiseks seda, et tegu on toime pandud alaealisena. See võimaldab kaaluda välja kujunemata isikuomaduste puhul, kas taotletav karistus ei peaks olema vabaduskaotuslik. Kohus arvestab, et tal on positiivne iseloomustus koolist, põhjalik kohtueelne ettekanne kriminaalhooldusametnikult, mis teeb ettepaneku allutada ta käitumiskontrollile, ja samuti positiivne iseloomustus autospordi liidust.

Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhooldus annab võimaluse noormehega sihipärasemalt ja järjekindlamalt tegeleda. Ka on kohus veendunud, et süüdistataval on tugev toetus ja abi vanematelt. Sellist kriminaalhooldust, tuge ja abi ta vangistuses ei saa. Kohus on veendunud, et vangistus ja sealne keskkond võib temale mõjuda hukutavalt. Kriminaalhooldusel olles saab ta võtta endale lisakohustusi ja saada asjakohast nõu ametniku poolt ja ametniku abil, võib saada abi kriisinõustajalt või mõnest muust sotsiaalprogrammist.

Arvestada saab süüdistuse mahu vähenemisega ja kuriteo raskusastme muutumisega, mis on teise astme kuritegu esimese astme asemel. Kohus on veendunud, et kõige paremini saab süüdistatavat mõjutada kriminaalhooldaja järelvalve alla andmisega keskmisest suurema katseaja pikkusega. Kriminaalhooldusele allutamisega ja tingimisi karistusest vabastamisega peab kohus veel vajalikuks mõjutusvahendiks lisakaristuse kohaldamist, milleks on tähtajaline juhtimisõiguse äravõtmine. Maantee liikluses ei ole süüdistatav näidanud niisugust õiguskuulekust ja oskusi kui rallisõitudel.

Seetõttu ei kohalda kohus seda mitte osaliselt või tingimusega, et oleks võimalik jätkata rallisõite, vaid täielikult. Kohus on veendunud, et see on moraalselt raskemgi kui põhikaristus, kuid on ka veendunud, et mõjub hästi ning annab katseaja sees paraja järelemõtlemise ja hinnangute kujunemise aja. Samal ajal saab katkematult pühenduda täielikult gümnaasiumi lõpetamisele ja tuleviku haridusele. Juhtimisõiguse omamine ei saa olla ainsaks elu eesmärgiks. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuulub KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni.

Postikulu nõutakse sisse KrMS § 175 lg 1 p 10 järgi. Menetluskulu on veel ekspertiiside eest makstav tasu KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi. Nii on kriminaalasja (nr 07251000730) menetluse ajal läbi viidud 2 liiklusekspertiisi maksumusega 3000 ja 1500 krooni,

3 keerukat kohtuarstlikku ekspertiisi igaühe maksumustega 6800 krooni, veretestid 610 ja 355 krooni, sõiduauto Volvo hoiutasu ja pukseerimise tasu 2510 krooni ja kohtupsühholoogia ekspertiis 6480 krooni. Menetluskulu on samuti toimiku materjalide paljundamine kaitsjale KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel KarS §-dest 50 lg 1 p 1; 74 lg 1; 75 lg 2 p 9; 423 lg 2 ning KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 10; 179 lg 1, 2; 180; 189 lg 3; 190; 238 lg 2; 268 lg 8; 306 ja 313.

Heino-Vello Pihlak

Kohtunik

Tallinna –ringkonnakohtu otsusega 3.novembril 2008.a. Pärnu MK Paide KM 31.juuli 2008.a. kohtuotsus osaliselt tühistatud karistuse osas. Uus otsus:

RESOLUTSIOON

1. Tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu 31.juuli 2008.a. otsus T.G suhtes temale KarS §

423 lg.2 järgi ja KrMS § 238 lg.2 kohaselt karistusena mõistetud 2 ( kahe ) aasta pikkuse vangistuse KarS § 74 lg.1 alusel tingimisi kohaldamata jätmise ning KarS § 50 lg.1 alusel mõistetud lisakaristuse osas.

2 . Teha uus otsus millega KarS § 74 lg.2 alusel määrata, et KarS § 423 lg.2 järgi ja KrMS § 238 lg.2 kohaselt T.G-le karistusena mõistetud 2 ( kahe ) aasta pikkusest vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 3 ( kolme ) kuu pikkune vangistus ning tingimisi jätta kohaldamata vangistus pikkusega 1 ( üks ) aasta ja 9 ( üheksa ) kuud, kui T.G ei pane 2 ( kahe ) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning KarS § 75 lg. 2 p.9 alusel seatud kohustust osaleda kriisinõustamise programmis. Katseajaks määrata T.G Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhataja nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel ära võtta T.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 ( kolmeks ) aastaks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.