1-08-7347\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi nr 1-08-7347
Legislator headnote
AI generated1-08-7347\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-08-7347
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Kriminaalasi nr 1-08-7347
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:
Süüdi tunnistada H.T KarS § 320 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 2 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui H.T 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut (kaheksateist) kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:
• elab kohtu määratud alalises elukohas
–
• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,
• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 05.august 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number
1-08-7347 kohtueelses menetluses 07760000071 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Sirle Luist Anna Jänes Kriminaalasi H.T süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marge Püss Süüdistatav H.T
elukoht XXXX X, isikukood XXX kriminaalkorras karistamata
Kaitsja määratud korras Heiki Kuningas - asenduskaitsja
2 2
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
H.T suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse H.T esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.
KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista H.T-lt riigituludesse menetluskuludena:
-
1000.- krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4; lk 46-47,57-58,67-68,71-72);
- (KrMS §
600.- krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 175 lg 1 p 4);
- (KrMS
50.- krooni kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu § 175 lg 1 p 5; lk 55,69);
- (KrMS § 175
süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 500.- krooni lg 1 p 9).
Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):
- pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874,
selgituseks märkida: „H.T, 1-08-7347, menetluskulud“, või
- pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874,
selgituseks märkida: „H.T, 1-08-7347, menetluskulud“ .
Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,
täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417); sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 1357.- krooni advokaat Heiki Kuninga (Kuningas) süüdistatav H.T kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada
apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse
teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
3 3
KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
ASJAOLUD Süüdistus 05.08.2008.a sõlmitud kokkuleppes H.T süüdistatakse selles, et tema andis 29.05.2007.a. Tartu Kohtumajas Veronika Belolipetskaja süüdistusasjas KarS § 375 lg 1 järgi tunnistajana, keda oli
eelnevalt hoiatatud valeütluste andmise eest KarS § 320 järgi, teadvalt valeütlusi kriminaalasja tõendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. H.T andis kohtuistungil ütlusi, et ta ei ostnud 2005.aasta augustis 0,5 liitrit puskarit Veronika Belolipetskaja käest, vaid temale tundmatult isikult. Sellega pani H.T toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise.
Karistus 05.08.2008.a sõlmitud kokkuleppes
KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus
süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui H.T 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei
pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud
kontrollnõudeid elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaal- :
hooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult
eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks .
Kohtu seisukoht
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud
süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Süüdistatav H.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.
KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral
menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on H.T suhtes süüdimõistev. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas:
- 2131.- krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (KrMS
§ 175 lg 1 p 4; lk 46-47,57-58,67-68,71-72);
- 1357.- krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175
lg 1 p 4);
- 109 krooni 10 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu
(KrMS § 175 lg 1 p 5; lk 55,69);
4 4
- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1
p 9).
KrMS § 180 lõikes 3 sätestatu kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus neist osa riigi kanda.
Kaitsja esitas kohtule taotluse, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskuludest sundraha täies ulatuses ja kaitsjatasu osaliselt riigi kanda. Prokurör oli kaitsja taotlusega nõus. Lähtudes asjaoludest, et H.T on töövõimetu, töövõime kaotus on 80%, H.T ei tööta, elab tütrele kuuluvas majas ja ainukeseks sissetulekuks on pension 3000.- krooni kuus, keegi H.T üleval ei pea ja ei toeta, peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatuks jätta suurema osa menetluskuludest riigi kanda ja mõistab H.T-lt riigituludesse menetluskuluna välja:
- 1000.- krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (KrMS
§ 175 lg 1 p 4; lk 46-47,57-58,67-68,71-72);
- 600.- krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg
1 p 4);
- 50.- krooni kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (KrMS §
175 lg 1 p 5; lk 55,69);
- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 500.- krooni (KrMS § 175 lg 1
p 9).
Kaitsja taotluse, võimaldada H.T menetluskulusid tasuda ositi, jätab kohus
rahuldamata, kuna ositi menetluskulude tasumist on kohtul võimalik otsustada alles täitemenetluse käigus (vt täitemenetluse seadustiku § 45 ja § 1, § 2), kui kohtuotsus on
jõustunud ja möödunud on KrMS § 423, § 417 sätestatud 1-kuune menetluskulude
vabatahtliku tasumise tähtaeg ning kohtuotsus on menetluskulusid käsitlevas osas
saadetud täitmiseks kohtutäiturile. Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta väljaspool täitemenetlust võimalust, määrata menetluskulude tasumist ositi.
Kaitsjatasu
Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 2131.- krooni (lk 46-47,57-58,67-68,71-72).
Kohtumenetluses esitas advokaat Heiki Kuningas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo
kasuks 1357.- krooni süüdistatav H.T kaitsjana määratud korras 2 pooltunni ulatuses osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.
Kriminaalasi saabus kohtusse menetlemiseks üldmenetluse korras. Üldmenetluses
kriminaalasasja menetlemise käigus sõlmiti kokkulepe ja esitati kohtule taotlus,
edasiselt kriminaalasja menetleda kokkuleppementluses. Korra § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.-
5 5 krooni iga poole tunni kohta. Kaitsja taotles kaitsjatasu väljamõistmist 2 pooltunnni ulatuses. Kaitsja taotlus on põhjendatud. Seega: 900 + (2x125) = 900 +250 = 1150. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 1150.- kroonile käibemaks 18%, see on 1150 + 207 = 1357. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 1357.- krooni.
Heli Sillaots kohtunik