1-08-5329\4 · 1-08-5329\4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. juulil 2008. a Tartus, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-5329 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Virge Harak Kriminaalasi

I.K süüdistus karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 216 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav

I.K (IK: XXX; elukoht: XXXXXX XXXXXX,

karistatus: väärteokorras karistatud ühel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja

advokaat Heiki Kuningas

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada I.K KarS § 216 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel ei pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui I.K ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas,

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

2 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

VÕS § 1043 alusel välja mõista I.K-lt tsiviilhagi (kakskümmend üks tuhat 21 943.91 üheksasada nelikümmend kolm krooni 91 senti) krooni AS Eesti Energia kasuks.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista I.K-lt menetluskuludena osa sundrahast, s.o 2000 (kaks tuhat) krooni. Määratud kaitsja tasu summas ja sundraha osa krooni jätta riigi 1138.70 4525 kanda.

Süüdimõistetul tuleb tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049874 ning selgitus: „I.K , 1-08-5329, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Käesolev kohtuotsus I.K suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevas päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkuleppe sisu

I.K süüdistatakse selles, et tema: 1) ajavahemikul 2007. a kevadest kuni 10.04.2007 Tartumaal X alevikus lülitus ebaseaduslikult

AS-i Eesti Energia tarbimisvõrku, ühendades omavoliliselt S.S. elumaja vastas olevasse tänavavalgustuse elektrikilpi elektrikaabli, mille viis 5cm sügavuselt maasse kaevatuna üle tee aia alt läbi S.S. elumajja, kus elektrikaabel läks välisakna alla seinale kinnitatud elektripistikupesani, ja kasutades ebaseaduslikult elektrienergiat arvestuslikult 15 354,46 krooni väärtuses;

2) ajavahemikul 10.04.2007 kuni 21.09.2007 Tartumaal X alevikus lülitus ebaseaduslikult AS-i

Eesti Energia tarbimisvõrku, ühendades omavoliliselt S.S. elumaja vastas olevasse tänavavalgustuse elektrikilpi kahesoonelise elektrikaabli, mille viis risti üle tänava maja välisukse

3 kõrvalt S.S. elumajja, kus asus esikus jalatsikapil elektripistikupesa, millesse oli ühendatud pistik

ning mille juhtme viis ukse vahelt elamisse, ja kasutades ebaseaduslikult elektrienergiat arvestuslikult 4 502,79 krooni väärtuses;

3) ajavahemikul 21.09.2007 kuni 06.12.2007 Tartumaal X alevikus lülitus ebaseaduslikult AS-i Eesti Energia tarbimisvõrku, ühendades omavoliliselt S.S. elumaja vastas asuva tänavavalgustuse

elektrikilbis olevale kaitsekorgi klemmile lisajuhtme, mille viis tee alt läbi S.S. elumajja, kus

ühendas juhtme teise otsa esikus olevasse elektrikilpi peale arvestit olevatele kaitsmetele, ja kasutades ebaseaduslikult elektrienergiat arvestuslikult 2 086,66 krooni väärtuses.

Seega pani I.K toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel.

Karistuse liik ja määr: KarS § 216 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.K-le karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 74 alusel taotleb prokurör, et mõistetud vangistust ei pöörataks täielikult täitmisele, kui I.K 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.

AS-i Eesti Energia poolt on esitatud tsiviilhagi kogusummas 21 943.91 krooni.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid

sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et I.K , tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et I.K on sõlminud kokkuleppe oma tegeliku tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.K süüdi tunnistada KarS §

216 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus peab põhjendatuks lisakaristuse mõistmist vastavalt kokkuleppes kajastatud määrale.

Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas

Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest.

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. I.K tegevuse – elektrienergia ebaseadusliku kasutamise – tulemusena

tekkis Eesti Energia AS-le kahju summas 21 943.91 krooni. I.K poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi.

Seega on kohus seisukohal, et Eesti Energia AS-i poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 179 lg 1 p2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks

4 350 krooni. Seega on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 6 525

4

krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuludeks muuhulgas ka määratud kaitsjale

määratud tasu, mille suuruseks oli kohtueelses menetluses 991.20 krooni ja kohtumenetluses 147.50 krooni. Kohus on seisukohal, et kõigi menetluskulude hüvitamine käib I.K-le arvestades tema

majanduslikku olukorda ilmselgelt üle jõu. Paar aastat tagasi hävis tulekahjus pere eluase. Süüdistatav

a ülalpidamisel on töövõimetu abikaasa ja tütar alaealise lapsega. Pere ainsaks

sissetulekuks on I.K juhutöödest saadav tasu. Eeltoodud põhjustel peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista süüdistatavalt sundraha osa 2000 krooni ja jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Ingeri Tamm Kohtunik