1-07-8606\12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-8606

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juunil 2008.a Tallinn Kriminaalasja number

1-07-8606 ( 06231501992) 07237300036, 06282000068,

Kohtunik Katrin Puhkason

Sekretär Thea Tikenberg

Tõlk Valeri Helmar

Ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann Kriminaalasi

Süüdistatav G.N-i KarS § 346; § 347 lg 1; § 209 lg 2 p 1; § 348; § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 328 lg 1; 280 lg 1järgi,

I.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 ,7, 8 järgi ja L.A süüdistuses KarS §199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. üldmenetluses

G.N

isikukood XXX, elukoht: xxx, kodakondsuseta,

põhiharidus, emakeel: vene keel, OÜ M E juhatuse liige, varem kohtulikult karistatud: 06.01.2003.a Valga Maakohtu poolt KrK § 140 lg 1 ja KarS

§ 74 lg 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 3 kuud katseajaga 3 aastat.

Vahistamine - 12.01.2007.a Harju Maakohtu kohtumääruse alusel, kahtlustatavana kinni peetud 11.01.2007.a.;

Harju Maakohtu 21.02.2007.a määruse alusel seoses kautsjoni tasumisega vabastatud vahi alt 01.03.2007.a. Kahtlustatavana kinni peetud 30.10.2007.a, vahistatud Harju Maakohtu 01.11.2007.a kohtumääruse alusel

2 Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Andres Simson ja Moskva Juriidilise Keskuse advokaatide Kolleegiumi advokaat Vassili Dikusar

Süüdistatav I.P

isikukood XXX, elukoht: xxx

kodakondsuseta, keskharidus, emakeel: vene keel, ei tööta, 14.12.1998.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 alusel rahatrahviga 1080.- krooni

- 14.12.1998.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p

1 alusel rahatrahviga 1080.- krooni

- 08.02.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p

1,2,3 ja KrK § 47 alusel vabadusekaotusega 2 aastat

katseajaga 2 aastat ja 9 kuud. 10.12.2003.a karistus

Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pööratud.

- 19.11.2002.a KrK § 139 lg 2 p 2,3 – KrK § 15 lg 2 alusel

mõisteti rahaline karistus 3000.- krooni

- 21.01.2004.a KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 alusel mõisteti

vangistus 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti

vangistust 2 aastat ja 4 kuud. Vabanemine pärast karistuse kandmist 22.02.2006.a.

Kahtlustatavana kinni peetud 11.01.2007.a. Vahistamine - 12.01.2007.a Harju Maakohtu kohtumääruse alusel;

Kaitsja

vandeadvokaat Natalia Lausma Süüdistatav L.A

XXX, xxx, käesoleval ajal asub Vanglas , Eesti kodanik, kutsekeskharidus, ei tööta,

- Varem karistatud: 12.03.2001.a Tallinna Linnakohtu

poolt KrK § 140 lg 1 alusel rahatrahviga 2300.- krooni

- 11.09.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p

2 ja KrK § 47 alusel rahatrahviga 2640.- krooni

- 04.02.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2

p 4, 8- KarS § 25 lg 2 ja KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 3 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud

- 28.07.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2

p 4, 8 alusel mõisteti vangistust 4 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistust 2 kuud ja 20 päeva, KarS § 64

lg 1 alusel mõisteti vangistust 5 kuud ja 18 päeva. Vabanemine pärast karistuse kandmist 23.08.2005.a.

- 07.11.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199; § 26,; §

64 lg 1, KrMS § 238 lg 2; KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 2a katseajaga 3a. 22.02.2007.a. Harju

Maakohtu määruse alusel karistus täitmisele pööratud. Karistuse kandmise algus 14.02.2007.a.

3

Kaitsja Vandeadvokaat Natalia Lausma

RESOLUTSIOON KrMS §- dest 180 lg 1, 306, 311-314,315 Kohus o t s u s t a s:

1.

Tunnistada süüdi G.N KarS § 280 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks vangistus 3 /kolm/ kuud.

2.

Tunnistada süüdi G.N KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 348 järgi ja mõista temale karistuseks vangistus 1 /üks/ aasta ja 3 /kolm kuud.

3.

Tunnistada süüdi G.N KarS § 199 lg 2 p. 4, 7, 8 järgi kuriteo episoodides 11.01.2007.a AS-st Tesman, 11.01.2007.a OVS Ehituse AS ehitusobjektil, ja 16.09.2007.a OÜ Telimpeks ehitusobjektilt ning mõista temale karistuseks vangistus 1 /üks/ aasta ja 6 /kuus/ kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda liitkaristuseks vangistus . 1 aasta ja 6 kuud KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 11.01.2007.a kuni 01.03.2007.a see on 1 kuu ja 19 päeva. Karistuse algus 30.10.2007.a,

4. Mõista õigeks G.N KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi süüdistuses 27.11.2005.a OÜ-st Traverter varguses.

5 Mõista õigeks G.N KarS 346 järgi süü tõendamatuse tõttu.

6. Mõista õigeks G.N KarS § 347 lg 1 järgi süü tõendamatuse tõttu.

7 Mõista õigeks G.N KarS 328 lg 1järgi kuriteo koosseisu puudumisel.

8. Tõkend vahi all pidamine jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 9. Tunnistada süüdi järgi I.P KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista

temale karistuseks vangistus 1 üks / aasta 5 /viis/ kuud 5 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja sisse lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 11.01.2007a. kuni 16 06.2008.a ja lugeda karistus kantuks.

10. Tühistada tõkend vahi all pidamine ja vabastada I.P vahi alt kohtusaalist. 11. Tunnistada süüdi järgi L.A KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista

temale karistuseks vangistus 6 kuud /kuud KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele ärakandmata vangistus seisuga 16.06.2008.a

7 kuud ja 28 päeva 07.11.2006.a. Harju Maakohtu järgi raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista vangistus 1/üks/ aasta 1 kuu ja 28 päeva.

4 Karistusaja algus 16.06.2008.a

12. Tsiviilhagidest: HJ- Kaubanduse OÜ tsiviilhagi ei esitanud. AS Tesman poolt esitatud tsiviilhagi ei esitanud. Kannatanu TV(OVS Ehituse AS) poolt tsiviilhagi ei esitatud. AS Telimpeks tsiviilhagi jätta läbi vaatamata AS Traveter poolt esitatud tsiviilhagi summas 12900.- krooni jätta läbi vaatamata. -Välja mõista L.A-lt OÜ-le Kursano esitatud tsiviilhagi 9075.50 krooni . -Välja mõista G.N-ilt EMT esitatud tsiviilhagi summa. 9304.95 krooni. Hansapanga arvelduskontole 22101197005.

13. Arestida EMT tsiviilhagi katteks Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontol olev G.N-ilt

võetud sularaha summas 6935.00 krooni (asub Pärnu mnt. 139 Põhja PP Rahandusbüroos kviitung nr. 21 28.02.2007).

14. Asitõend ketilülid hoida kriminaalasja juures, teised asitõendid on tagastatud omanike käsutusse..

15. Välja mõista G.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud: sundraha /kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni ja 00 senti/ ja 6525 krooni ekspertiisi asutuse kulud – käekirjaekspertiis – 1260 krooni . Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber 2800049777. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-07-8606) süüdimõistetu nimi ja nõude sisu (menetluskulud)

16. Välja mõista I.P-lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud: undraha 6525 krooni /kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni ja00 senti / ja määratud kaitsja tasu 11993.22 krooni /üksteist tuhat üheksasada üheksakümmend kolm krooni ja 22 senti.

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401

viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber 2800049777.

Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-07-8606) süüdimõistetu nimi ja nõude sisu (menetluskulud)

17. Välja mõista L.A-lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud: sundraha /kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni ja00 senti / , 6525 krooni määratud kaitsja tasu 9970 95 krooni /üheksa tuhat üheksasada seitsekümmend krooni ja 95 . senti/ ja ekspertiisitasu 1460.- krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber 2800049777.

Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number ((1-07-8606) süüdimõistetu nimi ja nõude sisu (menetluskulud).

5

Süüdistusaktis tuvastatud kuriteo asjaolud ja kohtulikul uurimisel uuritud tõendid:

G.N-i

2004.a. süüdistatakse süüdistusakti kohaselt selles, et tema varastas salaja jaanuaris Valgas, IK elukohas aadressil XXX, Kodakondsusja Migratsiooniameti poolt IK nimele välja antud välismaalase passi.

Sellega G.N KarS § 346 pani toime ametliku dokumendi varguse, so järgi subsumeeritava kuriteo . Samuti süüdistatakse G.N-i selles, et tema võltsis ajavahemikul 2004.a. jaanuar kuni

09. veebruar 2004.a.

tähtsa isikliku dokumenti, nimelt IK välismaalase passi, asendades sellel IK foto enda omaga. Sellega pani toime tähtsa isikliku dokumendi võltsimise, so järgi G.N KarS § 347 lg 1 subsumeeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse G.N-i selles, et tema .a varalise kasu saamise eesmärgil 09.02.2004

teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel esitas AS EMT Esindused müügiesinduses asukohaga

Tallinnas Narva mnt 1 EMT liitumislepingu sõlmimisel telefoni numbri 512 8296 kasutamiseks võltsitud välismaalase passi nr XXX IK nimele, milles IK pilt oli asendatud G.N-i pildiga.

Telefoninumbri 5128296 kasutamiseks ning mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu sõlmimisel võltsitud välismaalase passi nr XXX IK nimele, milles IK pilt oli asendatud G.N-i pildiga, esinedes lepingute sõlmimisel võõra nime all. Lepingute alusel sai ta enda kasutusse abonentnumbri

512 8296 koos õigusega telefonikõnedele ning kohustusega tasuda tehtud kõnede eest ning järelmaksuga lepingu alusel omandas ta järelmaksuga mobiiltelefoni №kia 3100 maksumusega 2891 krooni koos kohustusega tasuda mobiiltelefoni eest lepingujärgse maksegraafiku alusel, kuid antud kohustusi G.N ei täitnud , tekitades tehtud kõnedega As EMT-le kahju summas 952.34 ning mobiiltelefoni eest mitteasumisega kahju summas 2891 krooni. Samuti tema .a varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 10.02.2004

esitas AS EMT müügiesinduses AS Elion Esindus asukohaga Tallinnas Narva mnt 1 EMT

liitumislepingute sõlmimisel telefoninumbrite 517 66863, 517 9429 ja XXXkasutamiseks võltsitud välismaalase passi nr XXX IK nimele, milles IK pilt oli asendatud G.N-i pildiga, esinedes lepingu sõlmimisel võõra nime all. Lepingu alusel sai ta enda kasutusse nimetatud abonentnumbrid

koos õigusega telefonikõnedele ning kohustusega tasuda tehtud kõnede eest, kuid lepingu alusel tehtud kõnede eest jättis G.N tasumata tekitades sellega AS EMT-le kahju summas 744.88 krooni. Samuti tema a varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 10.02.2004.

esitas AS EMT müügiesinduses AS-is Elion Esindus asukohaga Tallinnas Tpuiestee 33a,

mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu sõlmimisel võltsitud välismaalase passi nr XXX IK

18. G.N-i eest tasutud kautsjonisummast 120.000 krooni peale menetluskulude hüvitamist ülejäänud summa kanda riigituludesse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 25.06.2008.a. Apellatsioonteate saabumisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav kohtu kantseleis 15 päeva möödumisel (hiljemalt 10.07.2008). Vastavalt KrMS § 189 lg 3 võib menetluskulusid vaidlustada määruskaebe korras 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist, esitades määruskaebuse otsuse teinud kohtule.

6 nimele, milles IKpilt oli asendatud G.N-i pildiga, esinedes lepingu sõlmimisel võõra nime all ja nimetades enda elukohaks suvalise aadressi, millel ta ei ole elanud. Lepingu alusel omandas ta

järelemaksuga mobiiltelefoni №kia 3100 maksumusega 2890 krooni koos kohustusega tasuda mobiiltelefoni eest lepingujärgse maksegraafiku alusel, kuid antud kohustust G.N ei täitnud

ega tagastanud ka vara vastavalt lepingule AS-is Elion Esindusele, tekitades sellega AS EMT-le kahju summas 2890 krooni. Samuti tema varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 10.02.2004.a

esitas AS EMT müügiesinduses OÜ TeleBox asukohaga Tallinnas Rävala pst 6, mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu sõlmimisel võltsitud välismaalase passi nr XXX IK nimele, milles IK pilt oli asendatud G.N-i pildiga, esinedes lepingu sõlmimisel võõra nime all ja nimetades enda

elukohaks suvalise aadressi, millel ta ei ole elanud. Lepingu alusel omandas ta järelemaksuga

mobiiltelefoni №kia 3100 maksumusega 2891 krooni koos kohustusega tasuda mobiiltelefoni eest lepingujärgse maksegraafiku alusel, kuid antud kohustust G.N ei täitnud ega tagastanud ka vara vastavalt lepingule AS-is Elion Esindusele, tekitades sellega AS EMT-le kahju summas 2891 krooni. Sellega lõi varalise kasu saamise eesmärgil korduvalt teadvalt tegelikest asjaoludest G.N ebaõige ettekujutuse, so pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, kelmuse KarS § 209 lg 2 p 1 .

Samuti süüdistatakse G.N-i selles, et tema esitas Tallinnas 09.02. ja 10.02.2004.a

erinevates EMT esindustes liitumislepingute sõlmimisel võltsitud passi nr XXX IK nimele, milles

IKpilt oli asendatud G.N-i pildiga, esinedes lepingu sõlmimisel võõra nime all ja

nimetades enda elukohaks suvalise aadressi, millel ta ei ole elanud. Lepingute alusel sai ta enda

kasutusse neli erinevat abonentnumbrit koos õigusega telefonikõnedele ning kohustusega tasuda

tehtud kõnede eest, samuti omandas ta kolm järelemaksuga mobiiltelefoni №kia 3100 koguväärtusega 8672 krooni. Sellega pani toime võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, G.N so KarS § 348 järgi subsumeeritava kuriteo.

G.N-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis

27.11.2005.a ajavahemikul kell 04.00 kuni 08.00 Tallinnas Luha 14 asuvalt ehitusobjektilt võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ Traveterile kuuluvad 4 gaasiga töötavat soojapuhurit maksumusega kokku 25 000.- krooni. Samuti süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, G.N-i grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga a. ajavahemikul kell 00.40 kuni 03.10 tungis 16.09.2007. võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil metall-võrk aia moodulite plastikust ühenduste

lõhkumise teel aadressil Osmussaare 8 asuvale AS NCC Ehituse kasutuses olevale piirdega territooriumile ning lukustuse rikkumise teel territooriumil asuvasse ehitussoojakusse, kust võttis OÜ-

le Telimpeks kuuluva laserniveliiri Hilti PR 20 koos kolmjalaga maksumusega 23 063 krooni;

akutrelli Hilti SFH 151, maksumusega 8150 krooni ja kohvris perforaatori SDS Hilti TE2, maksumusega 3958 krooni.

Seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja G.N äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis ja sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi

kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes oli .a kella 14.00 ajal G.N-i 16.09.2007

Ida PO politseijuhtivinspektor Alla Makaritševa poolt kinni peetud KrMS § 217 alusel ja viibides

kinnipeetavana Põhja PP Ida politseiosakonnas aadressil Tallinn Vikerlase 14 ning ajal, kui politseijuhtivinspektor Alla Makaritševa viis teda II korruselt tagasi I korrusel asuvasse kambriblokki,

jooksis esimesel korrusel ootamatult tagumise hoovipoolse väliukse juurde, keeras ukse seestpoolt lukust lahti, jooksis sisehoovi ning põgenes teadmata suunas. Seega oma tahtliku tegevusega pani toime kinnipeetavana põgenemise, s.o. G.N KarS § 328 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

7

Samuti süüdistatakse G.N-i selles, et tema, olles kinni peetud .a kella 04.00 16.09.2007

paiku peale varguse toime panemist Tallinnas Osmussaare 8 ning toimetatud Ida Politseiosakonda

asukohaga Vikerlase 14, esitas kambriblokis isikusamasuse tuvastamise õiendi koostamisel

konstaabel Allan Viisitammele ning hiljem KrMS § 217 protokolli koostamisel ja kahtlustatavana ülekuulamisel politseijuhtivinspektor Alla Makaritševale valeandmed enda kohta, nimetades ennast D K ´ks, i.k XXX eesmärgiga vastutusest ja karistusest kõrvale hoiduda.

Sellega pani toime sätestatud kuriteo, s.o. ametiasutusele G.N KarS § 280 lg 1 valeandmise esitamise, mis oli toime pandud muu hüve saamiseks.

Samuti süüdistatakse selles, et tema, grupis koos I.P-ga G.N-i

11.01.2007.a Harjumaal Rae vallas Peetri külas Vana-Tartu maantee 79a ehitusobjektil

kindlakstegemata ajavahemikul tungis lukkude lõhkumise teel AS Tesmanile kuuluvatesse kolme

soojakusse ja ühest soojakust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS Tesmanile kuuluvad tööriistad: mootorsae Partner 351 maksumusega 6000.- krooni ja vibronuia

maksumusega 4000.- krooni. Objekti valvurit märgates viskas üks noormeestest koti koos selles

olnud vibronuiaga maha, kuid AS Tesmanile kuuluva mootorsaega lahkusid noormehed sündmuskohalt.

Samuti tema, grupis koos I.P-ga a kella 06.21 paiku tungis akna 11.01.2007.

lõhkumise teel sisse Harju maakonnas Saue vallas Alliku külas Käokeele tee 11 ehitusobjektil asuvasse soojakusse ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 akudrelli Makita

maksumusega kokku 5000.- krooni, elektrisae Makita maksumusega 3000.- krooni ja elektridrelli AEG maksumusega 3700.- krooni ning peitis need 100 meetrit soojakust eemale kuuseheki alla, kust omanik need peale kahtlustatavate kinni pidamist avastas. Seega kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja G.N isikuna, äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis ja sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos L.A-ga kella 03.00 paiku murdis haagise tabaluku lõhkumise teel 07.06.2006.a sisse HJ Kaubanduse OÜ-le kuuluvasse Tiki treileri haagisesse, mis asus Harjumaal Maardu linnas

Saha-Loo 11 asuva ehitusobjekti piirdega alal ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil HJ Kaubanduse OÜ-le kuuluvad tööriistad: maapuuri Makita, maksumusega 20 000.-

krooni, elektrilise kruvikeeraja Makita, maksumusega 7000.- krooni, kaks puurtera, maksumusega

2000.- krooni, puuripadrun maksumusega 1000.- krooni ja musta värvi tööriistakasti erinevate tööriistadega, maksumusega 2000.- krooni, seega kokku 32 000 krooni väärtuses esemeid. Samuti tema, grupis koos G.N-iga Harjumaal Rae vallas Peetri külas Vana- 11.01.2007.a Tartu maantee 79a ehitusobjektil kindlakstegemata ajavahemikul tungis lukkude lõhkumise teel AS

Tesmanile kuuluvatesse kolme soojakusse ja ühest soojakust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil AS Tesmanile kuuluvad tööriistad: mootorsae Partner 351 maksumusega

6000.- krooni ja vibronuia maksumusega 4000.- krooni. Objekti valvurit märgates viskas üks

noormeestest koti koos selles olnud vibronuiaga maha, kuid AS Tesmanile kuuluva mootorsaega lahkusid noormehed sündmuskohalt. Samuti tema, grupis koos G.N-iga .a kella 06.21 paiku tungis akna lõhkumise 11.01.2007

teel sisse Harju maakonnas Saue vallas Alliku külas Käokeele tee 11 ehitusobjektil asuvasse

soojakusse ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 akudrelli Makita

maksumusega kokku 5000.- krooni, elektrisae Makita maksumusega 3000.- krooni ja elektridrelli AEG maksumusega 3700.- krooni ning peitis need 100 meetrit soojakust eemale kuuseheki alla, kust omanik need peale kahtlustatavate kinni pidamist avastas. Seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja I.P äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis ja sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 . järgi kvalifitseeritava kuriteo

8

L.A` it süüdistatakse süüdistusakti kohaselt selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos I.P-ga kella 03.00 paiku murdis haagise 07.06.2006.a

tabaluku lõhkumise teel sisse HS Kaubanduse OÜ-le kuuluvasse Tiki treileri haagisesse, mis asus

Harjumaal Maardu linnas Saha-Loo 11 asuva ehitusobjekti piirdega alal ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil HJ Kaubanduse OÜ-le kuuluvad tööriistad: maapuuri Makita,

maksumusega 20 000.- krooni, elektrilise kruvikeeraja Makita, maksumusega 7000.- krooni, kaks

puurtera, maksumusega 2000.- krooni, puuripadrun maksumusega 1000.- krooni ja musta värvi

tööriistakasti erinevate tööriistadega, maksumusega 2000.- krooni, seega kokku 32 000 krooni väärtuses esemeid. Seega varem varguse toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise L.A, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissemurdmisega, see on KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kella 01.00 ajal tungis 12.07.2006

parempoolse esiukse klaasi lõhkumise teel OÜ-le Kursano kuuluvasse ja Viktor Timofejevi

kasutuses olevasse sõiduautosse Nissan Pick-Up nr 704 MGA, mis oli pargitud aadressile Tallinn,

Loitsu 10a asuvasse tasulisse parklasse, ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas automaki „Clarion DB318RG“ esipaneeli, millega põhjustas OÜ-le Kursano varalise kahju

2966,10 krooni.

Seega varem varguse toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise L.A, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis ja sissemurdmisega, see on KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulikul uurimisel G.N end üheski süüdistuse episoodis süüdi ei tunnista. I.P tunnistab end süüdi koos L.A-ga 07.06.2006.a Maardu linnas Saha-Loo

11 asuvast HJ Kaubanduse OÜ treileri haagisest vara varguses. Ei tunnista end süüdi varguse episoodides koos G.N-iga 11.01.2007.a AS Tesman soojakust Vana-Tartu mnt 79 ja Saue vallas Alliku külas Käokeele tee 11 hoonest.

L.A tunnistab end süüdi 07.06.2006.a HJ Kaubanduse OÜ-st Saha-Loo 11 asuvast HJ Kaubanduse OÜ treileri haagisest vara varguses ja12.07.2006 Tallinnas Loitsu 10a OÜ-le Kursano kuuluvast sõidukist. G.N-i süüdistuses KarS §-de 346, 347 lg 1, 209 lg 2 p 1 ja 348 järgi IKpassi varguses ja

võltsimises ning sellega AS EMT (Elion) Esindustes liitumis-ja müügilepingute sõlmimises ajavahemikul jaanuar kuni 09.02.2004.a. uuriti kohtuistungil järgmisi tõendeid: - 09.02.2006.a on Valga Sotsiaalmaja (Piiri tn 19) komandant JN pöördunud avaldusega Valga

politseijaoskonna poole seoses Sotsiaalmaja elaniku IK EMT-lt tulnud hoiatusega võlgnevusest 9304.95 krooni. IK pole kunagi olnud mobiiltelefoni, kuid 2004 aasta alguses kadus tal pass. Teine isik võis kasutada seda passi ja on tekitanud IK kahju. / tl 2 IV kd/. - Nimetatud avaldusele on lisatud nii IK avalduse koopia Valgamaa KMA-le 30.06.2004.a, milles ta palub endale väljastada välismaalase pass, kuna kolm kuud tagasi kaotas ja ei tea, kus see on /tl 4

IV kd/. Samuti AS EMT IKaadressil Valga, XXX27.01.06.a millest nähtub, et IK hoiatatakse kohtuliku menetluse alustamisest, kui IK ei tasu hiljemalt 10.02.2006.a EMT arveldusarvele tasumata võlgnevust 9304.95 krooni /tl 3 IV kd/ - IK avaldus 08.02.2006 politseile, et ta ei ole kunagi omanud mobiiltelefoni/ tl 6 IV kd/.

Kannatanu (AS EMT) volitatud esindaja TTkinnitab kohtuistungil, et kriminaalasjas on AS EMT

tsiviilhagi IK nimelt sõlmitud 4 liitumislepingu järgi 9304.95 krooni mobiiltelefoninumbritele,

millest kolme mobiiltelefoni suhtes sõlmiti järelemaksu lepingud summas kokku 7775 krooni ja

1529.90 krooni on võlgnevus teenuste eest. Kannatanu esindaja selgitab ja põhjendab tekitatud varalist kahju tulenevalt hagiavaldusele /tl 23-24 IV kd/ lisatud AS EMT arvetele /tl 25-30 IV kd,/ saldoteatisele /tl 31 IV kd/ ja väljatrükile EMT arveldussüsteemist /tl 32/ iga telefoninumbri suhtes järgmiselt:

9

Numbrile 512 8296 sõlmiti liitumisleping IK poolt 09.02.2004.a. Ent juba 10.02.2004.a oli selle numbriga kasutatud teenuseid enam kui 900 krooni eest Uuele kliendile kehtestatud krediidilimiit oli

aga 800 krooni ühe kuu peale. Tavaliselt tehakse arved kuu lõpus, kuid krediidilimiidi ületamise puhul tehakse see esimesel võimalusel. Arveldusperiood aga algab 1 kuupäevast, seetõttu on ka arve

kirjutatud perioodile 01.02-10.02.2004.a, kuid see on vahearve, arveldusperiood jätkub 10.02..04.

Sellest vahearvest on näha, et perioodil 09.02-10.02.04 on kasutatud erinevaid teenuseid (kõned, sõnumid, kõnekaardi laadimine). - Nimetatud arve VO4025898007 koopiast nähtub, et see on välja kirjutatud IK aadressil Tallinn XXX periood 01.02-10.02.2004 summas kokku 919.690 krooni /tl 25-26 IV kd/ .

Kannatanu esindaja TT selgitab, et mobiiltelefoni järelmaksuga müügileping 09.02.2004.a, mis on

sõlmitud EMT Esindused AS (asukohaga Pärnu mnt104) on tegelikult sõlmitud samuti esinduse

Narva mnt 1 kontoris, sest müüja esindajaks on just Narva mnt. 1 klienditeenindaja AH, millegi pärast lepingus ei ole müügi kohta eraldi välja toodud. - Liitumisleping on sõlmitud Narva mnt. 1 09.02.2004.a kell 15.20 IK poolt – Tallinn XXXAS-ga EMT telefoni number 3725128296 liitumisest Delta pakettiga kuumaksega 216 krooni, allakirjutanud on EMT teenindaja AH ja teisel pool lahtris sinise pastapliiatsiga käsitsi kirjutatud lepingu sõlminud

isiku nimi – KIja allkiri vene keeles K Lepingu teisel lehel on ka kirjas toode - №kia 3100

erikrediidi summa 800.00 ka sellele lehele on mõlemad pooled alla kirjutanud /tl 44-45 IV kd/ Lepingute taga on koopia Välismaalase passi nr. XXX v.a. 08.01.2003 kehtivusega 05.12.2004 IK IK XXX nimele, passi foto sarnaneb G.N 46 IV /.

- Eelpoolnimetatud mobiiltelefoni järelmaksuga müügileping /tl. 47-48/ on sõlmitud telefonile №kia 3100 IMEI kood 352936001983740 järelmaksuga 12 kuud, väärtus 2891, sissemaks 299.00

krooni maksed veebruarist kuni jaanuarini 216 krooni Lepingule on alla kirjutanud pooled (EMT

poolt A. Heinpõld) ja sinise pastapliiatsiga igale lehele IK, kusjuures IK allkiri on vene keeles ja

perekonnanimi ning eesnimi on allkirja peal välja kirjutatud sama käekirjaga eesti keeles. Selles

lepingus toodud telefoni IMEI kood 352936001983740 on tegelikult kirjas ka eelpoolviidatud

liitumislepingu /tl 44 IV kd/, lahtris „järelmaks“ algkoodi juures. Kuna selles liitumislepingus on

toodud lepingu sõlmimise kohta ja aeg, siis on kannatanu esindaja selgitus tsiviilhagi avalduses vääriti märgitud lepingu sõlmimise kohale - Pärnu mnt 104 õige ja seega on kohtulikul uurimisel faktiliselt on tuvastatud nii kirjalikest tõenditest kui ka T. T ütlustest, et mõlemad lepingud - liitumise ja müügileping sõlmiti 09.02.2004.a üheaegselt AS EMT esinduses asukohaga Narva mnt. 1 Tallinn.

Prokurör on taotlenud eelnevalt koostatud süüdistusakti muuta ja lugeda õigeks müügilepingu

sõlmimise kohaks AS EMT Esindus Tallinn, Narva mnt 1, mistõttu on tegemist ühe kuriteo episoodiga. Kannatanu esindaja TT selgitab, et järgmisel päeval 10.02.2004.a on järgmine järelmaksuleping

sõlmitud EMT Esinduses – Tpuiestee 33a, siin on lepingus asukoht kirjas, selle lepinguga osteti mobiiltelefon №kia 3100 IMEI koodiga 35252600703261. Kolmas telefon on järelmaksuga ostetud samuti 10.02.2004.a, kuid OÜ-st TeleBox asukohaga Rävala pst 6, telefon №kia 3100 IMEI kood

35293600988632. 10.02.2004.a on sõlmitud kella 13.30 ajal liitumisleping numbritele EMT teenindaja J Zidkova poolt. Selleks ajaks ei tarvitsenud andmebaasis olla veel nähtav, et klient on

juba esimesel päeval ületanud krediidilimiidi ja talle on koostatud vahearve, mis takistanuks uute liitumislepingute sõlmimist.

- Nimetatud järelmaksu lepingutest /tl 55-57 ja 51-52 IV kd ) nähtub, et telefoni №kia 3100 maksumus koos käibemaksuga on 2890 krooni järelmaksu periood 12 kuud, sissemaks 299 krooni,

alates veebruarist kuni jaanuarikuuni makse suurus 215 krooni. Leping on AS EMT poolt allkirjastatud Lennart Laumetsa ja IK nimel. 10.02.2004.a OÜ-st TeleBox on ostetud telefon №kia

3100 IMEI koodiga 352936001988632 väärtuses 2891 krooni, järelmaksu periood 12 kuud, sissemakse 299 krooni., alates veebruarist kuni jaanuarini makse 216 krooni. Leping on OÜ TeleBox

10 poolt allkirjastatud Reet Vatsfeldti ja IK nimel. Igale lepingule on lisatud eelpoolkirjeldatud passi koopiad.

- Kolmest liitumislepingust 10.02.2004.a. /tl 38-43 IV kd/ nähtub, et IK on sõlminud 10.02.22004.a AS Elion Esinduses Narva mnt. 1 kell 13.36 liitumislepingu Delta pakettiga numbrile 372XXX. Lepingu on allkirjastanud J Zhitkova ja IK. Lepingul on allkiri eesti keeles esimesel lehel, teisel lehel vene keeles Kell 13.31 on samal päeval aja samas kohas allkirjastatud eelnimetatud isikute poolt liitumisleping telefoninumbrile 372517929 ja kell 13.28 on allkirjastatud samasugune leping samade isikute poolt telefoninumbriga 372XXX liitumiseks Delta pakettiga .

- EMT arve nr B04025898999 koopiast nähtub, et perioodi eest 10.02.04-29.02.2004. a on IK

aadressil XXX välja kirjutatud arve summas 2344.25. Sellest arvest nähtub, et telefoninumber 5128296 on IK kasutuses, number XXX on AV kasutuses olnud, number XXX VK käsutuses ja number XXX VK kasutuses /tl 27-28 IV kd/, kusjuures teenuseid on kasutanud IK ja AV. - EMT arveldussüsteemist väljatrükist nähtub, et 09.02.2004.a sõlmitud liitumisleping numbrile 3725128296 on võlgnevuse tõttu lõpetatud 20.04.2004. Samal kuupäeval on lõpetatud ka võlgnevuse tõttu 10.02.2004.a sõlmitud liitumislepingud numbritega 372XXX, 372XXX ja 372XXX /tl 32/. - Vastavalt AS EMT saldoteatisele 12.20.2007.a on IK võlg 9304.95 krooni /tl 31 IV kd/

- Kannatanu IK (vastavalt süüdistusaktile) kuulutati menetluspoolte taotlusel 01.02.2008.a tagaotsitavaks, kuna Valga Sotsiaalmajas ta ei elanud juba pikemat aega ja tema asukoht oli teadmata.

Valga Sotsiaalmaja juhataja väitel kahtlustati tal kopsutuberkuloosi. SA TÜ Kliinikumi Kopsukliiniku andmetel on viibinud korduvalt ravil infiltratiivse kopsutuberkuloosiga. Kuid nii

28.08.07 sotsiaaltöötajaga ravile tulles oli ta 29.98.2997.a omavoliliselt lahkunud haiglas, samuti

hospitaliseeriti ta haiglasse 04.10.2007.a, kust 08.10.2007.a jällegi omavoliliselt lahkus.

Tagaotsimine ei andnud tulemusi ja kohtuliku uurimise lõpul aprillis 2008.a avaldati prokuröri taotlusel tema kohtueelsel uurimisel tunnistajana antud ütlused 06.03.2006.a Valga linnas, mille

kohaselt tundis ta Valga politseijaoskonnas talle esitatud oma passi koopial ära Juri-nimelise noormehe foto. 2004.a jaanuari algul tuli tema elukohta Pargi tn. Juri, kelle perekonnanime ta ei tea, kui, kes elas Valgas Soo tn. Ta rääkis, et tahab endale osta mobiiltelefoni, kuid lepingu tahab

vormistada tema nimele. Ta lubas selle eest talle 1000 krooni ning kinnitas, et kõik saabuvad telefoniarved tasub ta ise ära. Kuna tahtis raha saada, oli ta sellega nõus. Nad sõitsid Juri autoga Valgas Puiestee tn asuvasse Radiolinja esindusse. Ta andis oma passi klienditeenindajale. Juri rääkis

klienditeenindajaga. Passi andis klienditeeindaja talle tagasi, kuid millegipärast jäi tol korral

mobiiltelefon ostmata. Ta ei mäleta, miks see ei õnnestunud.. Nad tulid tema korterisse tagasi. Ta vahetas riideid ja Juri oli sel ajal teises toas.. Välja minnes võttis laualt passi kaasa, kuid õues avastas, et see oli Juri pass. Ta andis Jurile passi tagas. Tema passi kohta ei osanud Juri midagi öelda, arvas, et

on kodus. Juri hakkas ära sõitma ja lubas autos ka otsida. Kuid rohkem ta Jurit pole näinud, oma kodunt aga passi ei leidnud. Politseisse ei pöördunud, kuid 30.06.2004.a kirjutas KMA—sse avalduse

uue passi saamiseks. 27.01.2006.a aga tuli talle Piiri tn. EMT firma poolt teatis, et võlgneb neile 9304.96 krooni. Arvab, et Juri võis selle passi ära võtta ja oma foto sinna kleepida /tl 8-9 IV kd/. IKID kaardi koopia lisatud toimikusse /tl 10 IV kd/.

- Äratundmiseks esitamise protokollist 07.03.2006.a nähtub, et IK on esitatud ära tundmiseks kolme isiku fotod, kelle sünniaasta on 1986.a. IK on ära tundnud fotol nr 2 olevas noormehes Juri, kellega 2004 a jaanuaris sai kokku. Juri tahtis tema nimel vormistada telefoni ostu ja liitumislepingut. Selle noormehe foto on tema kehtetul passil №ormehe tundis ära silmavaate järgi. Isikute fototabelis

fotol nr 2 on G.N-i foto. Uurimistoiming on eraldi jäädvustatud fototabelis olevatele fotodele: fotol nr 2 IK osutab laual olevale fototabelil keskmisele fotole /tl 11-14 IV kd/ .

- Ekspertiisimaterjali võtmise protokollist 15.05.2007.a nähtub, et G.N-ilt on võetud

käekirja proovid 20-l lehel /tl 60-61/. Nimetatud proovid asuvad toimiku juures suletud ümbrikus.

- Käekirjaekspertiisaktis nr. DK-0134-07/2724 13.06.2007.a /tl 63-64 IV kd/ antud

ekspertarvamuse kohaselt AS-ga EMT Esindused ja AS-ga Elion Esindused sõlmitud

liitumislepingutele on alla kirjutanud G.N (liitumislepingu sõlminud isiku omakäeliselt

11 kirjutatud eesja perekonnanimi, allakirja ning „märkuse ja eritingimuste“ väljadel. Samuti on G.N allakirjutanud AS-ga EMT Esindused ja AS Elion Esindused sõlmitud mobiiltelefonide järelmaksu müügilepingutele (kliendi allkirja väljal ning lepingute lehekülgede all olevad allkirjad). Kõigile S-ga EMT Esindused ja AS-ga Elion Esindused sõlmitud liitumisja järelemaksulepingutele on alla kirjutanud üks ja sama isik.

Kohtulikul uurimisel menetluspoolte taotlusel kuulati üle Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert Helle

Randmäe –käekirja eksperdi staaž 12 aastat, kes selgitas et ekspertiisiakti jaoks esitati uurimismaterjalina kõik lepingud, G.N-i käekirja eksperimentaalproovid K allkirjade ja

nimedega ning IK allkirjadega uurimisdokumentidel ja passi koopial. Ekspertiisi viisid läbi kaks

eksperti ning nende ühine arvamus on kategooriliselt jaatav, et vaidlustatud allkirjad on kirjutatud G.N-i poolt. Ekspertiisi käigus toimub täht-tähe analüüs, tähe elementide analüüs, käekirja tüüp, liikumisvorm, liikumissuundmus, tähtede seostatus, kirja suurus. Vaidlustatud allkirjad ja nimed olid kirjutatud keskmise väljatöötatud käekirjaga, mille väljatöötatuse iseloom on lihtsustatud, suurus

varieerib keskmisest väikseni, hajusus keskmise, kalle püstine. Võrdluse tulemusena ilmnesid

kokkulangevused kõigis üldtunnustes ja üheksas eritunnuses, mis olid ekspertarvamuse aluseks.

Ekspert ei leidnud G.N-i ja vaidlustatud allkirjad ning nimede osas olulisi lahkuminevaid tunnuseid, seetõttu pole neid ka ekspertiisiaktis toodud. Uuringu skaneeringut vastavalt euroopalikul tavale ei lisata ekspertiisiakti juurde, see on ekspertiisiasutuses olemas. Ekspertiisiaktis tuuakse välja

vaid see, mis on eksperdi jaoks oluline. Antud juhul olid olulised lahkuminekud IK allkirjaga just

eritunnustes käekirja liikumise vormis tähtede : „k, b, e , ja a“ esimese elemendi alguspunktis.

Vaidlustatud nimed ja allkirja ei ole kirjutatud IK poolt, selle arvamuse aluseks on just olulised

lahkuminevad tunnused vaidlustatud allkirjadega. Ekspert ei leidnud moonutamisele viitavaid

tunnuseid. Samuti ei leidnud ekspert vaidlustatud materjali vaatamisel erilisi tunnuseid, mis oleks viidanud eriolukorrale kirjutamisel, või viidanud motoorsetele häiretele. Süüdistatavana G.N selgitab, et 2004.a elas Mahtra tänaval, numbrit ei mäleta, üüris koos

tuttavatega korterit seal. IK passi ei ole tema varastanud ega seda võltsinud ning ei ole EMT-st lepinguid sõlminud. Väidab, et sai sellest ise 2005.a teada, kui uurija talle helistas. IK isiklikult ei tunne, küll aga on visuaalselt näinud Valgas. Pole kunagi tema korteris käinud. Ise ostis EMT-st ühe telefoni 13.08.2004.a. mille kohta taotleb kaitsjaga passi koopia ja järelmaksu lepingu koopia lisamist

toimiku juurde. Prokuröri taotlusel kohtueelsel uurimisel avaldatud ütluste /tl 91-93 IV kd/ osas 17.10.2007.a kahtlustavana täiendaval ülekuulamisel, kus ta kinnitas kuriteo toimepanemist, selgitab G.N, et mingi aeg peale tegelikkusele vastavate ütluste andmist, et ta pole seda tegu teinud,

kutsus uurija teda välja. Toimikus avati üks lehekülg, kus oli kirjas K ja tal kästi seda 20 korda kirjutada. Peale seda oli uurijaga kokkulepe, et kui ta võtab selle enda peale, siis saab trahvi, kui ei siis läheb vangi. Siis tuli veel prokurör ja kinnitas, et saadavad asja komisjoni ja see tõendamist leiab,

saab ta trahvi. Viidatud ütlusi andes arvas, et see kokkulepe on jõus. Arvas, et praegune prokurör

selle kokkuleppega kursis. Ei oska seletada, miks nimetatud lepinguga kasutada olevat EMT telefoninumbrit on kasutanud tema lähedane AV (õde), teisi isikuid, kes EMT arves on ära toodud ta

ei tea. Viidatud ülekuulamise/tl 91-93/ on läbi viinud ringkonnaprokurör Õnne Neare Vaarmann kaitsja A. Simsoni juuresolekul.

Menetluspoolte seisukohad: Prokurör leiab, et G.N-i süü KarS § -de 346, § 347 lg 1, § 209 lg 2 p 1 ja § 348 on tõendatud kogu süüdistuse mahus nii IKilt passi varastamises ja võltsimises, sest IK kohtueelsel uurimisel antud ütlused kinnitavad seda, tema tundis EMT-st saadud enda passis ära G.N-i foto, kellega ta

2004.a suhtles ja kellega koos üritasid Valgas mobiiltelefoni tema nimele osta. K arvab, et G.N võis selle passi tema korteris olla varastada ja võltsida. Äratundmiseks fotode esitamisel on ta ära tundnud G.N-i foto. Sellega on tõendatud prokuröri arvates tõendatud ametliku dokumendi vargus ja võltsimine, kuna K i passi, millesse oli kleebitud G.N-i pilt, kasutas ta EMT esindustes liitumislepingute ja telefonide järelmaksulepingute sõlmimisel. Prokurör leiab, et nii

suuliste kui kirjalike tõenditega: EMT esitatud kirjalike dokumentidega, liitumisja

järelemaksulepingutega, arvete koopiatega, saldoteatise, andmebaasist väljatrükkiga kannatanu

12 esindaja T. T ütlustega, G.N on eeluurimisel tunnistanud oma süüd ja ekspert arvamusega

on tõendatud G.N-i süü võltsitud tähtsa isikliku dokumendiga 4 kelmuse episoodi toimepanemise. G.N annab kohtus vastuolulisi ütlusi. Ükski uurija ega prokurör ei hakka 20- aastasele kahtlustatavale rääkima asja komisjoni saatmisest. Esmakordsel ülekuulamisel ta oma süüd ei tunnistanud. Ekspertarvamuse ja eksperdi pädevuses pole mingit alust kahelda. Kohtulikul uurimisel on ekspert selgitanud ekspertiisiakti ja kahe eksperdi ekspertarvamus kinnitab üheselt, et

liitumisja järelemaksulepingud EMT esindustes sõlmis 09.02 ja 10.02.2004.a G.N võltsitud IK passiga viimase nimelt, kuna K i allkirjad on kirjutatud G.N-i poolt.

Süüdistatava kaitsjad on seisukohal, et G.N-i süü KarS § 346, § 347 lg 1, § 209 lg 2 p 1 ja § 348 järgi ei ole tõendatud, pole ühtki kohtukõlbulikku tõendit, mille alusel võib isikut süüdi mõista

ja G.N kuulub õigeks mõistmisele. Avaldatud IK ütlused ei ole piisavad süüdimõistmiseks, sest vahetult ei ole tõendit kohtulikul uurimisel uuritud, see on kohtuliku arutamise vahendituse ja suulisuse põhimõtte vastu. Tunnistaja ütlusi pole kohtulikul uurimisel olnud

võimalik vastuolude osas kontrollida ja kõrvutada.(viited Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

kohtuotsustele nr. 3-1-1-138-04, 3-1-1-78-05.Kaitsjad on seisukohal, et G.N-i esitatud

süüdistus põhineb vaid kaudsetel tõenditel, mis on oletuslikku laadi, IK ütluste avaldamine

kohtuistungil on vastuolus KrMS § 291 sätetega, kuna IK elab siin ja tema asukoht on politseile teada. Kriminaalasjas pole esitatud ühtki tõendit passi võltsimise ja kasutamise kohta. Kriminaalasjas on vaid passi VO 428407 valguskoopiat, originaalpassi pole keegi näinud. Kas K ile on üldse välja antud selline dokument, kus see asub. Äratundmiseks esitamine kui uurimistoiming on ebaseaduslik juba sellepärast, et eelnevalt oli IK näidatud eelpoolnimetatud passi koopiat, kuhu oli kleebitud foto.

Tulenevalt KrMS § 81 oleks pidanud äratundmiseks esitama G.N , mitte foto.

Ekspertarvamus on ebaseaduslik, mitttetäielik ja põhjendamatu: ekspertiis viidi läbi ilma ekspertiisimääruseta, kuna kriminaalasja materjalides seda pole. Ekspertiis viidi ekspert H. Randmäe

ütluste kohaselt läbi valguskoopiate põhjal. Ekspertiisülesanne oli kinnitada, et nendel valguskoopiatel oli Vladimiri poolt kirjutatud allkiri. Eksperdile ei esitatud küsimustki, kas nimetatud

allkirjad ei võinud olla kirjutatud IK või kolmanda isiku poolt. H. Randmäe on spetsialist

ehitusekspertiisi valdkonnas ja käekirja ekspertiisi kvalifikatsiooni on ta alles hiljuti omandanud.

Ekspertiis on läbi viidud ühekülgselt ja subjektiivselt. Kohus ei oleks võinudki teda eksperdi ega

spetsialistina üle kuulata, kuna ta viis läbi ekspertiisi omavoliliselt ilma määruse

ekspertiisimääruseta, teda polnud hoiatatud valearvamuse andmise eest, mistõttu tuleb ekspertarvamus ei saa olla tõendiks, sest ekspertiis on ebaseaduslik, ebakompetentne ja vastuoluline.

See väide ei vasta tegelikkusele. Ekspertiisi läbiviinud riiklik ekspertiisiasutuses KEKK töötasid

vannutatud eksperdid. Ekspertiisimäärus on ekspertiisiasutuses, mis oli aluseks ekspertiisi teostamiseks. Spetsialisti mõistet KrMS ei tunne. AS EMT esitatud lepingud, arved ei saa olla

tõendiks G.N-i süüdistuses, tunnistada kohtukõlbmatuks tõendiks, kuna nad ei lükka ümber kahtlust, et sellise kuriteo võis toime panna iga teine isik (kaasaarvatud IK ise, EMT enda töötajad).

Lepingutes märgitud aadressil pole G.N kunagi elanud XXX, ükski lepingus märgitud telefonidest pole G.N-ile kuulunud, neid pole temalt ka leitud. Mitte keegi EMT töötajaist

pole ka tema peale osutanud. EMT ei ole ka esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks, tsiviilhagi on aegunud.

Kohtu seisukoht:

Kohus leiab, et G.N-i süü IK passi varguses ja selle võltsimises KarS § 346 ja § 347 lg 1 järgi ei ole tõendatud. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et just G.N oma

tegevusega täitis kuritegude objektiivse koosseisu. Pole tuvastatud kuidas sattus IKpass G.N-i kätte, kuidas ja kes asendas passil oleva foto G.N-i fotoga. Kriminaalasja

materjalidest nähtub, et kriminaalmenetluse ajendiks oli Valga Sotsiaalmaja avaldus 08.02.2006.a,

kui sotsiaalmaja elanik IK saabus Sotsiaalmaja aadressile EMT (Elion) hoiatus kohtumenetluse

alustamisest võlgnevusest. IK kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et pass läks kaduma

13 jaanuaris 2004.a ajal, mil ta suhtles G.N-iga. Valgas asuvas Radiolinja esinduses tol korral millegipärast ei õnnestunud osta järelemaksuga telefon tema nimelt nagu G.N soovis. Temal

pole telefoni olnud. Kuid oma avalduses 30.06.2004.a Kodakondsusja Migratsiooniametile on

IKavaldanud, et ta ei tea kuhu kolm kuud tagasi kaotas. Kodakondsuseja Migratsiooniamet on

kinnitanud, et IK pass nr XXX tunnistati kehtetuks 30.06.2004.a. Seega 09.-10.02.2004.a oli andmebaaside kohaselt tegemist kehtiva passiga. Samas kaitsja taotlusel tehtud päringutele, kas IKon

olnud telefonifirmade klient, teatas Elisa Eesti AS (endine Radiolinja) teatas, et IKIK XXX on sõlminud liitumislepingu Elisa esinduses Valgas Puiestee 2 03.02.2004 ning tal on järelmaksuvõlg /tl 50 VIkd/ IK ütluste kohaselt käisid nad G.N-iga Valgas Radiolinja esinduses jaanuaris

2004.a, kuid millegipärast ei saanud telefoni osta. IK vahetult kohtuistungil üle kuulata ei

õnnestunud, sest viimasest elukohast – Valga Sotsiaalmajast oli ta lahkunud. Menetluspoolte taotlusel tunnistati ta kannatanuna tagaotsitavaks, kui nelja kuu vältel tema asukohta politsei ei

tuvastanud, tema tunnistajana antud ütlused avaldati kohtuistungil. Kohus ei soostu kaitsja seisukohaga, et politseil oli tema asukoht teada. Kohtul selliseid andmeid ei olnud politsei teadmiste suhtes, sest sellisel juhul oleks rakendatud IKsuhtes sundTist. Kuid vahetult enne kohtuvaidlusi peeti

IKValgas kinni ning paigutati Viljandis Psühhiaatriakliiniku kinnisesse nakkushaiguste osakonda /tl.93,95 VI kd/. IKkaugülekuulamise vastu aga vaidles süüdistava kaitsja. KrMS § 69 lg 3 alusel võib

kaugülekuulamist teha vaid ülekuulatava, kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus arvestada IKütlustega kui tõendiga.. G.N kuulub süüdistuses KarS § 346 ja § 347 lg 1 järgi õigeks mõistmisele süü tõendamatusega. Kuid kohus leiab, et G.N-i süü § 209 lg 2 p 1 ja § 348 järgi on kohtulikul uurimisel leidnud

tõendamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 09.02. ja 10.02.2004.a on AS EMT(Elion)

Tallinnas asuvates müügiesindustes ja OÜ-s TeleBox sõlmitud liitumisja mobiiltelefoni järelemaksu lepingud IKpassiga XXX, milles on IK foto asemel G.N-i foto ja lepingud on

alla kirjutatud IKnimel, seda kinnitavad lepingutele lisatud passi valguskoopiad, mis tehakse

lepingute sõlmimise kohas. KMA on kinnitanud, et nimetatud numbriga välismaalase pass kuulus IKja tunnistati kehtetuks 30.06.2004.a. Seega on Jur IK esitades nimetatud võltsitud passi ja esinedes

IKina allkirjastades lepingud IKina lõi teadvalt ja korduvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest

asjaoludest varalise kasu saamise eesmärgil. Selle tulemusena sai ta kolm №kia 3100 telefoni

järelemaksuga, milliste eest ta peale sissemaksu ei tasunud maksegraafiku kohaselt osamakseid ja

kasutas liitumislepingu sõlmimise tulemusena erinevaid teenuseid tasumata nende eest. Sellega

põhjustas A-ile EMT varalise kahju. See nähtub AS EMT arvetest nimetatud telefoninumbrite kasutamisest. G.N eitab kuriteo toimepanemist ja väidab, et tema on ostnud EMT-st vaid ühel korral mobiiltelefoni, esitades kohtule vastavale järelemaksu lepingu 13.08.2004. ja oma passi koopia. Kaitsja leiab, et IK passil olev foto on tunduvalt vanem kui G.N-i enda passil olev foto. Kuid vaidlustatud lepingud võltsitud IK passiga sõlmiti tunduvalt hiljem, kui G.N oli oma passi saanud. 13.08.2004.a. enda nimelt sõlmitud telefoni järelemaksuga ostuleping kinnitab

ka omakorda fakti, et selleks ajaks oli G.N saanud 18-aastaseks. Kohus ei soostu kaitse

viitega, käekirja ekspertiis on teostatud ebaseaduslikult, ühekülgselt ja subjektiivselt.

Käekirjaekspertiisiakti nr. DK-0134-07/2724 sissejuhatavas osas on märgitud ekspertiisi määranud isiku nimi, ekspertiisimääruse koostamise kuupäev ja eksperdile edastamise kuupäev, ekspertiisi

lähteandmed, ekspertiisimääruses esitatud küsimused. Seega on ekspertiis määratud ja tehtud

ekspertiisimääruse alusel. Prokurör ei ole pidanud vajalikuks KrMS § 223 lg 2 kohaselt tähtsaks antud määruse lisamist.

Ekspertiis on teostatud kahe vannutatud eksperdi poolt, kes on vannutamisel andnud allkirja hoiatamisest teadvalt valearvamuse andmise eest. H. Randmäe on töötanud ekspertiisiasutuses üle 10 aasta, seega vastab Kohtuekspertiisiseaduse §-de 5-7 nõuetele. Kohus ei leia, et ekspert on andnud arvamuse subjektiivselt ja ühekülgselt. Antud käekirja ekspertiisi tegid ja arvamuse andsid eksperdid Helle Randmäe ja Tiina Arm. Ekspert H. Randmäe on kinnitanud kohtuistungil, et tema kasutusse anti kõik vaidlustatud allkirjaga AS EMT ja Elion liitumis-ja järelemaksu lepingud. Ta on selgitanud

kohtuistungil milliste üldja eritunnuste võrdlemisel tulid kaks eksperti kategooriliselt jaatavale järeldusele, et nimetatud allkirjad ja nimed on kirjutatud G.N-i poolt, mis omakorda

14 välistasid võimaluse, et need allkirjad ja nimed on kirjutatud IKvõi muu isiku poolt, samuti allkirja moonutamise. Eelpoolkirjeldatud kirjalikud tõendid (kohtuotsuses lk. 9-10) EMT ja Elion liitumisja

järelemaksuga mobiiltelefoni ostulepingud 09.02.04 ja 10.02.04.a, lepingutele lisatud passi koopia kogumis ekspertarvamusega tõendab, et isik, kes sõlmis 09.02-10.02.04.a EMT ja Elioni esindustes,

OÜ-s TeleBox neli liitumisja kolm mobiiltelefoni järelemaksulepingut esinedes ja allkirjastades

need IKnimel, oli G.N . Esitades lepingu sõlmimiseks IKpassi, millele oli tema foto ja jättes tasumata lepingutega ettenähtud teenuste ning järelemaksu kuumaksed tõendab otsest tahtlust

võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamist korduvalt ja teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomiseks varalise kasu saamise eesmärgil. Sellise tegevusega oli G.N-i poolt täidetud KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 348 objektiivne ja subjektiivne koosseis.

G.N-i süüdistusest § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi varguseepisood 27.11.2005.a Luha tn. 14 /16/ ehitusobjektilt uuriti kohtuistungil järgmisi tõendeid:

- Kannatanu, esindaja - AS Traveteri juhatuse liige Andres Uusalu volitusega kinnitab kohtuistungil, et novembris 2005.a varastati Tallinnas Luha tn 16 ehitusobjektilt neile kuuluvad 4 soojapuhurit. Varguse avastas järgmisel päeval objektijuht Ando Uustalu ja tegi politseile avalduse,

milleks oli tal volitus (tl 81 I kd). Üks soojapuhur on tagastatud. Tsiviilhagi on esitatud 18 750

krooni, see on kolme soojapuhuri väärtus. Kohtule on esitatud AS Tallmac arve nr. 016724

21.11.2005.a OÜ-le Traverter tasumiseks 2 soojapuhuri T KID3OM eest 8600 krooni (käibemaksuga) ja arve nr. 016679 15.11.05.a 2 samasuguse soojapuhuri maksumuses 8600 krooni. Seega dokumentide järgi on 4 soojapuhuri väärtus 17200 krooni, seega varaline kahju oleks tegelikult 12900 krooni ( 3 soojapuhurit).

- Tunnistaja JP kinnitab kohtuistungil, et 2005.a töötas firmas Galmar turvamehena. Mäletab, et 2005.a novembris oli valvatav objekt Luha tn. 16, mis oli piiratud piirdeaiaga. Kuid elumaja juures

sai piiret avada, sest inimesed pidi läbi pääsema. Hoone oli tellingutega kaetud, sest krohviti välispindu. Tellingud oli kattega kaetud ja puhurid olid kinnitatud tellingute külge ning töötasid, sest kuivatati välispinda. Tellingutele võis pääseda katte alt. Seetõttu jälgis ta neid puhureid pidevalt, need tegid tavaliselt tugevat heli. Hommikul kui ta kella 06.00 ajal läks välja, sai aru, et üks puhuritest ei tööta. Teise korruse aknast vaadates nägi üht mittetöötavat agregaati, kuid arvas algul, et gaas on otsa

lõppenud. Kui ta aga poole tunni pärast uuesti välja läks, ei töötanud enam ükski puhur. Ta läks

uuesti II korrusele ja aknast välja vaadates nägi, et gaasiballoonid olid alles, kuid saajaseadeldisi (gaasipõleteid) polnud. Roninud tellingutele, nägi, et eelnevalt lukustatud ketid gaasipuhurite juures olid läbi lõigatud. Ketitükid olid maas. Teatas juhtunust kohe dispetšerile ja politseisse.

- 28.11.2005.a on AS Traveter pöördunud avaldusega 4 soojapuhuri vargusest Luha tn. 16 ehitusobjektilt, soojapuhuritel oli peale kirjutatud firma nimi /tl 80 I kd/./

- Sündmuskoha vaatlusprotokollist 27.11.2005.a kell 09.37 koos fototabelitega /t.l.82-85/

nähtub, et Luha tn. 16 ehitusobjekt on piiratud traatvõrgust aiaga. Pärnu mnt. poolsel küljel

paiknevad tellingud, mis on kaetud maast kuni katuseni valge kattega. Tellingute teisel

korrusel on 3 punast ballooni, mille juures on ümber tellingu metallist kett, mille lülid katkised. Sündmuskohalt kaasa võetud keti lülid koos lukkudega.

- Vastavalt DNA-ekspertiisiaktis nr. GE -0352.07/0917 antud ekspertarvamusele Luha tn. 16 ehitusobjektilt ketilülidelt võetud segaproovides sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui

ühelt inimesel, kuid selle proovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha

usaldusväärseid järeldusi G.N-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise või mitte sisaldumise kohta /tl 91-95 I kd/

- Asitõendi – gaasipuhurivaatlusprotokollist 20.04.2007.a koos fototabelitega nähtub, et

vaadeldavaks objektiks on olnud punast värvi gaasipuhur oranži värvi vooliku ja musta

juhtmega. Peal kiri SIAL KID 20 M, seerianumber 301500404247, Tagastatud omanikule /t.l.96-98,99,100/./

15

- Asitõendi - sõiduauto Opel Omega ja selles leiduvate esemetevaatlusprotokollist

11.01.2007.a nähtub, et auto pakiruumis on teiste asjade seas ka punast värvi gaasipuhur SIAL seerianumber 301500404247 , fototabelil foto nr. 9 /tl 26-36 I kd/ Kõigist kirjalikest tõenditest ja tunnistaja ülekuulamisest kohtuistungil nähtub, et sündmuskoht asus Tallinnas Luha tn. 16, süüdistusaktis on sündmuskoha aadress Luha tn 14, mis on ilmne trükiviga, seetõttu lugeda õigeks 27.11.2005.a sündmuskohaks Luha tn. 16. Süüdistatav G.N ei tunnista varguse toime panemist nimetatud ehitusobjektilt ja selgitab,

et selle gaasipuhuri ostis ta ühelt isikult päev enne 11.01.2007.a, mistõttu oli see ka tema auto pagasiruumis. Ta töötas ehitusfirmades FIE-na ja tal on nüüdseks registreeritud firma Matrix Ehitus. Süüdistatava kaitsja taotlusel on kriminaalasja materjalide juurde lisatud koopiad ajalehtedes ilmunud tema telefoninumbriga kuulutustest augustis ja novembris 2006.at /tl 75,76 IV kd), et ostetakse poole hinnaga ehitus materjali ja tööriistu. Menetluspoolte seisukohad: Prokurör on seisukohal, et eelpoolkirjeldatud tõenditega on varguse episood tõendatud. Kaitsjad on seisukohal, et kriminaalasjas pole esitatud ega kohtulikul uurimisel uuritud tõenditest pole ilmnenud ühtki G.N-ile osundavat tõendit. Kannatanu esindaja ja tunnistaja kinnitavad vaid fakti, et nimetatud ajal kadusid objektilt soojapuhurid. Sündmusest kuni soojapuhur leidmiseni G.N-i kasutuses olevast autost oli möödunud üle kahe aasta. Kohus on seisukohal, et antud varguse episoodis kuulub G.N õigeks mõistmisele, kuivõrd puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid tema poolt selle teo objektiivset koosseisu täitmist, see

on võõra vara ebaseaduslikku äravõtmist 27.11.2005.a Luha tn 16 ehitusobjektilt omastamise

eesmärgil. Tuvastatud on vaid varguse fakt, kuid puuduvad tõendid, et kuriteo pani toime G.N

Süüdistatava väited, et ta ostis selle puhuri meesterahvalt pole ühegi tõendiga ümber

lükatud, seega ei ole ka tõendatud, et ta asja väidetava omandamise ajal oleks teadlik olnud, et nimetatud asi on varastatud, mistõttu ei ole tema käitumises tuvastatud ka KarS § 202 koosseis..

G.N-i süüdistusest § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 328 lg 1; 280 lg 1 järgi kuritegude – episoodides 16.09.2007.a. uuriti kohtulikul uurimisel järgmiseid tõendeid:

§ 199 lg 2 p 4,7,8 osas kirjalikest tõenditest nähtub: - OÜ Telimpeks avalduse kohaselt, et ööl vastu 16.09. varastati Osmussaare 8 objektilt järgmised instrumendid drell Hilti TE2, maksumusega 3958 krooni + 18 % käibemaks, akutrelli Hilti SFH 151,

maksumusega 8150 krooni + 18 % käibemaks ja lasernivelliir Hilti PR 20 koos kolmjalaga maksumusega 23 063 krooni+ käibemaks kokku kahju 35171 krooni koos käibemaksuga 41501.78 krooni /tl 122 IV kd/. - Sündmuskohavaatlusprotokollist 16.09.2007.a algusega kell 04.30 nähtub, et sündmuskoht asub Osmussare 8 OÜ Telimpeks ehitusobjektil. Ehitusobjekti ümber oli võrkaed ja valvur, Objektil on soojakud. Soojakul Gramo 239 vaatluse ajal lukustamata, sissemurdmisejäljed. Peterburi teel Neste tankla vastas metsa maast leitud punast värvi karp Hilti koos akudrelliga /tl 109-112 IV kd/. - Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et punast värvi kohvris oli akudrell Hilti SFB 155 , 2 akut ,

akulaadija ja akudrelli käsiraamat. Kohvrikäepidemelt võetud kaks DNA proovi .peale vaatlust tagastatud omanikule /tl.114-177 IV kd/ , fototabelil fotod nii territooriumi piiravast aiast, soojakust

239, selle sisemusest ja kirjeldatud kohvrist maas /tl 109- 112/, mis paigutatud IDA POsse ja fototabel /tl 113-116 IV kd/

- Vastavalt DNA-ekspertiisiaktis nr. GE -2194-07/5674 15.11.2007 ekspertarvamusele

sündmuskoha lähedalt leitud kohvrilt võetud kohvrikäepidemelt DNA proovid, mis sisaldasid bioloogilist materjali enam kui ühelt inimeselt, kuid nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste

alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldu G.N-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise või mitte sisaldumise kohta /tl 126-127 IV kd/

- Korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse künoloogiateenistuse vanemkonstaabel Kristi Pai ettekande kohaselt olles 16.09.2007.a tööl koos kella 03.30 ajal sai politsei väljakutse Osmussaare

16

10 kõrval asuvalt ehitusobjektile, kus oli toimunud soojakust vargusel kasutati teenistuskoera TK

053. Koer võttis jälje, viis mööda karjääriäärset võsa umbes 500 m paralleelselt Peterburi teega Maardu suunas. Jõudes välja Peterburi teele märkasid üle tee Lasnamäe suunas jalutavat noormeest, kes väljus nende lähedalt võsast. Neid märgates hakkas ta põgenema ja ronis Osmassaare 99B territooriumile. Koeraga peeti territooriumil kinni Dmitri Kuzmin IK 38407295713, kelles objekti valvur tundis ära ühe varastest. Isik toimetati politseiosakonda /tl 107 IV kd/

- Korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse künoloogiateenistuse vanemkonstaabel Kristi Pai

ettekandest Ida PO ülemkomissarile nähtub, et 16.09.2007.a kella 03.30 ajal sai politsei väljakutse

Osmussaare 8 ehitusobjektile, kus oli toimunud vargus. Seal kasutati teenistuskoera TK 053 varastatud kohvrite otsimiseks Peterburi mnt äärsest võsast, kus eelnevalt oli vargaid jälitatud. Koer leidis 1 varastatud kohvri, kohale kutsuti operatiivgrupp /tl 108 IV kd/. - Kannatanu OÜ Telimpeks esindaja Aleksander Kuzmin andis ütlusi , et 16.09.2007.a. oli toimunud vargus soojakust nende ehitusobjektil aadressil Osmussaare 8. Kadunud oli nivelliir, perforaatordrell ja akudrell. Kõik olid Hilti firma tööriistad. Akudrelli said hiljem tagasi. Sündmuse toimumisest sai teada turvamehe vahendusel, kes helistas talle varahommikul veidi peale kella 04, mille peale ta sõitis ise sündmuskohale. Soojaku uks oli lahti ja tööriistu oli kadunud. OÜ Telimpeks esitas kohtueelses

menetluses avalduse tsiviilhagi osas /IV kd, tl 122/ ning kannatanu esindaja selgitas, et avalduses

toodud akudrell väärtuses 8150 krooni on firmale tagastatud ning seoses sellega esitab ettevõte tsiviilhagi summas 31 884 krooni, hinnad on võetud raamatupidamisest.

Tunnistajana üle Vladimir Lapšin kinnitab kohtuistungil et töötas septembris 2007a objektil , Peterburi teel, Nissani keskuses kõrval. 16.09.2007a kell kella 00.15 ajal märkas objektil kahte isikut,

kellel palus lahkuda. Kinnitab, et neil isikutel olid dressides. Kella 03.00 öösel käis territooriumil ringi ja läks oma valvuriputkasse, umbes 10-15 minutit hiljem tuli sealt uuesti välja ja märkas kahte noormeest. Nad olid juba soojakus ja neil oli käes kummalgi 2 tööriistade kohvrit. Tunnistajat nähes

nad hakkasid ära jooksma üle Peterburi tee karjääri suunas. Nii kaua kui tunnistaja neile järele

jooksis, kutsus ta välja politsei. №ormehed läksid karjääri juures jooksid noormehed lahku, üks

paremale ja teine vasakule, edasi ta neid ei jälitanud vaid ootas politseid. Üks noormeestest oli tumedat värvi dressides ja teine oli särgis ja lühikestes pükstes. №ormeeste nägusid ta ei näinud, kuid

nad võisid olla 20-25a, olid kõhnad ja umbes 180 cm pikad. Kohale tuli politsei - 2 politseinikku

koeraga ja ta näitas ette koha karjääri, kus ta oli põgenenud noormehed silmist kaotanud, kuhu kumbki oli jooksnud ja tuli ise tagasi objektile. Umbes 40 -50 minuti pärast tuli objektile politseiauto ja autos oli lühikestes pükstes noormees. Riietuse järgi tundis tunnistaja kinni peetud isikus ära ühe nendest isikutest, kes oli objektilt põgenenud. Tol ööl oli ilm oli jahe ning kella 03.00 ajal öösel ei saa kaks ühesuguses õhukeses riietuses noormeest ringi liikuda. Objektilt oli varastatud 4 tööriistakohvrit ning ühe leidis politsei kusagilt karjääri juurest. Sarnane kohver oli põgenejatel käes. Territooriumil on soojakud valgustatud ja territooriumi piirab võrkaed. Soojaku uks oli ilmselt kangiga lahi surutud, sest lukk oli terve.

Prokuröri taotlusel kuulati kohtuistungil tunnistajana üle Põhja PP künoloogiateenistuse vanemkonstaabel , kes andis ütlusi selle kohta, et eelmise aasta sügisel kuupäev, võis olla Kristi Pai

15.09, oli ta autopatrullis koos Madis Koitlaga ja öösel, kellaega ei mäleta said nad väljakutse

aadressile Osmussaare 10, kust oli toimunud vargus ehitusobjektilt kas samast või kõrvalt.

Ehitusobjekt oli valgustatud. Kohale jõudes, rääkisid nad valvuriga, kes oli vargaid näinud ja

jälitanud kuni paekarjäärini üle Peterburi tee. Valvur kirjeldas isikuid ja nende riietust ning näitas

koha, kus ta viimati kahtlustatavaid nägi ja kus nad karjääri kadusid .Seal oli pime. Ta kasutas

teenistuskoera jälje ajamiseks ning koer võttis jälje paekarjääri tõkkepuuga sissepääsutee kõrvalt põõsastest. Mõni aeg jälitasid nad mööda paekarjääri äärt ja siis suundus koer tagasi Peterburi mnt-le,

kus nad jõudsid põõsastest välja ja seal kaotas koer jälje. Mingi hetk koer tõmbas uuesti põõsaste poole, kuid kuna tuul oli vali, kaotas ta uuesti jälje. Jälje otsimiseks suundusid nad koeraga mööda

Peterburi teed Maardu poole. Siis kuulis ta M. Koitlat midagi hüüdmas ning nägi Peterburi tee

rohelisel alal ühte noormeest Lasnamäe poole jooksmas. Koos koeraga läksid appi isikut kinni

17

püüdma. Kui noormees jõudis Osmussaare tee 99 võrkaiani, ronis üle aia, mistõttu talle ei olnud

võimalik koeraga otse järgneda. №ormees jooksis territooriumil ümber maja nurga. Tasisenes

jalgvärava kaudu andes territooriumil koerale käskluse jälitada. Koer võttis kohe jälje ning leidis

umbes 20 m kauguselt ventilatsioonikapi tagant noormehe, kes oli jooksnud üle Peterburi tee. M. Koitlaga pidasid noormehe kinni ja toimetasid ta politsei bussi. See hoone jäi sündmuskohast umbes 500-700 m kaugusele. Valvur tundis riietuse järgi kinni peetud noormehes ära ühe nendest, kes oli

ehitusobjektilt koos tööriistakohvritega põgenenud. №ormehel olid jalas lühikesed püksid, muud riietust ei suuda enam meenutada. Kui püksid jäid meelde seetõttu, kuna tal endal oli külma tõttu juba talvevorm seljas. Kuna koos isikuga ei saadud kätte varastatud esemeid, siis läks ta koeraga tagasi karjääri juurde põõsastesse neid asju otsima. Nad liikusid mööda põõsaid ning leidsid vahetult selle

koha lähedalt, kus koer ennem oli jälje kaotanud ühe objektilt varastatud kohvrites. Tunnistaja

tähistas kohtuistungil skeemil (Regio 2007) nimetatud kohad. /tl 57 VI kd/. Sündmuskohale tuli operatiivgrupp ning nemad toimetasid kinnipeetu Ida PO-sse. Väärteo korras kinnipidamise protokolli

koostavad algselt, kui uurijal on selge, et tegemist on kuriteoga siis peetakse isik kinni juba kahtlustatuna kuriteos. №ormehel dokumente polnud ja protokolli kanti andmed, mida ta ise nimetas.

Kohtuistungil prokuröri taotlusel tunnistajana üle kuulatud Põhja PP künoloogiateenistuse komissar Madis Koitla, andis ütlusi, et tema valvekorra ajal, hommikupoole ööd oli väljakutse ehitusobjektile Osmussaare teele, Nissani keskuse juures. Nad jõudsid kohale umbes 4-5 minutiga. Kohapeal selgitas

valvur neile, et ehitussoojakusse murdsid sisse 2 isikut, haarasid mingid tööriistakohvrid kätte ja jooksid üle Peterburi tee. Valvur andis isikute ja nende riietuste kirjeldused. Ta näitas ette koha, kus üks jooksis põõsastesse ja teine kadus karjääri viiva teetõkkepuu juures K. Pai võttis koera ja koer

võttis jälje liikudes jälge mööda karjääri umbes 500 meetrit. See polnud läbikäidav koht. See oli järsaku serv, kus oli väga raske liikuda.. Koer liikus mööda karjääri serva ja karjääri põhi võis olla 10-15 meetrit. Siis tuli koer Peterburi tee äärsele kõnniteele välja, kus koer algul töötas asfaldil, kuid siis pööras end karjääri suunas ja tahtis nagu põõsastesse minna, kuid ei läinud. Kui tuul tugevnes ja tuli karjääri poolt, siis muutus koer aktiivsemaks. Kui tuul nõrgenes, siis oli näha, et koer enam lõhna ei tunne. Taskulambiga põõsaid valgustades, nad kedagi seal ei näinud. K. Pai otsustas otsida jälge

liikudes Maardu suunas. Nähes, et koer ei leia jälge, pöördus ta tagasi karjääri poole. Ta tahtis märkida tee peale ära koha, kus koer viimast korda lõhna tundis, eeldades, et seal põõsastes võib olla

ka varastatud kohver. Põõsaste poole suundudes kuulis ta põõsastes raginat ning seejärel tormas umbes sama koha peal, kus koer viimati lõhna tundis põõsastest välja üks noormees. Ta oli temast paarikümne meetri kaugusel. №ormees jooksis väga kiiresti Osmussaare tee suunas. Ta hüüdis „seis, politsei“ ja hakkas järele jooksma, kuid noormees jooksis temast oluliselt kiiremini. Nähes, et koera juht oli koera lahti lasknud ja koer jooksis tema poole, jäi ta seisma, et koer teda ei hammustaks. Ta

näitas koerale, keda tuleb taga ajada №ormees jõudis vahetult enne seda üle aia hüpata, kui koer tema juurde jõudis. Ta läks ringi ümber aia. Jõudnud hoone sinna külge, kuhu noormees põgenes, ei

näinud ta kedagi. Samal ajal laskis koera juht koera väravast sisse territooriumi läbi otsima. Siis kuulis selja taga koera haukumist ja kisa. Ringi keeranud, nägi koera seismas ja seda noormeest. K.

Pai andis noormehele korraldusi. Algul noormees karjus midagi vastu, kuid siis rahunes ja heitis pikali maha. Nad pidasid paarilisega noormehe kinni ja viisid ta autosse, selgitades talle seejuures, millega seoses ta on kinni peetudvargusega ehitusobjektilt. Hiljem leidis koer karjääri juurest

põõsastest kohvri. Kohtuistungil on tunnistaja nimetatud kohad tähistanud ülekuulamisele lisatud skeemiga (Regio 2007 tl 56 VI kd/). Kinnipeetud isikul olid tõepoolest põlvpüksid. Kui valvur isikute

riietuse kirjeldused andis, ei uskunud ta seda, sest väljas oli külm ning tal endal oli seljas juba talvevorm. Ta selgitas, et koeri koolitatakse nii jälgi ajama, et koer peab minema ja leidma sama jälje ka sel juhul kui ta on vahepeal saanud teisi käsklusi või tuvastanud teisi lõhnu. Koer peab reageerima tuttavale lõhnale, mis on harjutuse algul antud, nt kui kaks lõhna on kõrvuti – lõhn ,mida ta on enne jälitanud ja mingi hilisem lõhn, siis ta läheb mööda seda jälge, mida ta jälitas. Kui koer saab käskluse kinni, ei ole see tema jaoks seotud lõhnaga tutvustamisega, vaid tal on visuaalne kontakt kinnipeetava objektiga.

18 Kaitsja taotlusel kuulati täiendavalt kohtuistungil tunnistajana üle IJ, kelle ütluste kohaselt elasid nad

2007.a koos G.N-iga Tallinnas Tallinnas XXX. Möödunud aasta septembrikuu keskel ühel öösel läksid nad riidu ning Juri lahkus korterist. Ta ei oska öelda, mis kell Juri kodust välja läks, kuid see oli hommikupoole. Tal oli olid jalas põlvpüksid, särk, jalas suvejalatsid. Nissani keskus asus tema elukoha kõrval. Kui Juri millalgi tagasi tuli siis, ta rääkis, et politsei oli teda sellel ööl kinni pidanud.

Süüdistatav G.N ei tunnista varguse toimepanemist. Ta selgitab, et tol ööl läks

elukaaslasega tülli ja jalutama mööda Peterburi mnt. mööda tee osa, kus polnud kõnniteed. Äkki kuulis selja taga kedagi karjumas ja nägi 100 m kaugusel kahte jooksjat. Arvates, et teda aetakse taga, hakkas ta jooksma. Jõudnud aiani ronis üle selle ja peitus nurga taha. Siis nägi nurga taha jooksmas inimest koos koeraga ja nähes politsei vormi sai aru, et tegemist on politseiga. Politsei karjus midagi eesti keeles, millest ta aru ei saanud. Ta palus koer ära võtta ja hakates naispolitseinikust eemalduma sai löögi kõhtu. Siis väänati tal käed selja taha ja viidi politseimasinasse. Tal hakkas paha, kutsuti kiirabi, kes ütles, et kõik on normis. Peale seda viidi ta Politseiosakonda, kus ta naisuurijale rääkis kõik ära, kuid ei saanud arusaadavat vastust selle kohta, miks teda kinni peeti.

Menetluspoolte seisukohad:

Prokurör leiab, et kohtulikul uurimisel uuritud suuliste ja kirjalike tõenditega on G.N-i süü

tõendatud selles varguse episoodis. Kontrollitud kirjalikud tõendid on usaldusväärsed. Tunnistajate ütlused ühtivad omavahel ja ka kohtueelses menetluses antud ütlustega , seega on tunnistajate ütlused

usaldusväärsed. Tunnistaja IJütlused aga välista G.N-i poolt tol öösel varguse toimepanemist ehitusobjektilt aadressil Osmussaare 8.

Kaitsja leiab, et G.N-i süü Osmussaare 8 ehitusobjektilt ei ole millegagi tõendatud,

Kahtlustatavana võis kinni pidada sündmuskoha lähistel iga teise isiku, kes kandis põlvpükse.

Tuvastatuks saab lugeda vaid fakti, et G.N kella 04.00 paiku täiesti juhuslikult sattus

piirkonda, kust eelnevalt oli toimunud tööriistade vargus. Politsei pidas G.N-i kinni vaid tunnistaja V. L antud kirjelduse alusel lühikeste pükste tõttu. Tunnistaja IJ on kinnitanud asjaolusid,

miks G.N asus tol korral Osmussaare 99 piirkonnas. Tema ütlused langevad kokku ka

tunnistajate K. Pai ja M. Koitla ütlustele, et G.N peeti kinni vaid ühe tundemärki – põlvpükste järgi. Teenistuskoer võttis üles võõra värske jälje. Seega nii G.N-i kinnipidamise aluseks kui ka süüstamise aluseks on asjaolu, et tunnistajate arvates ei saanud ühel ajal, ühes kohas

olla kahte ühtemoodi põlvpükstesse rõivastatud isikut. Konstaabel K.Pai poolt koostatud isiku

kinnipidamise protokoll kella 04.00 ajal ei ole seaduslik, kuna sel ajal ei olnud talle teada kuriteo asjaolud, mis annavad aluse KrMS § 217 kohaldamiseks.

Kohus leiab, et G.N-i süü selles varguse episoodis on tõendatud kohtulikul uurimisel

uuritud tõenditega. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ Telimpeks ehitusobjekt oli

piiratud traataiaga ja seal asusid soojakud, millest ühel Gramo 239 oli avatud uks ja piidal murdmisjäljed. Soojakus olid ehitustööriistad. See langeb kokku tunnistaja V. L ütlustega, et kella 03.00 paiku tehes territooriumil – Osmussaare 8 ringkäiku nägi, et soojaku uks on avatud ja sel on noormehed, kes teda nähes jooksid minema Peterburi teele, mõlemail oli käes kaks tööriista kohvrit.

Samuti kinnitab kannatanu esindaja, et tol ööl kutsus valvur ta ehitusobjektile, kus oli siijakust varastatud tööriistu, millest ühe akudrelli tagasi sai ta politseist tagasi. Need ütlused on kooskõlas V. L , K. Pai ja M. Koitla ütlustega. Tunnistajate ütlustega on üheselt tuvastatud, et 16.09.2007.a peale kella 03.00 paiku sisenesid kaks noormeest võrkaiaga piiratud OÜ Telimpeks ehitusobjektile ja sisenesid soojakusse. Märganud valvurit jooksid nad tööriista kohvritega Peterburi mnt oleva karjääri

poolt. Kuid karjääri juures jooksid nad laiali erinevates suundades. Tunnistaja V. L kirjelduse

kohaselt oli noormehed 20-25.a kõhnad ja pikkusega umbes 180 cm. Ühel noormeestest olid jalas

lühemad püksid. Kohale kutsutud politsei pidas teenistuskoeraga hiljem kinni Osmussare 99

territooriumile peitunud G.N-i , kellel samuti olid jalas põlvpüksid. Tunnistajate ütluste

kohaselt alustasid nad teenistuskoeraga jälitamist kohast, millele oli osutanud valvur.. Vastavalt tunnistajate K. Pai ja M. Koitla ütlustele kaotas koer eemal põõsastes jälje koha lähedal, kust hiljem

19 tuli põõsast välja tuli just noormees lühikeste pükstega, nagu valvur oli ühte varastest kirjeldanud. Märganud politseid jooksis noormees üle ja hüpanud üle aia peitus hoone taha. Selle koha lähedalt, kus noormees oli põõsastest väljunud, leidis politseiametnik koeraga hiljem maast ka punase kohvri

Hilti tööriistadega /sündmuskohavaatlusprotokolli fotodel 6,7). OÜ Telimpeks avalduse kohaselt varastati objektilt erinevad Hilti tööriistad. Kaitse seisukohalt võis sellisel juhul olla kahtlustatavaks

iga isik, kes juhuslikult lühikeste pükstega seal käis ja koer võttis hiljem üles võõra jälje. Sellest

nähtub, et G.N ei peetud kinni mitte ainult riietuse tõttu, vaid politseiametnikel oli

põhjendatult alus eeldada, et teenistuskoer jälitas jälge, mis oli seotud just selle isiku liikumisega selles piirkonnas, kuhu valvuri sõnul ehitusobjektilt varguse toime pannud isikud põgenesid. Sellest

johtuvalt ei saa lugeda ka tema kinni pidamist kahtlustatavana, mis vormistati IDA PO kriminaaljälituse inspektor S. Rjabtsevi poolt KrMS § 217 alusel. Kohus ei soostu seisukohaga, et kinni peeti isik vaid riietuse tõttu, kes juhuslikult oli piirkonnas, kust oli vargus toime pandud. Oli septembrikuine öine aeg vastu hommikut. Peterburi mnt ja selle lähikond ei ole selline koht, kus öisel ajal liigutakse, nagu seda Viru tänaval, kus võib juhuslikult mitu sarnase rõivastusega isikut öisel ajal liikuda. M. Koitla ütluste kohaselt liikus koer jälge jälitades karjääri serva lähedal, kus oli raske käia,

Sealt suundus koer Peterburi mnt. Hiljem väljus põõsastest G.N Peterburi mnt. samast kohast, kus koer oli kaotanud jälje. Mõlemad tunnistajad K. Pai ja M. Koitla kinnitavad, et tegelikult oli öö jahe, mistõttu põlvpükste kandmine oli ebatavaline. See oli ka asjaolu, miks noormees tunnistaja V.L le meelde jäi. G.N-i selgitused, et tema läks lihtsalt tüli pärast naisterahvaga välja jalutama on paljasõnaline selgitus, sest vastavalt tunnistaja M. Koitla ütlustele oli teenistuskoer jälge jälitanud kohas, kus liikumin oli raske. №ormees tuli välja kohast, kus koer oli jälje kaotanud ja korraldusele „seis, politsei“ põgenes jooksuga Osmussaare 99 territooriumile, kuhu peitus, kust koer ta leidis. M. Koitla (künoloog) on menetluspooltele selgitanud teenistuskoera tööd jälje jälitamisel. Seetõttu ei ole võimalik üheselt väita, kas koer eksis, või võttis territooriumil uue jälje. Fakt on see, et politsei korraldusele seista, G.N põgenes. G.N-i väide, et ta ei saanud kohe aru, et politsei talle hüüdis seisa ja ta pani hirmust jooksu ei ole kooskõlas M. Koitla ütlustega. M. Koitla kinnitab, et hüüdele „Seisa. Politsei“, pani noormees jooksu. Sõna „politsei“ on mõistetav nii eesti

kui vene keeles. G.N on ka varem sarnasel viisil ja öösel vargusi toime pannud (

11.01.2007.a episoodid). Kohus leiab, et eelpooltoodud asjaolud ja kokkulangevused faktilistes

asjaoludes ning tunnistajate ütlustes ning arvestades antud kohta ja aega oli politseiametnike poolt kinni peetud G.N see isik, kes koos teise isikuga tungis Osmussare 8 asuvalt ehitusobjektile

ja varastas soojakust tööriistad. Asjaolu, et tunnistaja IJkinnitab, et öösel vastu hommikut läks G.N

vähese rõivastusega tema juurest välja, ei välista, et varguse panemist. Mis puutub varguse toime panemise aega süüdistusaktis fikseeritud ajavahemikul kella 00.40-03.10, leiab kohus, et antud tõendite põhjal saab varguse toimepanemise aega konkretiseerida, et tööriistade vargus OÜ Telimpeks ehitusobjektilt toimus kella 03.00 paiku. Tunnistaja V. Lapšin on küll kinnitanud, et peale

keskööd territooriumil ühed noormehed, keda ta sealt ära ajas. Peale kella 03.00 aga avastas rongkäiku tehes, et soojaku uks on lahti ja seal on võõrad isikud, kes kohe tema tulekul tööriistade kohvritega ära jooksid. Selline tegevus iseenesest kinnitab varguse objektiivse koosseisu täitmist - grupis ja sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see

on vastu omaniku tahet ja tasu maksmata, milline tegevus annab tunnistust selleks otse tahtluse olemasolust.

G.N-i süüdistuses kinnipeetava põgenemine) ja 16.09.2007.a. KarS § 328 lg 1 ( KarS § 280 lg 1 ( ametiasutusele valeandmete esitamine) osas uuriti kohtulikul uurimisel järgmisi tõendeid: Kirjalikud tõendid:

- Õiendist isikusamasuse tuvastamise kohta nähtub, et /tl 133 IV kd/ 16.09.2007.a on Ida PO

konstaabel A. Viisitamm tuvastanud isiku ütluste võrdlemisel Politseiinfosüsteemi X-tee kaudu

kannetega isiku samasuse Kuzmin Dmitri IK 38407292713, Eesti kodanik, elukoht Tallinn Mahtra 15-70 ID kaart A12000757.

20 -Kahtlustatavana on Dmitri Kuzmin KrMS § 217 lg 2 p1 alusel kinni peetud 16.09.2007.a kell 04.00

Ida PO kriminaaljälituse politseiinspektor Sergei Rjabtsevi poolt protokoll /tl 134-136 IV/. Isiku andmed ühtivad õiendi andmetega.

- Isiku – Kuzmin Dmitri (Valga Jaama 1-16) tagaotsimist alustati vastavalt teatele. 16.09.2007.a kell15.45 /tl 144 IV kd/

- Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertide teatised, et Dmitri Kuzmini isikuandmeid

kasutanud meesterahva sõrmejäljed on Riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud G.N-i (08.08.1986).a sõrmejälgedena ./tl 145/ samuti väidetava Dmitri Kuzmini määratletav DNA profiil on kokkulangev G.N-ile kuuluva DNA- profiiliga tl 146 IV kd/

- Kahtlustatavana D.Kuzmini ülekuulamisprotokollist 16.09.2007.a kell 11.40-13.00 nähtub, et Dmitri Kuzmin on nimetatud elukoha aadressidena nii Valga Jaama pst 11-9 kui ka Mahtra 15-70.

Kahtlustusest vargusest Osmussare 8 asuva ehitusobjekti soojakust eitab ja annab ütlusi, et oli Ira Jelissejeva juures Mahtra 17-90, läks öösel riidu ja otsustas jalutada. Kui ta otsustas Peterburi teel

veidi joosta, siis karjuti talle järele „Seisa“. Ta ehmus, jooksis üle aia ja peitus mingi tahvli taha. Seejärel jooksis tema juurde koer ja siis alles nägi, et tulid politseinikud, kes viisid ta mingisse kohta, kus üks inimene välja tuli ja viimane vastas politseile, et tunneb tema ära lühikeste pükste järgi. Siis lõi teda politseinik, tal hakkas paha, kutsuti kiirabi, kui tal parem hakkas viidi politseiosakonda /tl 137-142 IV kd/. Need ütlused ühtivad ka kohtuistungil antud ütlustega eelmise episoodi kohta.

Kohtulikult uurimisel üle kuulatud tunnistaja Ida PO kriminaaltalituse juhtivpolitseiinspektor Alla

Makaritševa kinnitab kohtuistungil, et 16.09.2007.a oli. valveuurija. Ta võttis bloki kambrist kahtlustatava Dmitri Kuzmini, kes oli kinni peetud KrMS § 217 alusel ja viis ta ülekuulamisele oma

kabinetti II korrusele. Isiku kohta oli koostatud õiendi isikusamasuse tuvastamise kohta, kuna dokumenti tal esitada ei olnud. Alustades kahtlustatava ülekuulamist isiku andmete kontrollimisest

kahtlustatava sõnade järgi (vormistades vastava protokolli), küsis nime, perekonnanime, nagu tavaliselt, haridus, kodakondsus, kus elab. Peale seda hakkas kontrollima andmebaasist, kas see isik on politsei andmebaasis. Foto põhjal hakkas kahtlema isikus ja vaadates D. Kuzmini aadressi, sai aru, et on kas mingi viga või pettus. Kuzmin oli registreeritud Valka, tänav oli sama, kuid maja ja korter ei klappinud. Kahtlustatavalt aadressi üle kontrollimisel hakkas viimane puterdama, mistõttu hakkas kahtlema antud andmete õigsuses. Küsitlenud asjaolude kohta, mille tõttu ta peeti kahtlustatavana

kinni ja selgitades, kus kahtlustatav Tallinnas elab, kellega ta elab, küsis kellele helistada tema tuttavale helistada, kes võiks kinnitada, et ta on Dmitri Kuzmin. Ta põikles vastustest kõrvale.

Ülekuulamine kestis 2 tundi ja ülekuulamise lõpus allkirjastas isik kahtlustatavana ülekuulamise

protokollile alla D.Kuzminina. Ta viis kahtlustatava tagasi arestikambri blokki ja palus eksperdil võtta kinnipeetud Kuzminilt daktokaart ja DNA proov. Mõne aja pärast teatati alt, et Kuzmin palub uuesti temaga vestelda ning ta tõi ta uuesti oma kabinetti II korrusele. Kuzmin hakkas jälle keerutama ja hakkas küsima, millal ta välja lastakse. Ta otsustas viia isiku tagasi kambriblokki, kuid teel kabinetist kambriblokki õnnestus ennast Dmitri Kuzminiks nimetanud kahtlustataval põgeneda. Kuna

uksed avanevad magnetkaardiga läks tema ees ja avades I-l korrusel ust, mis viib korrapidamisosakonda, kuulis jooksumüdinat. Taha vaadates ei näinud enam kahtlustatavat. Jooksis

järele, kuid kuulis ukse kõpsatust, mille kaudu pääseb sisehoovi. Jõudnud korrapidamisruumi ja

paludes sisehoov sulgeda, ei leidnud ta pärast hoovist antuid isikut. DNA ja sõrmejälgede põhjal

selgus hiljem, et ennast Dmitri Kuzminiks nimetanud isiku näol oli tegelikult tegemist G.N-iga .

Süüdistatavana annab G.N ütlusi, et uurija, kes teda oli üle kuulanud lasi talt võtta sõrmejäljed ja ütles, et pärast lastakse ta koju. Pärast viis ta uuesti tema üles ja käskis paberitele alla kirjutada Alla minnes läks uurija paremale ja temal käskis vasemale minna. Ta avas ukse lahti ja läks välja. Nimetas end Dmitri Kuzminiks, kuna on kord karistatud ja talle oli tõkend kautsjon. Talle oli selgitatud, et iga väiksemagi rikkumise pärast võib minna vangi Kartes, et teda võidakse vangi panna ütleski teisi isiku nime. Oma eeluurimisel antud ütlustes /tl 153 IV kd alt viimane lõik - „ et põgenes 16.09.2007.a vahi alt, sest mõistis oma süüd selles, et isiku tuvastamisel oli teatanud võõrad isiklikud

21 andmed…kuna kahtlustati ehitusobjektilt varastamises, nimetas end Dima Kuzminiks,….valetamine võidakse paljastada, otsustas põgeneda kui oli uurijaga esimesele korrusele naasmas.“ Selgitab, et tal

oli uurijaga kokkulepe, et annab selliseid ütlusi nagu protokollis kirjas, siis saab koju. Leppisid kokku, et tema puhtsüdamliku ülestunnistuse puhul ei hakatagi seda asja vaatama, asi lõpetatakse.

Menetluspoolte seisukohad: Prokurör leiab, et eelpoolkirjeldatud tõenditega on tõendatud kuriteod kinnipeetava KarS § 328 lg 1 ( põgenemine) ja ( ametiasutusele valeandmete esitamine). Ta oli kinni peetud seda KarS § 280 lg 1 tõendab ka kahtlustavana kinnipidamise protokoll D. Kuzmini nimele, millele ta on allkirja andnud. Ta on tunnistanud, et nimetas end D. Kuzminiks, kuna on varem karistatud ja tal oli kautsjoni vastu

vabastatud. Seega on ta ametiasutusele valetanud. Kuna kahtlustatavana kinnipidamise päevad loetakse eelvangistuseks ja ajal, mil kahtlustatav on kinni peetud loetakse kinnipidamiseks, siis on KarS § 328 lg 1 koosseis olemas. .

Kaitsjad on seisukohal on G.N-i kinnipidamine 16.09.2007.a KrMS § 217 alusel oli

ebaseaduslik. Kohus on kinnipidamise põhjendatusele hinnangu andnud eelnevas osas – varguse

episoodis 16.07.2007.a. /tl 19/. G.N omas õiguse, kuid mitte kohustuse anda ütlusi, kahtlustatavat ei hoiatata valeütluste eest. Kahtlustatav omab õigust end igati kaitsta ebaseadusliku

kinnipidamise eest. End D. Kuzminiks nimetades tegi ta seda mitte muu hüve omandamiseks vaid ebaseadusliku kinnipidamise ja edasise vahistamise kaitsmiseks, seega oli hädaseisundis (KarS § 29 mõistes). Kahtlustatavana kinnipeetav ei ole selle kuriteo subjekt, selle kuriteo subjektiks saab olla kinnipeetav, arestialune või vahistatu. Kohtuseisukoht:

Kohus soostub süüdistuses KarS § 328 lg 1 alusel( kinnipidamiskohast ja vahi alt põgenemine)

kaitsja seisukohaga, et G.N ei ole antud olukorras isik, keda saab selle kuriteo eest

kriminaalvastutusele võtta.. Antud kuritegu kuulub karistuse täitmise vastaste kuritegude hulka.

Süüteo koosseisutüübilt on tegemist erilise isikutunnusega kuriteokoosseisuga. Järelikult kuriteo koosseisu sisustamisel tuleb aluseks võtta Vangistusseadus. Nimetatud seaduse kohaselt on : § on vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. on arestimajas 2 Kinnipeetav - § 3. Arestialune - aresti või kuni kolmekuulist vangistust kandev isik. § on isik, kellele on tõkendina 4. Vahistatu -

kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. G.N, esinedes D. Kuzminina ei olnud aga KrMS § 217 lg 2 p1 alusel kinnipeetuna ei olnud kinnipeetava, arestialuse ega vahistatu seisundis. Seega kuulub ta selles kuriteos õigeks mõistmisele kuriteo koosseisu puudumisel. Kuid kohus ei soostu kaitsja seisukohaga, et valeandmete esitamise ametiasutuses pani G.N toime hädaseisundis, ega selles, et kahtlustatav võib kaitsta end igasuguste vahendite ja viisidega, et kaitsta end ebaseadusliku kinnipidamise eest. Kohus on seisukohal, et end kaitsta antud olukorras ei

saa kuriteo kaudu. Seda enam süüteoga, mis kahjustab teise isiku hüvesid, milleks on teise

isikuandmete kasutamine. Ametiasutusele valeandmete esitamine ametliku dokumendi, muu hüve või tulu saamiseks on kuritegu. Seda enam tegu ise, mis väljendus võõra isiku andmete esitamises

kuriteokahtluses on õigusvastane. Kohus on seisukohal, et ka riigi tegevusest tuleneva ohu korral, antud väidetaval juhul kriminaalmenetluses ähvardava tekkiva kahju puhul õigushüvele – vabadusele

saab end kaitsta kriminaalmenetlusest tulenevate vahendite ja viisidega.. Seetõttu ei saa süüteo koosseisupärast käitumist lugeda hädaseisundiks, see on teo õigusvastaust välistavaks asjaoluks.. See on tõendatud eelpoolkirjeldatud kirjalike tõenditega ja tunnistaja A. Makaritševa ütlustega ning tema tegeliku isiku tuvastamisest sõrmejälgede ja DNA järgi. Süüdistatav on tunnistanud, miks ta esines võõra nime all, sest lootis D. Kuzminina jääda vabadusse. Eeldas, et kautsjoni puhul võidakse teda uuel kinnipidamisel vahistada. See oli tegelik põhjus, miks ta esitas enda kohta võõra isiku -Dmitri

Kuzmini andmed. Arvestades faktilisi asjaolusid kohapeal, millised on kirjeldatud eelnevas osas seonduvalt vargusega ehitusobjektilt, samuti Ida PO-le esitatud konstaabel K. Paid ettekandeid, olid

22 olemas alused selle isiku kinnipidamiseks kahtlustatavana KrMS § 217 lg 2 p 1 alusel. Seega oma

tegevusega täitis G.N KarS 280 lg 1 kuriteo koosseisu toimetatuna Ida PO-sse peale varguse toimepanemist esitas nii kambriblokis olevale politseitöötajale kui ka hiljem KrMS § 217

alusel protokolli koostamisel ja kahtlustatavana ülekuulamisel politseitöötajale valeandmed

nimetades end Dmitri Kuzminiks. Seda tegi ta kavatsusega saada hüvet – jätkuvat vabaduses viibimist eeldatava vahistamise asemel, kui isik, kellel on kohaldatud kautsjon ja kes on uue süüteo

kahtlustusega kinni peetud. Antud juhul selle teoga saavutatav hüve - enda säästmine vabaduse

võtmisest aga võrreldes isiku õigustega, kelle nimel ta esines, oleks ta kahjustanud tulemuse saavutamisel teist isikut mitte vähem kui enda säästmist vahistamisest. Seetõttu ei saa tema seisundit määratleda kui hädaseisundit. G.N-i I.P ja süüdistusest § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi varguse episoodides 11.01.2007.a Harjumaal Rae vallas Vana-Tartu mnt 79a. ja Saue vallas Alliku külas Käokeele tee 11 ehitusobjektidelt uuriti kohtulikul uurimisel järgmiseid tõendeid:

- Kannatanu AS Tesman esindaja kinnitas, et ta töötas 2007.a. jaanuaris objektijuhina Märt Kluge

objektil Vana-Tartu mnt 79a. 11.01.2007.a. hommikul sai ta turvafirmast teate, et objektil on sissemurdmine. Sisse oli murtud kolme ehitussoojakusse – uksed olid lahti ning tabalukud läbi

lõigatud. Kadunud oli vibronui, mootorsaag ja võib-olla veel midagi. Vibronui oli umbes 20m kaugusel soojakutest lohistatud, muru sees. Aga kollane Partner mootorsaag oli kadunud. Öösel tööl

olnud valvur seletas, et öösel olid vargad käinud ja soojakutesse sisse tunginud. Vargusest teatati

samal päeval politseile. Kannatanu esindaja kinnitas kohtuistungil, et kuna vibronui (tegeliku

väärtusega 10000 krooni algul oli väärtuseks pandud 6000 krooni) oli kohapeal üles leitud ning mootorsaag (väärtusega 6000 krooni; Partner 351 s/nr 9 174D06878 530-053462 /tl 62/) on hiljem

talle politsei poolt tagastatud, ei ole neil kahju. Politseis tundis sae ära selle järgi, et sinna oli

markeriga Tesman peale kirjutatud.Tegelikult ei olnud saag töökorras ja tema väärtus on väiksem, lukkude lõhkumisega hagist 300 krooni ulatuses loobuvad. AS Tesman tsiviilhagi ei esita. Hiljem on AS Tesman nõudest loobumisel täpsustanud, et mootorsae väärtus võib-olla 300-400 krooni /tl 221 V

kd/. Samuti kinnitab, et sellest ajast kui tema viimati objektil saagi nägi, ei ole objektile sissemurdmisi kuni 11.01.2007.a toime ei pandud. Vibronui oli kollases soojakus ja mootorsaag hallis töömeeste putkas. Töömehed kinnitasid, et saag ei olnud töökorras. Kannatanu esindaja selgitas, et mootorsae kättesaamisel Saue politseiosakonnast pani ta kirja selle numbri, mis oli mootorsae /tl 66 I kd/. Sael oli markeriga peale kirjutatud firma nimi . Tunnistajana üle andis ütlusi et oli 11.01.2007.a. turvafirma Kaldmar turvatöötajana tööl VT objektil Vana-Tartu mnt.. Sellel ööl toimus objektil vargus sissetungimisega kahte konteinerisse ja ühte kuuri. Territooriumil kella 00.10 paiku kontrollkäigule minnes märkas konteineri juures kahte varju. Lähemale minnes jooksid inimesed ära ja ei allunud tema peatumise korraldustele. Nägi neid

selja tagant. Üks neist jooksis üle põllu teele, mis viib Vana Tartu mnt, teine jooksis objektist paremale. Kuna objekti ei tohtinud valveta jätta, siis ta neid jälitada ei saanud. Tagasi tulles leidis ta nende isikute poolt maha jäetud ühe koti, kus on vibronui sees. See oli kuurist umbes 5-6 m kaugusel. Konteineri juures, kus märkas varjusid, leidis hiljem maast luku. Tööle tulles kontrollis territooriumi, konteinerite uksed olid kinni. Hiljem nägi, et konteinerite tabaluku sangad olid tangidega katki hammustatud. Ta kutsus välja politsei. Kohtuistungil märgib skeemile joone, kuhu isikud jooksid. /tl 231 V kd/.

Kirjalikud tõendid:

AS Tesman avaldus vargusest 11.01.2007.a kella 03.00 ajal Vana -Tartu mnt. 79 ehitus objektilt,

kust varastati mootorsaag Partner 6000 kroon, mis politsei poolt tagastatud ja vibronui 400 krooni väärtusega, vibronui on lähedusest leitud. Kolme ukselukku lõhkumisega kahju 300 krooni. Lisatud AS Tesman B-kaart /I kd t.l.56-59 ja AS Tesman volikiri MK/I kd tl 58-60/.

- Asitõendi – mootorsaag Partner - vaatlusprotokoll koos fototabeliga / I kd tl 63-65/millest

nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli mootorsaag Partner 351 s/nr 9 174D06878 530-053462. . Kohus soostub prokuröri seisukohaga, et esimeses vaatlusprotokollis 11.07.2007.a /tl 51-52/ võib

23 seerianumbrikirjutamisel olla tegemist menetleja trükiveaga, sest vaid numbri algus on 99, mitte 59, ülejäänud seerianumber on kõigis kohtades samad.

- Asitõendi - sõiduauto Opel Omega ja selles leiduvate esemete vaatlusprotokollist 11.01.2007.a

nähtub, et auto pakiruumis on teiste asjade seas ka mootorsaag Partner 351 s/nr 530-053462 (99 174D06878)/ I kd tl 26-36/-

25.04.2007.a esitati tunnistaja V. T ära tundmiseks teiste isikute seas G.N ja I.P /tl 71-75 I kd/. Tunnistaja ei tundnud kedagi, ära viitab vaid number 2 isiku puhul (I.P), et selja tagant kasvu poolest sarnane objektilt lahkunule.

- Tunnistaja TV( endise OVS Ehituse AS juhatuse esimees kuni 31.01.2007.a) andis ütlusi, et 11.01.2007.a varahommikul saabus ta turvafirmalt laekunud informatsiooni peale sündmuskohale tol ajal nende firma ehitusobjektile aadressil Alliku küla, Käokeele tee 11. Soojakus on liikumisandur ja

uksemagnet, kui seal liigutakse, siis turvafirma informeerib sellest teda. Ehitusobjektil olevasse

soojakusse oli toimunud sisse tungitud ning kadunud olid tööriistad. Kuna soojaku ümbrus oli porine, olid soojaku põrandal selgelt näha jalajäljed. Ühtede jalajälgede mustri järgi oli aru saada, et tegemist on botastega ning soojakus sees ja väljas oli näha sama muster. Ta palus turvamehel ümbrust kontrollida ja jäi ise soojaku juurde, kuid märkas varsti umbes 300 m kaugusel kahtlast sõiduautot ning läks turvamehega seda autot kontrollima. Tegemist oli rohelise Opel Omegaga millel ei olnud Eesti r/n. Autos olid kaks noormeest ning kuna juhiuks oli lahti märkas kannatanu, et auto porimatid olid värske poriga koos, seetõttu tekkis kahtlus, et tegemist ongi soojakusse sisse tunginud isikutega. Kui noormehed kuulsid, et sündmuskohale kutsutakse politsei, nad ärritusid ja hakkasid bravuurikalt käituma. Kutsuti kohale politsei. Kuulis turvatöötajailt, et enne politsei saabumist üritasid noormehed autoga põgeneda, vaatamata sellele olid noormehed siiski kinni peetud. Hiljem kohale saabunud teine Falcki patrull käis ise kogu piirkonna läbi ja avastas soojaku ja rohelise Opeli parkimise suuna peal kuuseheki all tööriistad. See oli umbes 100 m soojakust. Tegemist oli professionaalsete tööriistadega, igaühe väärtus vähemalt 5000 krooni. Kõik tööriistad tagastati ning seoses antud kuriteoga tsiviilhagi ei esita. Tunnistaja TK annab ütlusi, et 11.01.2007.a. olles valves turvafirma Falck patrullauto peal, sai kella 05.45-ajal väljakutse objektile aadressil Alliku külla Käokeele 11, kuhu jõudis paari minutiga kohale,

sest oli sündmuskoha lähistel. Kannatanu saabus sinna umbes 10 minuti pärast. Teda oli juhtimiskeskuse poolt häirest teavitatud. Objektil oli häiret andnud soojak. Soojaku ümber oli mudane ja seal oli jälgi, ühed olid spordijalatsi jäljed (botased või tossud) ja teised olid kinga jäljed. Kohale kutsuti politsei. Tema otsustas ringi vaadata, klient jäi objektile. Objekti vahetus läheduses (100-200 meetrit) märkas ta seismas ühte Opel Omega’t, mis seisis ühe teise objekti juures. Auto mootor oli

välja lülitatud, aknad udused.. Kuna auto oli kahtlane otsustati seda kontrollida. Auto aknale koputades tehti uks lahti või lasti aken alla. Autos oli kaks vene keelt kõnelevat noormeest, kellest

ühe tunneb tunnistaja kohtuistungil ära, viidates G.N-ile . №ormehed seletasid, et nad

magavad seal, et olid just auto ostnud, sellepärast on transiitnumber autol.. Juht oli ees ja teine tagaistmel. Nende nägudest küll näha ei olnud, et nad oleksid maganud, sest näod olid erksad. Ta

avas juhipoolse ukse öeldes, et tahab näha nende jalanõusid, kuna läheduses oli toimunud sissemurdmine. Kui auto uks oli lahti, nägi tunnistaja, et juhil olid botased ka väga mudased. Teisel

isikul olid kingad. Ta küsis abipolitseinikuna nende dokumente näha, kuid noormehed keeldusid

dokumentide esitamisest. Ta selgitas neile, et kutsub politsei, mille peale otsustasid noormehed autoga ära sõitma hakata. Teele nad autoga sõita ei saanud sest turvaauto oli ees. Seetõttu sõitsid nad edasi metsa suunas, seal on Harku terviseradade suunad. Ta järgnes neile oma patrullautoga, samas teavitas ta toimuvast juhtimiskeskust. Talle saadeti teine auto appi, kus oli turvatöötaja T. Jälitatav

sõiduauto sattus ühel hetkel Tihniku tänava kandis tupiktänavasse ning raudteele ja selleks ajaks jõudis kohale ka politsei, kes asja üle võttis. Paarimees T läks objektile tagasi.

Tunnistaja Andres T annab kohtusitungil ütlusi, et 2007..a jaanuaris, täpset kuupäeva ei mäleta, alustas ta hommikul kell 06.30 turvafirma patrullauto peal tööd. Saanud teada, et valvataval objektil Laagris Käokeele teel oli olnud häire, saadeti kohale patrullekipaaž. Nad avastasid objekti vahetust lähedusest ühe kahtlase auto kolme noormehega autos. Ekipaaž oli üksi ja palus abi. Teel sinna oli

24 tunnistajal telefoniühendus kohapeal olnud ekipaažiga kes seletas, et auto alustas ärasõitu kui kohal olnud ekipaaž ütles neile, et nad on kahtlased ja kutsutakse politsei. Kui tema oma autol sinna jõudis siis nad tiirutasid kusagil Harku metsas, kusagil jäid nad veel kinni. Kuna turvafirmal otseühendus politseiga ja neil on patrullautodes GPS, siis näeb juhtimiskeskus auto näeb meie asukohta. Jälitatav auto sõitis välja Tihniku tänava ladude juures, seal oli raudtee vastas ja enam edasi ei saanud, sinna

jõudis just ka politsei ekipaaž kohale. Politsei tegi oma toiminguid, kontrollis dokumente ja

pakiruumi sisu. Pakiruumis olid mingid tööriistad, üks oli vist soojapuhur. Häiret andnud objekti omanik ütles, et temalt varastati mitmed elektrilised tööriistad. Ta sõitis objektile tagasi ja lähemal

uurimisel leidis kuusehekist, umbes 50m soojakust, puuduolevad tööriistad (Makita drell jm tööriistad, 4-6 eset). Kirjalikust tõenditest nähtub:

- Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist 11.01.2007.a nähtub, et Saue vallas Alliku

küla Käokeele 11 asub ehitusjärgus ehitus, millest paremal paikneb sinist värvi soojak, mille tagaküljel kaks avatud akent. Ühe akna serval näha murdmisjäljed (foto 3), krundi taga hekk,

mille juures kolm rohelist kohvrit kirjaga Makita .(foto 4.5), ja must kohver kirjaga AEG, milles erinevad tööriistad / I kd tl 8-15/

- Lõuna PO vanemkonstaabel R. Vassiljevi ja konstaabel T. Sööde ettekannete kohaselt teatas

juhtimiskeskus neile kell07.00, et Harku metsast sõidab Nõmme suunas Falcki patrulli eest

ära sõiduauto Opel-Omega transiitnumbriga XXX, kes panid toime varguse Alliku külas. Tihniku tn.said nad raudtee lähedal auto kätte. Roolis oli G.N ja tagaistmel I.P

. Auto pagasiruumis oli mootorsaag, õlikanister ja soojapuhur. Kinnipeetud

seletasid, et oli tulnud Haapsalust ja magasid autos, kuna olid väsinud. Kohalolnud

turvatöötajate seletuse kohaselt võisid isikud olla seotud vargusega Käekeele 11 soojakust, kuna olid olnud seal kõrval ja põgenesid. Kinnipeetud toimetati Lõuna PO-sse. / I kd tl20-21/

- Falcki kinnipeetute üleandmise lehest nähtub, et 11.01.2007.a kell 07.00 on AS Falck Eesti

turvatöötaja T.K poolt üle antud politseile Tihniku tn G.N ja I.P./ I kd tl 22/

- Jälitusprotokolli kohaselt on tuvastatud süüdistatavate liikumine õhtul ja ööl vastu 11.01.2007

/ II kd tl 143-144/. Kõneeristusest nähtub, et I.P kasutuses olnud mobiiltelefoni on kasutatud ajavahemikul 10.01.2007.a kella 21.00st kuni 11.01.2007.a kella 02.33-ni, Välja on

helistatud Lasnamäe - Maardu piirkonnas ja sisse on helistatud Lasnamäe.-Maardu ning

Õismäe –Mustamäe Nõmme piirkonnas. G.N-i mobiiltelefoni on kasutatud ajavahemikul 10.01.2007.a kella 21.oo-st kuni 11.01.2007. kella 02.38-ni . Välja on helistatud Lasnamäe Maardu piirkonnas ja sisse on helistatud Sikupilli, Lasnamäe –Maardu ja Õismäe- .Mustamäe-Nõmme piirkonnas.

- Asitõendi - sõiduauto Opel Omega ja selles leiduvate esemete vaatlusprotokollist ja

fototabelist 11.01.2007.a nähtub, et auto pakiruumis on teiste asjade seas ka mootorsaag Partner, gaasipuhur Sial, padrunivõtmete komplekt. Istmevahelises käetoe laekas oli sularaha kokku 6935 krooni / I kd tl 26-36/.

- Sõiduauto Opel Omega läbivaatusel leitud sularaha summas 6935.- krooni kviitungiga nr. 21

28.02.2007.a antud Põhja Politseiprefektuuri Rahandusbüroo tagatiskontole kuni kohtuotsuseni / I kd tl 51-52/

Süüdistatavad G.N ja I.P eitavad sissemurdmist ja asjade vargust nii Harjumaal Rae vallas Peetri külas Vana-Tartu mnt. 79a AS Tesman soojakutest kui ka Saue vallas Alliku külas Käekeele 11 asuvasse soojakusse. G.N kinnitab, et 11.jaanuaril sõitsin ta Haapsallu I.P-le järele. Tagasi sõites tundis

väsimust ja otsustas kusagil parkida, et puhata. Laagri kandis sõitis ta eramajade piirkonda ja jäi magama. Järsku avati uks ja küsiti dokumente. Kuna oli külm sulges ukse. Juhilube otsima hakates aga mõtles, miks ta peab kellelegi dokumente andma ja küsis dokumente. Talle näidati turvamehe dokumenti. Kuna teadis, et turvafirmal ei ole õigust dokumente kontrollida ja luba küsimata autouksi avada, küsis milleks see vajalik on. Turvamees aga avas auto pagasiruumi ja hakkas uurima, mis seal

25 on. Ta läks välja, lõi pagasiruumi ukse kinni ja uue dokumentide nõudmise peale ütles, et ei anna dokumente. Istus autosse. Kuna tal oli vaja hommikul kusagile minna, pani auto käima. Turvamehed tõkestasid tagurpidi välja sõitu ja sõitis ettepoole. Sõites mööda metsateed jõudis välja Nõmmele. Turvamehed sõitsid järele. Kui ta metsateelt välja sõitis oli ees 4 politseiautot. Tema auto otsiti läbi, teda viidi Rahumäele. Sinna tulid Saue politseinikud pärima kuriteo kohta, mis oli lähikonnas toime pandud. Selgitas, et ei tea sellest midagi, et tema oli seal seetõttu, et väsinuna tahtis puhata. Kui teda

järgmisel päeval uurija juurde kutsuti, selgus, et pakiruumis olnud asjadest oli puhur varastatud 2005.a ja mootorsaag eelmisel päeval. Tema ostis need ajalehe PrivaatInfo kaudu, kuhu oli pannud

kuulutuse ehitusasjade ostmise kohta. Kohtueelsel uurimisel antud ütluste osas, et „Peale seda kui olime sõbraga pidutsenud, siis öösel käisime koos Artjomiga Haapsalus tuttava pool Enne seda oli ainult tund aega maganud“ /tl 217 II kd ütluste alguses 2 ja 3 lause/ vastuolu selgitab, et see võis olla viga. Ta käis Artjomil Haapsalus järel. Autost leidnud mootorsae oli ostnud noormehe käest vist päev enne kinnipidamist, päevasel ajal. Tegelikult pani noormees sae panti. Saag oli pagasiruumis olnud üks päev. I.P annab ütlusi, et 10.01.2007.a sõitis ta tuttavatega autoga ringi kui pidas sõbratari sünnipäeva. Ja sattus seltskonnaga Haapsallu. Ta helistas sealt G.N-ile, et viimane talle järele tuleks. Võimalik, et paar tundi enne seda, kui G.N talle järele tuli, ei mäleta täpselt. Kuna

G.N kogu aeg magama jäi siis tagasiteel otsustasid peatuda ja magada paar tundi. Autost väljas ei käinud. Ärkas üles selle peale, et autosse tungisid turvamehed, kes hakkasid mööda autot

ronima ja dokumente nõudma. Kuna nad käitusid jämedalt, siis provotseerid selle, et nad sõitsid

kohapealt minema. Kui hiljem pidas politsei nad kinni. Tartu mnt. soojakust pole vargust toime pannud. Menetluspoolte seisukohad:

Prokurör leiab, et kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega tõendatud kuritegude toimepanemine

11.07.1007.a G.N-i ja I.P poolt, kuna peale kinnipidamist leiti G.N-i

autost AS.Tesmanist varastatud saag. Alus sõiduauto läbivaatuseks ja kahtlustatavate

kinnipidamiseks 11.07.2007.a oli olemas. I.P ja G.N-i ütlused, et I.P

helistas G.N-ile Haapsalust., et kutsuda ta endale järele ei ole tegelikkusele vastav, sest jälitusprotokollist nähtub nende, et nad pole viibinud väljaspool Harjumaad. Kaitsjad on seisukohal et G.N ega I.P süü grupis koos toimepandud vargustes

AS-Tesman kui ka Saue vallas Alliku külas asuvast soojakust pole ühegi tõendiga tõendatud.

Süüdistatavad pole oma süüd tunnistanud Asjaolu, et G.N-i autos oli varastatud saag ei tõenda veel, et I.P sellest üldse teadlik oli ja varguses osales. Ühtki tõendit, mis kinnitaks,

et I.P oleks soojaku juures hekki alla pannud tööriistad, mis olid soojakust võetud. I.P tuleb 11.01.2007.a varguse episoodides õigeks mõista. Kohtulikul uurimisel pole ükski

tunnistaja näinud kuriteo toimepanemist Alliku külas vaid tunnistajad eeldasid, et sõiduauto Opel

Omega võib olla vargusega seotud, kuna eeldasid, et seal võisid viibida isikud, kes varguse toime panid. Seega oli G.N-i kinnipidamine 11.01.2007.a ebaseaduslik, sest puudus alus. See aga

toob kaasa ka kõigi teiste menetlustoimingute ebaseaduslikkuse, mistõttu kohus peaks tunnistama tõendid lubamatuks. Kannatanu MKja tunnistaja V. T kinnitavad ühiselt, et 11.01.2007.a üldse mingit saagi ei varastatud.. Tunnistaja V. T kinnitab, et objektil tehti betoonitöid, mistõttu seal ei olnudki mootorsaagi. Kuna G.N-i sõiduautost on ebaseaduslikult ära võetud mootorsaag, siis on see ka ebaseaduslikult tagastatud M. K. On tõendatud, et G.N tegeles ehitusega, mistõttu tema autos olid ehitusinstrumendid. Tunnistajad T. V, T. K ja A. T ei ole kuriteo pealtnägijad, hetkel, kui nad hakkasid G.N-i ja I.P süüdistama varguses polnud mingeid fakte vargusest

teada. Signalisatsiooni tööle hakkamine ei ole dokumentaalselt toimikus tõendatud. Tunnistajate

ütluste kohaselt porised jäljed soojakus aga pole sündmuskoha vaatlusel fikseeritud. Seega

tunnistajate ütlused otsesed tõendid ja nende alusel ei sa G.N-i süüdistada. Seetõttu tuleb G.N nendes varguse episoodides õigeks mõista.

Kohus ei soostu kaitsjate seisukohaga G.N-i

ja I.P õigeks mõistmiseks nendes varguse episoodides tõendite puudumisel Kohus hindab tõendeid kogumis, need. kaks varguse

26 episoodi on teineteisega seotud nii ajaliselt – 11.01.2007.a öösel, kui ka varastaud asja ja osalenud

isikute kaudu. On tuvastatud faktiline asjaolu, et Saue vallas Alliku külas Käokeele 11 soojaku juurde saabus AS Falck turvafirma patrull nende juhtimiskeskuse korraldusel, kuhu oli tulnud häire. Tolleaegne ehitusobjekti juht kinnitab, et soojakusse oli paigutatud liikumisandur ja uksemagnet, mis

oli ühenduses turvafirmaga. Turvapatrull saabus peale teate saabumist 05.45 paari minuti pärast kohale. Tunnistaja. Kinnitab, et kohale saabudes oli soojaku ümber näha jalatsi jälgi ja kirjeldab neid

Tunnistaja T. V (tol ajal ehitusfirma just, kes teostas seal töid) kinnitab samuti nende jälgede

olemasolu ning asjaolu, et ka soojakus olid just samasuguse mustriga jalatsijäljed. Asjaolu, et

sündmuskoha vaatlusel pole fotol neid näha ei tee olematuks nende jälgede olemasolu. Soojaku

sisemusest on tehtud vaid foto, millele pole hõlmatud kogu põrandapind. Mõlemad tunnistajad

märkasid soojakust paarisaja meetri kaugusel seisvat autot.. Sel ajal ja selles kohas seisev auto

olemasolu oli kahtlane ja nad suundusid auto juurde. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et autos oli

porimatt värske poriga, juhi botased olid mudased. See asjaolu tekitas otsese kahtluse, et autos istusid soojakusse sissemurdnud isikud. Seega nende asjaolude suhtes on tegemist otsest tõenditega.

Sisenemist soojakusse tõendab eelkõige juba häire turvafirma juhtimiskeskusesse. Valdaja loata

sisenemine hoonesse on ka kuritegu. Seega ei õigustatud väide, et kannatanu polnud selleks ajaks tuvastanud, kas on kuritegu toime pandu ja midagi varastatud. Kui autos istunud noormeestele öeldi,

et selle kahtluse tõttu kutsutakse politsei, sõitsid nad minema, mis tingis ka turvafirmal teise

patrullauto saatmise piirkonda. Süüdistatavad räägivad, et turvatöötajad, kes neilt dokumente

nõudsid, hakkasid autot ronima, G.N aga väidab, et turvatöötaja avas pakiruumi.

Politseitöötajate ettekandest ja teise turvatöötaja ütlustest nähtub, et sõiduki pagasiruumi avas tõepoolest politseinik peale seda, kui auto oli Tihniku tn. kinni peetud jälitamise tulemusel. Sel ajal teatas soojaku omanik, et soojakust oli varastatud tööriistu. Seega oli G.N-i ja I.P

toimetamine PO-sse ja hiljem KrMS § 217 alusel kinni pidamine põhjendatud. Sündmuskoha

vaatlusprotokollis on fikseeritud ja fotografeeritud soojakust eemal puude varjus maas olevad tööriista kohvrid. Soojakus oli aga oli avatud aknal fikseeritud murdmisjälg. Vana-Tartu mnt. 79 a

ehitusobjektil märkas samuti valvur territooriumit kontrollides kusagil keskööl ( 00.10 paiku) konteineri juures varjusid, kes tema hüüdmise peale aga ära jooksid erinevas suunas. Tagasi tulles leidis soojaku juurest koti, kus oli vibronui. Kolme soojaku ukseluku sangad olid katki hammustatud, ühe luku leidis konteineri juurest maast. Kaitsja väide, et valvurist tunnistaja kinnitab, et objektil ei

olnud üldse mootorsaagi ja kannatanu MK väide, et üldse mingit mootorsaagi ei varastatud, on meelevaldne. Tunnistaja V. T väidab vaid, et tema ei ole objektil näinud mootorsaagi, kuna sel ajal tehti betoontöid. Kannatanu MK aga täpsustas just kohtuistungil, et sellest ajast kui ta mootorsaagi

viimati objektil nägi, ei olnud kuni 11.01.07 objektil vargusi toime pandud. Samuti kinnitab, et objektil olnud töömehed teavitasid teda sellest, et mootorsaag ei olnud töökorras. Mootorsae tundis

politseis ära eelkõige kirja järgi – Tesman. Antud mootorsaag oli 01.01.2007.a kell 07.00 ajal G.N-i

auto pagasiruumis. Seega J,. G.N-i ütlused, et ta ostis selle päev enne

kinnipidamist ei ole tegelikkusele vastavad. Tunnistaja V. T, et kui ta oma soojakust välja tuli , märkas võõraid isikuid territooriumil konteineri juures, kust viimased põgenesid. Ta kinnitab, et ei näinud, et jooksvatel noormeestel oleks midagi käes olnud.. Samas oli territooriumil avatud kolme soojakut (üks neist konteiner). Vibronui kaalus kannatanu ütluste kohaselt kusagil 20 kg, mille

äraviimiseks oli vaja kasutada kahe inimese jõudu. Seega avastas valvur võõrad isikud, kui nad

tahtsid objektilt ära viia rasket vibronuia, eelnevalt olid avatud aga veel kaks soojakut, sealhulgas kuur, kus asus mootorsaag. ruumidele mootor. G.N oli kasutada auto. Paar tundi hiljem

peeti nad sõiduautol kinni teises Tallinna piirkonnas, mootorsaag autos. Ka Alliku külas oli soojakust tööriistu võetud ja peidetu eemal kuuseheki alla. Samas nähtub tunnistaja ütlustest, et peale häire saabumist AS Falcki juhtimiskeskusesse jõudis ta paari minutiga autoga kohale. Sündmuskohast

paarisaja m kaugusel aga avastas ta seisva auto, kus olid G.N ja I.P. I.P

ütlused, et ta helistas Haapsalust G.N-ile ei ole aga kinnitust leidnud jälitusprotokolliga, millest nähtub, et mõlemad isikud kasutasid telefone vaid Harjumaa ja Tallinna piirkondades. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et G.N ja I.P on grupis ja ühise

tahtlusega 11.01.2007 tunginud lukkude lõhkumise teel Tartu mnt. 79a ehitusobjektil asuvatesse

27

soojakutesse ja varastasid sealt mootorsae Partner ja vibronuia, kuid kohus peab vajalikuks muuta

süüdistusaktis mootorsae väärtuseks 4000 krooni asemel 300 krooni, sest seda on kannatanu kohtuistungil kinnitanud eseme vähest väärtust. Kuigi vibronui jäi sündmuskohale maha, kuna valvur tuli territooriumile, olid nad selle võtnud lukustatud soojakust eesmärgil see asi ebaseaduslikult

omastada, siis vibronuia suhtes jääks nende tegevus katse staadiumi, kuid kogumis kuulub nende tegevus kvalifitseerimisele lõpule viidud kuriteo - KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. Samuti jäi nende poolt toime pandu tööriistade vargus Käokella 11 soojakust katse staadiumi. Nad olid tunginud akna lahti kangutamise teel soojakusse, kust ühiselt ja ühise tahtlusega omastada ebaseaduslikult võõrast vara võtsid ära kaks akudrelli Makita ja drelli AEG, mille peitsid lähedal asuva kuuseheki alla, kust

kohale saabunud kannatanu need hiljem leidis, millise tegevusega oli alustanud vahetult võõraste

asjade äravõtmist kavatsusega need ebaseaduslikult omastada. Kuid kogumis kuulub see kvalifitseerimisele lõpule viidud kuriteo järgi – KarS § 199 lg 2 p 4,7, 8 järgi.

rtjom I.P ja L.A süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 07.06.2006.a episoodis Vana-Narva mnt Sahalool 11 HJ Kaubanduse OÜ ehitusobjektilt on kohtulikul uurimisel

uuritud järgmisi tõendeid: Kannatanu (HJ Kaubanduse OÜ) esindaja ütluste kohaselt 2006.a. juulis toimus Hans Hansbergi

ettevõtte ehitusobjektil, aadressil Vana-Narva mnt Sahaloo vargus. Sellest teatas talle teatasid talle töömehed (T.Lepp) ja ta sõitis hommikul sinna kohale. Kohapeal selgus, et objektil valvanud töömees (Janek Junja) oli näinud kahte isikut asjadega ära jooksmas. Objektilt oli ära viidud asju ei mäleta täpselt, mistõttu prokuröri taotlusel avaldati tema ütlustest /tl 138-139 II kd /. Varastatud oli maapuur

Makita rohelises kohvris, elektriline kruvikeeraja Makita, kaks puurtera, puurpadrun, musta värvi tööriista kast, kokku asju 32000 krooni väärtuses. Tagasi said tühja drellikarbi 100 krooni väärtuses.

Kannatanu esindaja teatab, et HJ Kaubanduse OÜ loobub antud kriminaalasja raames tsiviilhagist ning kahju hüvitamist ei taotle.

- Kirjalikest tõenditest nähtub, et sündmuskoha vaatlusel 07.06.2006.a on protokollis ja

fototabelil fikseeritud Saha-Loo tee 11 ehitusplatsil asuvad kaks soojakut ja kaks treileri

haagist, ühe haagise kaas on avatud, selle sees tööriistad. Haagisel kaan ja alusel sangad tabaluku jaoks, lukk puudub. 50 m kaugusel metsas vedelavad maas kolm tühja ehitustööriista karpi /tl104-111 II kd/

- Asitõendid on vaadeldud, vaatlusprotokolli ja fototabelist nähtub, et kolm erinevat värvi

plastikust kohvrit on käepidemetega, kahes kohvris elektridrelli otsikud ja hulgaliselt mutrid ja kinnitusklambreid. Tagastatud omanikule / tl 117-118 II kd/

Süüdistatav I.P tunnistab end süüdi ja annab ütlusi, et tol korral läksid koos L.A-ga Maardust tulles mööda sellest ehitusobjektist. Nähes seal ehitussoojakut ja traktoreid

otsustasid sinna, et varastada asju mahamüümiseks. Autohaagisest võtsid tööriistakohvreid. Kuid sealt võetud kohvrid, tema võttis kaks kohvrit, kuid jätsid need metsa, sest valvur nägi neid.

Süüdistatav L.A tunnistab oma süüdi, kuid väidab, et kõik, mis nad sealt varastasid on

tagastatud. Tema võttis kaasa tühja kohvri. Läksid sinna objektile selleks, et otsida tööriistu. Kuid

kinnitab, et elektrilisi tööriistu ta ei võtnud sealt. Mäletab, et ühes kohvris olid mutrid. Teisi ei jõudnud lahti teha. Enda meelest võtsid sealt tööriistakohvrid tööriistadega. Metsas tegid ühe kohvri lahti, seal olid mutrid. Kuid läksid metsast minema, sest valvur nägi neid Kinnitab, et need kohvrid leidis politsei metsast ütlused .Pärast pidas politsei nad kinni. Prokurör leiab, et uuritud tõenditega on tõendatud kuritegu, kaitsja leiab samuti, et selles episoodis

on I.P ja L.A süü tõendatud, nad on tunnistanud oma süüd nende ütlused langevad kokku..

Kohus leiab, et L.A süü ja I.P süü on tõendatud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8.

Sündmuskoha vaatlusel on fikseeritud avatud haagis, millel puudub lukk. Sündmuskoha lähedalt metsast on puude alt kolme erinevat värvi plastmassist tööriista kohvrid. Asitõendi vaatlusprotokollist

28

nähtub, et kahe kohvri sees on kruvikeerajad ja mutrid. ja kaitsja leiavad. Kuigi süüdistatavad

väidavad, et läksid sinna kavatsusega varastada tööriistu ja võttes haagisest tööriista kohvrid kaas arvasid seal sees olevat elektrilised instrumendid ei varastanud nad enam, kui metsas kohvrites oli

asju.. Kuna aga valvur neid nägi, siis jätsid kohvrid metsa. Ühes kohvris, mille avasid, olid vaid

mutrid. Seega tunnistavad nad oma süüd osaliselt. Kohus peab nende ütlusi esemete osas paljasõnaliseks. Mõlemad süüdistatavad on varem korduvalt vargusi toime pannud. Nad kinnitavad

üheselt läksid objektile haagise juurde eesmärgiga varastada elektrilisi tööriistu. Asitõendite

vaatlusprotokollist nähtub, et osa kohvrites oli pisidetaile, üks kohver oli tühi. Kohvrid jätsid nad metsa, sest valvur nägi neid. Samas kinnitavad nad ise, et metsas vaatasid kohvrite sisu. . Faktiliselt

oli neil võimalik lahkuda varastatud esemetega sündmuskohalt. Mõlemad süüdistatavad on varem sarnaseid kuritegusid toime pannud. Kannatanu on üheselt kinnitanud tööriistade kadumist tol korral.

Süüdistatavateütlused, et neid valvur langevad kokku kannatanu ütlustega. Sündmuskohavaatlusest nähtub, et lahti oli tehtud ühe haagise kaas, millelt oli kadunud ka lukk.

L.A süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 varguse episoodis Loitsu 10 a s OÜ Kursano

sõiduautost uuriti kohtuistungil järgmisi tõendeid

: Kohtulikul uurimisel kinnitab kannatanu OÜ Kursano esindaja Viktor Timofejev et tema kasutuses ,

olevast sõiduautost Nissan Pickup r/n XXX, mis oli pargitud Loitsu 10A tasulisse parklasse oli

varastatud paneel ja seetõttu kahjustatud stereosüsteem, parempoolne esiklaas oli purustatud.

Sündmuskohale kutsus teda parkla valvur, et autos oli signalisatsioon tööle hakanud ja klaas on purustatud. Parkla piirdeaed oli katki lõigatud.. Kutsus kohale politsei. Seoses antud kuriteoga esitab OÜ Kursano tsiviilhagi summas 9075.50 krooni, on avalduse lisadena /tl 3-4 III kd/ esitatud arved,

mis kinnitavad stereosüsteemi väärtust ning akna lõhkumisest tingitud kulutusi parandustele. Auto esiklaasi vahetus maksis 4725 krooni ja stereosüsteemi asendamine 2966.10 krooni. Arve tasumisel tuli ka käibemaks. Teda on volitatud OÜ Kursano toetama tsiviilhagi 9075.50 krooni /tl 92 V kd/.

Tunnistaja TR kinnitab kohtuistungil, et töötas 2006a juulis ühes valvega parklas, aadressi ei mäleta. Ühel öösel hakkas kella 01.00 ajal tööle ühe auto signalisatsioon, mis töötas umbes 5 minutit. Minnes kohe auto juurde nägi, et auto kõrvalistuja ukseklaas oli puruks löödud. Kui ta ümber auto

ringi käis, märkas ka parklat ümbritsevas võrkaias suurt auku. Parklat kontrollides ta kedagi ei leidnud. Teatas juhtunust parkla omanikule ja kutsus politsei. - Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduauto Nissan Pickup r/n XXX seisab Loitsu 10a parklas, autost 2 m kaugusel on võrkaias traat katki lõigatud. Autol purustatud parempoolne esiklaas, esikonsoolis kangutamisjälgedega magnetofon. Auto ukselt võetud DNA proov /tl 7-10 III kd;

- DNA ekspertiisiaktis nr GE-1582-06/4034 antud eksperdiarvamuse kohaselt on ukseklaasi

parempoolse tihendilt võetud DNA proovis määratletud DNA-profiil kokkulangev L.A võrdlusproovis määratletud DNA-profiiliga esinemissagedusega 5,0x10-14 /tl 17-18 III kd/.

Süüdistatavana ülekuulatuna tunnistab L.A oma süüd ja annab ütlusi, et kusagil Lindakivi lähedal möödudes parklast, nägi traataias suurt auku. Otsustas aia juures olevasse autosse tungida. Lõi katki parempoolse esimese ukseklaasi ja võttis esipaneeli salongist, kuid tagumist osa ei saanud kätte. Esipaneeli müüs maha. Prokurör leiab, et uuritud tõenditega on L.A süü tõendatud, süüdistatav tunnistab oma süüd. Samal seisukohal on L.A kaitsja.

Kohus leiab, et selles varguse episoodi on L.A süü tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tunginud autoklaasi lõhkumise teel sõiduautosse ja võttes sealt esipaneeli täitis kuriteo objektiivse

koosseisu – sissetungimisega võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Sissetungimist autosse kinnitab ka sündmuskohalt võetud DNA proovi kokkulangemine L.A

DNA-ga. Kannatanu ja tunnistaja kinnitavad üheselt, et auto esiklaas oli purustatud, see faktiline asjaolu on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja fototabelis. L.A on tunnistanud, et

29

varastas paneeli müümiseks, seega on tegu toime pandud otsese tahtlusega objektiivne ja subjektiivne koosseis on teineteisest tingitud ja tõendatud. Süüdistatava enda ütlused langevad kokku

teiste kirjalike ja suuliste tõenditega tuvastatud faktiliste asjaolude suhtes - sisse tungimise viisis, varastatud asjas. L.A on varem toime pannud varguse, seega on tema tegevusele antud õiguse

karistusõiguslik hinnang KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. Kuid kuritegude kogumis kuulub ta süüdimõistmisele KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. eest. Karistamise alus on süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimeopanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.. Süüdistatavad on tahtlikult ja süüvõimelistena toime pannud teise astme kuriteod. G.N-i karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Ta on varem varavastase süüteo toime pannud, olles 06.01.2003.a süüdimõistetud Valga Maakohtu poolt KrK § 140 lg 1 järgi

ja karistatud 3 kuulise vangistusega tingimisi 3 a. katseajaga. Süüdimõistmist on põhjendatud asjaoluga, et kehtivas karistusseadustikus vastab selle KrK kooseisule § 199 lg 2 p 5 järgi sätestatud

koosseis. Prokurör on aga arvestanud, et 2001 a toime pandud. varavastane kuritegu oli suunatud

vaid 15 kroonile, see on väheväärtusliku asja vastu, mistõttu ei taotle ta selle karistuse liitmist

mõistetavale karistusele. Teda süüdistatakse aga mitmes varavastases ja avaliku võimu teostamise ning avaliku usalduse vastases kuriteos. Teda ei hoidnud tagasi kuriteo jätkamisest ka rakendatud

kautsjon, mistõttu rahalise karistuse mõistmine ei kannaks karistuse eesmärke, ega mõjutaks teda

hoidumast kuritegude toimepanemisest ja teda tuleb karistada eelkõige õiguskorra kaitse huvides vangistusega.. KarS § 209 lg 2 sanktsioon näeb ette vangistuse ühest kuni viie aastani. KarS 199 lg sanktsioon näeb ette vangistuse kuni viie aastani. KarS § 280 lg 1 sanktsioon näeb ette vangistuse kuni üks aasta. Prokurör

on teinud ettepaneku karistada teda vangistusega, mille kestus jääks vastava kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni keskmisest ulatusse. Seega saab G.N-i karistada vaid karistusliigi vangistusega, kuid kohus ei leia, et selle karistuse kestus peaks olema vähem kui pool sanktsiooni kestusest.

Kuna § 209 lg 2 p 1 ja § 348 episoodides on ühe teoga toime pandud eri süüteo koosseisudele

vastavad teod, siis mõistetakse KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus raskeimat karistust ette nägeva

seadusesätte alusel. Karistusaja hulka lugeda ka eelvangistusaeg 11.01.2007 kuni kautsjoni

tasumiseni 01.03.2007.ai. Kuna G.N rikkus kautsjoni tingimusi, pannes peale kautsjoni

rakendamist toime uue tahtliku kuriteo, siis KrMS § 135 lg 6 alusel kantakse kautsjon 120 000 krooni /tl 107 VI kd/ peale menetluskulude hüvitamist riigituludesse.

I.P karistust kergendavaks asjaoluks võib lugeda puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei ole. Teda süüdistatakse kolmes varguse episoodis. Teda on varem

varguste eest kohtulikult karistatud neljal korral. Teda on karistatud nii rahalise karistuse, tingimusliku vangistusega kui ka reaalse vangistusega.. Ükski nendest karistustest pole mõjutanud

teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Viimase karistuse kandmisest vabanemise järel pani ta uue kuriteo toime juba kolme kuu pärast, tal on kalduvus narkootikumide tarvitamisele, mis on üheks

kuritegusid soodustavaks teguriks Seetõttu saab teda eelkõige õiguskorra kaitse huvides karistada vangistusega, mille kestus võib olla alla § 199 lg 2 sanktsiooni keskmist ulatust.

L.A karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Teda on karistatud varavastase kuritegude 5-l korral, viimane kord aga karistati teda 07.11.2006.a seega ta käesolevas kriminaalasjas on kaks varguse episoodi toime

pannud enne süüdimõistvat kohtuotsust. Ka tema puhul on tegemist narkootikumide tarvitamisele

kaldunud isikuga, mis suurendab tema ohtlikkust ja antud juhul oli takistab karistuse täideviimist

Seetõttu tuleb ka teda karistada vangistusega, kui selle kestus võib olla alla aasta.. Kuna talle

mõistetud tingimuslik karistus pöörati täitmisele, kuulub mõistetav karistus liitmisele ärakandmata karistustusega. Kohtuistungil loobusid tsiviilhagi nõudest AS Tesman, HJ Kaubanduse OÜ ja T V. Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi OÜ Telimpeks poolt summas 31884.78 krooni.

30 AS EMT on esitanud tsiviilhagi on esitanud tsiviilhagi summas 9304.95 krooni. AS Traverter on esitanud tsiviilhagi 12900 krooni. OÜ Kursano on esitanud tsiviilhagi 9075.50 krooni. Esitatud tsiviilhagid on põhjendatud tulenevalt kahju tekkimise viisist. Kuid AS Traverter tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatama, sest selles varguse episoodis, mille läbi tekkis firmale varaline kahju on G.N õigeks mõistetud..

AS EMT tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatu. Ning kuulub süüdlaselt G.N-ilt väljamõistmisele. Kuna G.N-ilt on kinni pidamisel leitud sularaha summas 6935.00 krooni, mis on juba paigutatud Põhja PP tagatiskontole ja prokurör on teinud ettepaneku arestida nimetatud summa AS EMT tsiviilhagi tagamiseks nimetatud raha summa. Tulenevalt KrMS § 142 lg 1 ja 306

lg 1 p 12 arestida Põhja PP Rahandusbüroo tagatiskontol olev G.N-i raha summas 6935.00 krooni AS EMT tsiviilhagi katteks.

OÜ Kursano esitatud tsiviilhagi on tõendatud ja põhjendatud ja kuulub L.A-lt välja mõistmisele. OÜ Telimpeks esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, kuid tuleb jätta läbi vaatamata. Varalise kahju eest kannavad süüdlased solidaarset vastutust, kuid teine kuriteo toime pannud isik ei ole kindlaks tehtud.. G.N peeti kinni sündmuskoha lähedal lühikese aja jooksul peale varguse toime panemist. Üks varastatud tööriistadest, mis leiti G.N-iga lähedalt tagastati kannatanule. Võrreldes AS EMT ja OÜ Kursanoga esitatud tsiviilhagide ja selle juurde kuuluvate tõendite ning arvetega, ei ole

OÜ Telimpeks esitatud tsiviilhagi hinnaliste elektriliste tööriistade osas teinud ega ka kohtus täpsemalt tõendanud hagihinda, mistõttu kohus ei pea võimalikuks sellises ulatuses seda välja mõista G.N-ilt.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 3,4,9 sätestatud menetluskulud ( riikliku ekspertiisasutuse kulud, määratud kaitsja tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele

sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008. a on kuupalga alammäär 4350 krooni, seega

sundraha esimese astme kuriteos 6525 krooni. Kuivõrd G.N-i suhtes tehtud DNA-

ekspertiisid olid tulemusteta, materjal ei võimaldanud anda

arvamust

konkreetse DNA esinemise kohta, ühes kuriteos, kus oli läbi viidud samasuguse tulemusega ekspertiis, mõisteti

G.N õigeks, siis neid ekspertiisikulusid ei arvata G.N-ilt riigi kasuks välja mõistetavate menetluskulude hulka.

Katrin Puhkason

Kohtunik

31

32