4-08-6631\7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-08-6631

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

08. juulil 2008.a. Tartu kohtumajas

Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho juuresolekul, kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri Tartumaa politseiosakonna esindaja juhtivkonstaabel Enn Virki, menetlusaluse isiku E.J. (IK 38709012728, X) ja tema kaitsja Anne Vissaku osavõtul arutades avalikul kohtuistungil väärteoasju nr. 2602,08,015130 liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi, nr. 2780,08,009913 liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi ja nr. 2602,08,015137 liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi,

t u v a s t a s:

Väärteoprotokolli nr AB 1071749 kohaselt juhtis E.J. 04.07.2008. a. kl 11.45 Võrus Antsla maanteel mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juht oli eelnevalt Lõuna Politseiprefektuuri poolt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus E.J. liikluseeskirja (edaspidi LE) § 70 p 1, pannes toime liiklusseaduse (edaspidi LS) § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoprotokolli nr AB 1016318 kohaselt juhtis E.J. 04.07.2008. a. kl 22.45 Tartus Turu tänaval mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui ta oli 04.07.2008. a. Võru politseiosakonna konstaabel Ilmar Ploomi poolt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus E.J. LE § 70 p 1, pannes toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoprotokolli nr AB 896478 kohaselt juhtis E.J. 06.07.2008. a. kl 16.50 Tartus Riia mnt-l mootorsõidukit, omamata vastava B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samas on isikut varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 04.07.2008. a. – 18.08.2009. a. Sellega rikkus E.J. LE § 70 p 1, pannes toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungil E.J. tunnistas oma rikkumisi. Ta tunnistas ka, et juhilube ei ole tal kunagi olnud ning ka autokoolis ei ole ta käinud. Teda on korduvalt ilma juhtimisõiguseta sõitmise eest karistatud ja trahvid on tal tasumata. Ta kahetseb rikkumisi, tahab teha sellest järeldused ning arvab, et kõik karistused on talle piisavalt mõjunud. Ta on püüdnud ennast tagasi hoida nii, et pole alati sõitma läinud. Ta arvab, et ta sõidab hästi, teab liiklusmärke ning ohtlik ta teistele ei ole.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et varasemad mõjutusvahendid ei ole E.J. käitumist mõjutanud ja talle mõju avaldanud ning otstarbekas oleks mõista isikule karistuseks kokku kolme rikkumise eest 30 päeva aresti.

Kaitsja oli seisukohal, et E.J-le rikkumiste eest mõistetavaks karistuseks peaks olema 20 päeva aresti. Kuivõrd isik ei ole oma tegusid vaidlustanud ja seda saab käsitleda kui puhtsüdamlikku

kahetsust, ei ole otstarbekas mõista talle karistust maksimummääras.

Kohus, hinnates kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist, et E.J. juhtis sõiduautot 04.07.2008. a. kahel korral ja 06.07.2008. a. ühel korral, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. E.J. tegu on tõendamist leidnud tema enda ütlustega, väärteotoimikus sisalduvate väärteoprotokollidega (tl 2, 6, 15), E.J. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega 04.07.2008. a., 06.07.2008. a. (tl 7, 11, 16-17) ja tema kinnipidamise protokolliga 06.07.2008. a. (tl 12). Väärteoasjas on 04.07.2008. a. ja 06.07.2008. a. üle kuulatud ka E.J. sõiduki juhtimiselt kinni pidanud politseikonstaablid (tl 4, 8).

Oma tegevusega rikkus E.J. LE § 70 p 1, mille kohaselt mootorsõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadusega volitatud isiku nõudel seadusest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. E.J. pani toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 741 lg 2 sätestab karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

E.J. käitumises kohus tema karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Isiku karistust kergendava asjaoluna kohus tema avaldatud kahetsust arvestada ei saa, kuna tegelikud asjaolud näitavad vastupidist. Vaatamata sellele, et ta peeti hommikul kinni rikkumise toimepanekul ja oli teadlik sellele järgnevast vältimatust karistusest, asus ta samal õhtul uuesti autot juhtima. Samuti olles teadlik, et tema suhtes on menetluses juba 2 väärteoprotokolli, istus ta juhtimisõigust omamata ülejärgmisel päeval autorooli. Tema põhjendused autojuhtumise möödapääsmatuse kohta on äärmiselt ennastõigustavad ja lapsikud. Eeltoodut arvestades ja samuti arvestades tema hulgalisi varasemaid karistusi ei viita E.J. poolt avaldatud sõnaline kahetsus tema tegelikule suhtumisele. Seega on kohus seisukohal, et E.J-le tuleb mõista arest. Arvestades, et karistus tuleb määrata 3 samalaadse väga lühikese aja jooksul toimepandud rikkumise eest, siis on põhjendatud määrata see maksimummääras. E.J-t on väärteokorras karistatud 14 korral, millest 5 rikkumist on sooritatud käesoleval aastal. Valdav osa tema väärtegudest on olnud liiklusalased, s.h korduvad juhtimisõiguseta sõitmised. Karistusena on talle mõistetud nii rahatrahve kui arestikaristusi. Rahatrahvid on tasumata. Viimati, s.o 23.05.2008. a. otsusega mõisteti E.J-le juhtimisõiguseta sõitmise eest karistuseks 17 päeva aresti. Sellele vaatamata pani isik juba 04.07.2008. a. ja 06.07.2008. a. toime uued väärteod, s.o juhtis taas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Eeltoodu näitab, et E.J-le senini mõistetud erinevad karistused ei ole talle mingit positiivset mõju avaldanud ega kallutanud teda edaspidi seaduskuulekalt käituma. Ta on oma käitumisega jätkuvalt välja näidanud enda negatiivset suhtumist õiguskorda ja seaduskuulekusse.

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 90 lg 1, § 107-111, § 113, kohtunik

o t s u s t a s:

Mõista E.J-le karistuseks liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi arest kolmkümmend (30) päeva.

Karistuse kandmise algust lugeda E.J. kinnipidamisest, s.o alates 06.juulist 2008.a.

KrMS § 180 alusel välja mõista E.J-lt riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu üks tuhat kakssada kakskümmend üks (1221) krooni 30 senti.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtunik