1-08-9319\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 15 juuli 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-9319 (kohtueelses menetluses nr 08260100932) riik versus Kristjan Kivi Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Milvi Väin Süüdistatav Kristjan Kivi (isikukood 38401266017; elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Kristjan Kivi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Kristjan Kivile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11. detsember 2007.a otsusega Kristjan Kivile mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 8 kuu võrra ning mõista Kristjan Kivile liitkaristus vangistusena 11 kuud; KarS § 69 alusel asendada Kristjan Kivile mõistetud vangistus 11 kuud üldkasuliku tööga 660 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 25 juuli 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada Kristjan Kivi KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta ära Kristjan Kivilt mootorsõiduki juhtimise õigus 12 kuuks; tühistada Kristjan Kivile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista Kristjan Kivilt riigieelarve tuludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti (sada nelikümmend seitse krooni ja viiskümmend senti) ja muu kriminaalmenetluse kulu – 991 krooni 20 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147 krooni 50 senti (sada nelikümmend seitse krooni ja viiskümmend senti) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile.

2 Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 3. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 AS-s SEB Pank (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Kristjan Kivile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi 3 kuud vangistust.

KarS § 65 lg.2 alusel suurendada seda karistust Viljandi kohtumaja 27.11.2006.a. otsusega mõistetud kandmata karistuse 8 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 11 kuud vangistust. KarS § 69 kohaselt asendada vangistus 330 päeva üldkasuliku tööga 660 tundi. KarS § 69 lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 24 kuud, s.o. 2 aastat. Anda Kristjan Kivi selleks ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg.1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba eluvõi töökoha muutmiseks.

KarS § 50 lg.1 p.1 kohaselt ära võtta Kristja Kivilt mootorsõiduki juhtimise õigus 12 kuuks.

Kriminaalasjas süüdistatakse Kristjan Kivi selles, et tema, olles karistatud 13.05.2004 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS § 424 alusel vangistusega 1 kuu (liitkaristus 4 kuud vangistust), juhtis 04.01.2008 kell 22.30 Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas mootorsõidukit Mazda 626 registreerimismärgiga 299 AMB joobeseisundis (0,37 mg/l).

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani Kristjan Kivi toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. .

2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

3

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Kristjan Kivilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni ja 50 senti ning muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4. Muud põhjendused

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas

Kohtunik