1-08-9418\1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-9418 (kohtueelses menetluses nr 08260103085) riik U.S versus Menetlus kohtuistung kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav U.S

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxx ) Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

karistusseadustiku

karistusena KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 järgi vangistus 4 (neli) kuud; KarS § 65 lg 2

alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega U.S-ile mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 04. september 2007.a. otsusega U.S-ile mõistetud karistuse ärakandmata

osa vangistuse 2 kuu võrra ning mõista U.S-ile liitkaristus vangistusena 6 (kuus)

kuud; KarS § 69 alusel asendada U.S-ile mõistetud vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 180 tunni osas 27.november 2008 ja 180 tunni osas 27 märts 2009; KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära U.S-ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse 18 kuuks. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 AS SEB Pangas (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

1.

Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on U.S-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 329 ja KarS § 424 järgsete kuritegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 järgi 4 kuud vangistust.

KarS § 63 lg 1 alusel mõista U.S-ile KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust 04.09.2007 Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s o 2 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (6 kuud vangistust = 2 tundi x 180 päeva), s o üldkasuliku tööga 360 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 8 kuu jooksul.

KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 18 kuuks.

U.S-i on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et ta juhtis 13.04.2008 kell 15.10 Harju maakonnas Kose alevis mootorsõidukit BMW 316 registreerimismärgiga 745 ESL isikuna, kellelt on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 04.09.2007 kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 8 kuuks alates 12.09.2007. Samuti süüdistatakse U.S-i selles, et ta olles karistatud 04.09.2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS § 424 alusel, juhtis 01.06.2008 kell 22.00 Viljandi linnas Tallinna tänaval mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga 153 MDU joobeseisundis.

U.S-i teod on talle kvalifitseeritud KarS § 329 järgi s o karistuse täitmisest kõrvale

hoidumine ja KarS § 424 järgi s o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää- ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 147 krooni 50

senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 991 krooni, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 1138 krooni 70 senti.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1138 krooni ja 70 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetlus- kulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb U.S-ilt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3262 krooni ja 50 senti, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – 991 krooni ja 20 senti. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4.

Muud põhjendused

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas

Kohtunik