1-08-9288\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-08-9288

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.juulil 2008.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-08-9288 (08230111108) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Kartin -Jana Vaab Kriminaalasi H.M süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4-§ 25 lg.2 järgi. Prokuröri abi

Maksim Kink Süüdistatav

H.M eluvõi asukoht ja aadress: xxx; samuti xxx;

isikukood või sünniaeg: xxx; kodakondsus:

määratlemata; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht

või õppeasutus: ei tööta, kriminaalkorras karistatud 7 korral, viimati: Harju Maakohtu 24.03.2008.a. otsusega KarS § 307 lg 1

järgi rahalise karistusega summas 15000 krooni, väärteokorras karistatud 19 korral /tl 7-13/

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 12.07.2008.a. Kaitsja

Leelo Viil RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada H.M KarS § 199 lg.2 p.4-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista H.M ´ile 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 12.07.2008.a. Tõkendina kohaldada H.M suhtes vahistamine. Vahistada H.M kohtusaalis. Välja mõista H.M ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 5 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda.

2

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti

Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Asitõendfooliumkott, mis asub kriminaalasja materjalide juureshävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa

H.M süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toimepannud varguse, uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 12.07.2008.a. kella 19.35 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas ja Prisma Peremarket AS’ile kuuluvas Kristiine Prisma kaupluses, võttis spordidressid NIKE väärtusega 1049 krooni ja pani need fooliumist kotti ja väljus koos

nimetatud kaubaga müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni.

Seega H.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

H.M-i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja

kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. - Prisma

Peremarket AS’i avaldus, mille kohaselt 12.07.2008.a. varastati kauplusest Nike meeste

dressid, maksumusega 1049 krooni, mille kaubanduslik seisukord oli korras. Varguse toimepanemises peeti kinni H.M (t.lk.2-3); tunnistaja R K ütlused, et tema olles tööl 12.07.2008.a.Tallinna linnas Kristiine Prismas, aadressil Endla 45, sai keskuselt teate, et kinni tuleb pidada noormees, kes läbi kassaderivi. Kinnipidamisel selgus, et isik oli H.M,

sündinud xxx, tema kotis olid Nike meestedressid, mis kuuluvad Prismale, mille

eest isik ei tasunud (t.lk.4); tunnistaja E E ’i ütlused, et olles tööl 12.07.2008.a., Tallinna linnas, Kristiine Prismas, aadressil Endla 45 oma tööpostil valvekaamerate taga, nägi kuidas meesterahvas läks kabiini kahe dressipaariga ning väljus ühe paariga, mille pani riiulile tagasi.

Lahkus kauba eest maksmata (t.lk.5); kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, et 12.07.2008.a. peeti kinni H.M (t.lk.17-20); kahtlustatava H.M-i ütlused, et temale on arusaadav milles teda kahtlustatakse. 12.07.2008.a. läks tema Kristiine Keskusesse asuvasse kauplusesse Prisma Peremarket kindla eesmärgiga varastada ükskõik millist kaupa ja nimelt: mingeid riideid, kuna pidi riideid vahetama. Läks müügisaali valmisriiete osakonda.

Läks spordidresside juurde, võttis kaks Nike spordidressi ning läks proovikabiini. Ühed dressid keeras rulli ja pani fooliumist kotti, teise viis müügisaali tagasi. Fooliumkotti pandud

spordidresside küljest pole tema turvaelementi eemaldanud, kuna selleks ei olnud vajadust,

aga esimesed dressid võttis kõrvalejuhtimiseks, need viis tagasi. Läbi kassa läks kaupluse

väljapääsu poole, jättes kauba eest tasumata. Kui väljus kauplusest, siis tuli tema juurde

3

turvatöötaja, kes palus minna turvaruumi kontrolliks. Täielikult kahetseb toimepandut, varastas, kuna ei suuda leida tööd seoses kõrge konkurentsiga tööturul (t.lk.22-26); asitõendi vaatlusprotokoll (t.lk.31-32); teatis H.M-i varasema karistatuse kohta (t.lk.7-13) ning

toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav H.M on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi

temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust

kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. H.M on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta.

H.M `ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja

samuti võimalust mõjutada H.M `i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest,

leiab kohus, et H.M-i ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega. H.M kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust, ka puudub isikul kindel sissetulek ( t lk. 29, 30). Rahalise karistuse mõistmine on

välistatud H.M suhtes ka põhjusel, kuna H.M ei ole tasunud temale

eelnevalt mõistetud rahatrahve ( t lk.14-16) ning lisaks kuuluvad H.M ´ilt

väljamõistmisele ka menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine H.M

suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et isik pani toime uue kuriteo kolme kuu möödumisel peale katseaja lõppemist. Ka ei ole H.M

isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada

üldkasuliku tööga, kuna H.M on eelnevalt karistatud reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist (viimase) abinõuga isiku ultima ratio ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Ka ei ole H.M suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna H.M

ei ole teinud eelnevatest samalaadsetest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas

kuritegude toimepanemist. Samuti oleks mõistetud vangistusest H.M ( osaline) tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole

pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt

väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas

šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega

vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega

eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub H.M suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne

eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. H.M näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks

tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik.

H.M pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumisja

tegevusmallide kohaselt. Kohus leiab, et temale mõistetud vangistust on võimalik mõista

vangistuse alammäära lähedalt, kuna kuritegu jäi katse staadiumi, varastatu on tagastatud, seega puudub kahju, ta kahetseb puhtsüdamlikult toimepandut. H.M ´ilt kuulub välja

mõistmisele sundraha summas 3 262. 50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku

2 283.30 krooni Arvestades H.M varalist seisundit (tasumata rahaliste kohustuste

kogusummat) ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik