1-08-6961\4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Kriminaalasi nr 1-08-6961

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-6961 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Tõlk Viivi Kalme

Virge Harak Prokurör Margit Pärn Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Taotlus Dmitri Mandriku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu DMITRI MANDRIK

Asukoht: Tartu Vangla, kindel elukoht vabanemisel puudub; isikukood 37906265221 RESOLUTSIOON

Jätta Dmitri Mandrik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Dmitri Mandrik on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 24.05.2005.a otsusega kriminaalasjas nr 1-786/05 KarS § 200 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 aastat vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 19.01.2005.a ja lõpeb 19.01.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 19.05.2008.a. 22.05.2008.a edastas Tartu Vangla

2 (2) Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 03.07.2008.a seisuga on Dmitri Mandriku kandmata karistusaeg 1 aasta 6 kuud 16 päeva vangistust. Dmitri Mandrik on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 20.10.1997.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 3 järgi 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 2) 09.12.1997.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi 7 aastat vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel 7 aastat vabadusekaotust; 3) 13.05.1998.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi 1 aasta vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel 7 aastat vabadusekaotust; 4) 10.12.2001.a Harju Maakohtu poolt KrK § 1773 järgi 6 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks KrK § 41 alusel 3aastat vabadusekaotust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Dmitri Mandriku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ettekande kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemisel kindel tööja elukoht ning toetav sotsiaalvõrgustik. Prokurör ei toeta samuti ennetähtaegset vabastamist, kuna Dmitri Mandrik ei ole sobiv isik kriminaalhooldusele ja ei vasta ennetähtaegse vabastamise nõuetele. Kaitsja jättis vabastamise küsimuse kohtu lahendada. Dmitri Mandrik ise selgitas, et ta saaks elama asuda Maardu kesklinnas, aadressi nimetada ei teadnud. Selle kohta, et teda on korduvalt vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud, selgitas süüdimõistetu, et kui ollakse mitmekesi kambris, siis ühe rikkumise korral saavad karistada ka teised kambris viibivad isikud. Pealegi on need rikkumised olnud pisiasjad. Kuigi ta on tarvitanud ka narkootikume, ei pea ta seda probleemiks.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Dmitri Mandrik on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistust kandnud, kuid sellele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava isiklikust toimikust ja selgitustest kohtuistungil nähtus, et ta ei ole teinud järeldusi enda käitumisest ja probleemidest, mis kuritegelikku käitumist põhjustavad. Teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, süüdimõistetu ise peab rikkumisi vähetähtsateks või alusetult määratuteks. Eelnev iseloomustab kohtu arvates ilmekalt kinnipeetava suhtumist kehtestatud normide täitmisse ja kinnitab veendumust, et Dmitri Mandrik ei ole sobiv isik kriminaalhooldusele. Peale selle puudub süüdimõistetul vabaduses eluja töökoht, puudub sotsiaalne tugivõrgustik. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Dmitri Mandrik tuleb jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik