1-08-7431\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-08-7431

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juulil 2008.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-08-7431 (08230103884)

Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Tõlk Valeri Helmar Kriminaalasi M.G süüdistuses KarS § 201 lg 1 ja § 121 järgi.

Prokuröri abi

Marika Kreuzberg Süüdistatav

M.G, elukoht xxx; isikukood: xxx; kodakondsus- EV; haridus: 10 klassi; emakeel: vene keel; töökoht: K L OÜ; Kriminaalkorras varem karistamata Tõkend Elukohast lahkumise keeld alates 12.03.2008.a. Kaitsja

Eva Rivis

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada M.G KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 kuud . Süüdi tunnistada M.G KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks , lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega , vangistus 3 kuud

2

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista M.G-le vangistus 2 kuud.

KarS § 74 lg 1,3 alusel M.G-le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui M.G ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud alljärgnevaid kontrollnõudeid : - elama alalises elukohas xxx

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

M.G-le nimetab katseajaks kriminaalhooldusametniku Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 07.07.2008.a.

M.G suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeldjätta muutmata kohtuotsuse tühistamiseni, siis tühistada.

Välja mõista M.G-lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha esimese astme

kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o. 6525 ( kuus tuhat viissada

kakskümmend viis) krooni riigituludesse

ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1292.10 ( üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks ) krooni ja 10 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017

SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „M.G, 1-08-7431, sundraha või kaitsjatasu“.

Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

3 M.G 23.02.2008.a. kella 22.00 kuni 23.00 vahelisel ajal Tallinnas Paekaare 12 maja ees ei tagastanud VS viimasele kuuluvat fotoaparaati Olympus maksumusega 2500 krooni, mille VS oli andnud tema kätte hoiule ning saanud VS helistamiseks mobiiltelefoni Samsung SGH-E210 maksumusega 3100 krooni, ei tagastanud ka seda , vaid lahkus koos VS kuuluvate asjadega koguväärtuses 5600 krooni.

Seega pöörates enda kasuks valduses oleva võõra vallasasja pani toime M.G omastamise s.o. järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 201 lg 1

Samuti tema 23.02.2008.a. kella 22.00 kuni 23.00 vahelisel ajal Tallinnas Paekare 12 maja ees tõukas liikumispuudega VS kahel korral, mille tagajärjel kannatanu kukkus, põhjustades talle füüsilist valu.

Seega , valu tekitanud kehalise väärkohtlemisega , pani toime M.G KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M.G süü temale inkrimineeritud kuritegudes on täielikult tõendatud

kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. kannatanu VS ülekuulamise protokollis /t.l. 3-6, 8-13/ kinnitab, et 23.02.2008.a. kella 22.00 –

23.00 paiku Paekare 12 maja juures tänaval võttis M.G temalt ära fotoaparaadi Olympus ja mobiiltelefoni Samsung SGH-E210 ja kargu, kokku väärtuses 5600

krooni. Tema palumise peale asjad tagasi anda, lükkas M.G teda kaks korda keha piirkonda, millest ta kukkus. M.G ütles, et asju tagasi ei anna. M.G teadis, et ilma karguta on ta abitu, samuti teadis, et lükates kannatanu kukub ja tal on valus. Fotoaparaadi, mobiiltelefoni ja kargu sai tagasi ; arstliku ekspertiisi otsuse nr 376112 /t.l. 17-19/ kohaselt on VS18.10.2007.a. raske puue töövõime kaotusega 90%; tunnistaja JK ülekuulamise protokollis /t.l.20-23/ kinnitab, et tema tuttav VS oli tal alates 21.02.2008.a. külas, 23.02.2008.a. kutsus S

tema juurde külla ka oma tuttava Aleksandri. Koos Aleksandri ja veel tema kahe tuttava

tüdrukuga joodi alkoholi, tülisid ei olnud. Tema arvates kella 21 – 22 paiku kavatses Aleksandr koju minna ja V läks teda saatma. Umbes 20-30 minuti pärast tuli VS nuttes tagasi

, ütles, et maja nurga taga oli Aleksandr teda peksnud, võtnud ära fotoaparaadi ja mobiiltelefoni ning kargu, mille abil V liikuda sai. Tema juures olnud tüdrukud N Š ja J

hakkasid V telefonile helistades Aleksandri asukohta kindlaks tegema, tema nende juttu ei kuulnud, sest valmistus peole minekuks. Siis läks V koos tüdrukutega minema, umbes kella 23 paiku tulid tagasi ja V oli kark käes, V ütles, et nad olid Aleksandrilt tema asjad tagasi võtnud. Üksikasju ei tea ja teda ei huvitanud ; tunnistaja N C ülekuulamise protokollis /t.l.25- 29/ kinnitas, et elas ühes korteris J K , 23.02.2008.a. olid neil külas tema sõbranna Julia ning Jana sõbrad VS, keda ka tema ammu tunneb ja Aleksandr, keda nägi esimest korda. Õhtul

läks VS Aleksandrit koju saatma, võttis kaasa fotoaparaadi ja mobiiltelefoni, V liikus karguga. Umbes 30 minuti pärast tuli S tagasi, nuttis, nägu oli verine, ütles, et Aleksandr lõi teda karguga, võttis ära fotoaparaadi, mobiiltelefoni ja kargu. Keegi neist hakkas helistama S

mobiilile, et Aleksandr asjad tagasi tooks, lepiti kokku kohtumine Statoilis, J kutsus oma sõbra Statoili. Nemad läksid jala, Aleksandr ei tulnud ja S hakkas talle uuesti helistama, Julia

sõbra autoga sõideti uude kokkulepitud kohta. Teel nägi S trammipeatuses Aleksandrit istumas, juht peatas auto, kõik peale juhi väljusid autost, J tuttav läks Aleksandri juurde ja lõi

teda käe või jalaga, pärast seda käskis Aleksandril S asjad tagasi anda , Aleksandr andis

fotoaparaadi ja mobiili tagasi, kark oli lihtsalt peatuses. V võttis oma asjad ja nad sõitsid minema. Aleksandrit keegi läbi ei otsinud, mobiiltelefoni ega dokumente keegi ei võtnud ; tunnistaja JS ülekuulamise protokollis /t.l. 30-32, 34-37/ kinnitas, et oli 23.02.2008.a. külas

4 oma sõbrannal N Š JK korteris, külas olid ka kaks noormeest – VS ja Aleksandr, keda tema

eelnevalt ei tundnud. Märkas, et V mingil ajal läks korterist välja, tema andis talle

fotoaparaadi kaasa, Aleksandri lahkumist ta ei märganud. Umbes 20 minuti pärast tuli V tagasi, nuttis, nägu oli punane, ütles, et Aleksandr võttis ära tema fotoaparaadi ja mobiili ja isegi kargu. Kuna V on invaliid, kes ilma karguta käia ei saa ja nuttis kõvasti, hakkas temal kahju, ta hakkas V telefonile helistama, nõudis, et Aleksandr asjad tagasi tooks . Aleksandr ütles, et ootab neid klubi K vastas Statoilis. Tema koos N ja V läksid V toetades Statoili, kuid Aleksandrit ei olnud, tema helistas Aleksandrile, kes tahtis rääkida V ja ütles siis, et ootab neid Majaka staadioni juures. Tema kutsus appi oma tuttava E , kes tuli punase autoga, roolis temale tundmatu noormees, koos sõideti Peterburi teed pidi Majakasse, trammipeatuses märkas V Aleksandrit , E , N , V ja tema väljusid autost, autojuht parkis auto käänaku taha. Nägi kuidas Eduard lõi Aleksandrit rusikaga vastu nägu, Aleksandr midagi ei rääkinud, võttis siis taskust fotoaparaadi ja mobiili, andis Vle, V võttis ka oma kargu , nad istusid autosse ja

sõitsid minema. Kinnitas, et tema Aleksandrit ei löönud ja temalt asju ei võtnud. Mingeid muid asju peale V omade Aleksandrilt ära ei võetud, kuidas V kätte Aleksandri dokumendid

said, tema ei tea ; kahtlustatav M.G ülekuulamise protokollis / t.l.47-53/ seletas, et 23.02.2008.a.helistas oma tuttvale VSle, soovis temaga kohtuda, V kutsus teda oma tuttavate juurde külla. Tarvitati koos alkoholi, kella 22- 23 paiku läks koos Vga jalutama, V

andis tema kätte hoida oma fotoaparaadi. Trepist alla minnes riivas ta kogemata jalaga V karku, V kukkus, kuid tema tal tõusta ei aidanud. V vihastas selle peale, väljas maja nurga juures hakkas V talle karguga vehkides oma solvumist näitama ning riivas teda mitu korda karguga. Ta võttis Vlt kargu ja palus tal rahuneda. V tahtis oma fotoaparaati ja karku tagasi, kuid tema ei andnud, kuna soovis, et V rahuneks ja siis saaks temaga rääkida. Pärast palus Vlt helistamiseks mobiili, kuna tema telefoni aku sai tühjaks, V andis telefoni, ta helistas, kuid pärast telefoni tagasi ei andnud. V tahtis oma asju tagasi, karjus ja nuttis, peksis teda kätega, kuid ta asju tagasi ei andnud, vaid tõukas V endast eemale. V kukkus. Seletas et ei andnud

Vle asju tagasi, kuna tahtis temaga rääkida, kuid V ei tahtnud ja hakkas esimesena ära

minema. Siis läks ka tema minema, V asju talle vaja ei olnud. Kinnitas, et oleks asjad

järgmisel päeval ise Vle sinna korterisse ära viinud. Kahetseb siiralt tehtut ; kahtlustatava M.G ja kannatanu VS vastastamisprotokollis /t.l. 55-58/ kinnitasid mõlemad,

et nende vahel on sõbralikud suhted, vaenulike suhteid, kättemaksu ja vaenu ei ole. S kinnitas, et helistas pärast asjade röövimist Aleksandrile, rääkis temaga ja leppis kohtumise

kokku Statoilis, arvas, et Aleksandr tahtis tema asjad ära müüa ning poleks neid talle

tagastanud, ei tea kus Aleksandr elab ning ilma oma telefonis olevate numbriteta ei oleks Aleksandrit leidnud. Kahtlustatav M.G eitas Vga kohtumise kokku leppimist ning kinnitas, et kannatanu valetab.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav M.G on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end

süüdi temale inkrimineeritud kuritegudes vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad

asjaolud puuduvad. M.G on varem kohtulikult karistamata, ta töötab.

Süüdistatavale M.G-le karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige isiku

süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades

M.G senist elukäiku on kohtu arvates tegemist juhusliku episoodiga M.G elus, mille üheks põhjustajaks võis olla ka ühiselt tarbitud alkohol. M.G poolt on toimepandud II astme varavastane süütegu – asja ebaseaduslik omastamine ning II

astme tervisevastane süütegu – vägivallategu. Vara omastamine on käesoleval ajal väga

levinud süüteoliik, kus teiste inimeste vastutulelikkust ära kasutades omastatakse

5 helistamiseks antud mobiiltelefon jne., kuid antud juhul on M.G kinnitanud, et temal ei olnud eesmärki VSasju omastada ja ta oleks need tagastanud, kuid olukord kujunes teisiti

ning kohtul ei ole alust kahelda M.G kinnituses. M.G poolt toime pandud

vägivallategu oli aga eriliselt küüniline, kuna kannatanu näol oli tegemist tema tuttavaga, kellel oli raske puue ning kes ilma karguta vaevaliselt liikus . Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et M.G-le tuleks karistuseks kohaldada lühiajalist vangistust, mille

võib käesoleval ajal jätta tingimisi kohaldamata ning M.G allutada

käitumiskontrollile. Taoline karistus esmakordselt karistatule oleks tõsiseks hoiatuseks , et süütegude toimepanemise jätkamine muudaks täielikult tema elu ning võiks olla mõjutuseks teda süütegude toimepanemisest hoiduma.

Kohtunik