1-08-6968\3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-6968

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-6968 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Margit Pärn Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Taotlus Aivar Rosentali tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu AIVAR ROSENTAL

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 36710316014 RESOLUTSIOON

Jätta Aivar Rosental tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aivar Rosental on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.01.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-1159 KarS § 113 järgi ja karistuseks on mõistetud 8 aastat vangistust. KrMS § 238 alusel on vähendatud mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, ärakantavaks karistuseks mõistetud 5 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel loetud eelvangistuses viibitud karistusaja hulka, ärakandmata karistus 4 aastat 11 kuud 19 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.01.2006.a ja lõpeb 05.01.2011.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 06.05.2008.a. Aivar Rosental esitas 18.03.2008.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning

2 (3) andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 22.05.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise otsustamiseks. 03.07.2008.a seisuga on Aivar Rosentali kandmata karistusaeg 2 aastat 6 kuud ja 2 päeva vangistust. Aivar Rosental on varem kriminaalkorras karistatud 7 korral: 1) 06.12.1984.a Viljandi Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 197 lg1 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust; 2) 22.12.1987.a Paide Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 3 järgi 4 aastat vabadusekaotust; 3) 07.01.1994.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 2 aastat vabadusekaotust 2-aastase katseajaga; 4) 17.02.1995.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 2 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 5) 12.06.1997.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 4 kuud vabadusekaotust; 6) 07.05.2001.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 107 lg 1 järgi 2 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 7) 13.02.2004.a Viljandi Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 5 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 7 kuud 18 päeva vangistust.

Kriminaalhooldaja ei toeta Aivar Rosentali vangistusest ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ettekande kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel eluja töökoht. Prokurör ei toeta samuti Aivar Rosentali ennetähtaegset vabastamist, kuna ta on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, 7-l korral kandnud ka vangistust. Tema kuriteod on läinud järjest raskemaks. Ka kinnipidamise ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras. Peale selle puudub Aivar Rosentalil vabaduses elukoht. Kaitsja palus kaaluda võimalust Aivar Rosentali vabastamiseks, vabanedes on tal olemas kõik eeldused, et koheselt tööd leida.

Vabaduses võiks ta rohkem tegeleda enda psüühiliste reaktsioonide suunamisega ja käia nõustamisel, et vältida uusi kuritegusid. Aivar Rosental ise leidis samuti, et teda tuleks vabastada enne tähtaega. Ta on telefoni teel olnud ühendus emaga, kes on kinnitanud, et ta on koju teretulnud. Kuigi tal ei ole nimetada konkreetset töökohta, ei oleks töö leidmine vabaduses probleem – ta on kogu aeg töötanud, ka vangistuse ajal. Vabaduses toimetulekuks on ta vajalikud sotsiaalsed oskused olemas. Alkoholi ja enda käitumise kontrollimisega probleeme enda arvates ei ole.

Peale selle leidis Aivar Rosental, et tapmine, mille ta toime pani, ei olnud jõhker, vaid rohkem nagu õnnetus ja selle eest on ta juba piisavalt karistust kandnud.

Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole võimalik Aivar Rosentali enne tähtaega vangistusest vabastada. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Aivar Rosental on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 (3) Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg 2 p 5 kohaselt peavad süüdimõistetuga koos elavad täisealised isikud olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega oma elukohta ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et eelnimetatud tingimus ei ole täidetud. Elukoht, kuhu Aivar Rosental asuks vabanemisel elama, kuulub kinnipeetava ema elukaaslasele, kes keeldus andmast nõutavat kirjalikku nõusolekut. Eeltoodud asjaolu välistab Aivar Rosentali vabastamise tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Peale selle nähtus kohtuistungil, et Aivar Rosentalil puudub ka töökoht, kuhu vabanemisel tööle asuda – ta ise küll avaldas, et omab kokkulepet tööle asumise osas, kuid kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et võimalik tööandja ei ole nõus Aivar Rosentali tööle võtma ja olevat seda ka süüdimõistetule endale telefonivestluses selgitanud. Teise võimaliku tööandjaga, kelle juurde kinnipeetav enda arvates võiks tööle asuda, ei ole Aivar Rosental läbirääkimisi pidanud. Aivar Rosentali käitumine vangistuse ajal (omab kehtivat distsiplinaarkaristust) ja tema kuritegelik aktiivsus (varem 7-l korral karistatud) seavad hetkel suure kahtluse alla tema võime elada vabaduses õiguskuulekalt selliselt, et ei oleks häiritud õiguskord. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et süüdimõistetu on karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Mõistetud vangistusest on ta ära kandnud veidi enam kui pool karistusaega, s.o vähem kui kolm aastat. Arvestades süüdimõistetu poolt KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise asjaolusid, on esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Kohus leiab, et käesoleva ajahetke seisuga Aivar Rosentali vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik