4-08-3656\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 27.mai 2008 Tallinn Väärteoasja number 4-08-3656 (2302,08,001549) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Sandra Liivo Kohtuistungi tõlk Marek Litnevski Väärteoasi Rimma Savtšenko kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitse osakonna 27.03.2008 otsuse väärteoasjas nr 2302,08,001549 alusel määratud lisakaristuse tühistamises. Kaebaja Rimma Savtšenko isikukood: 4 630217 0307; EV kodanik; emakeel: vene keel; elukoht: xxx; töökoht: OÜ H . Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuur Korrakaitse osakond Liiklusmenetluse talitus; asukoht Rahumäe tee 6, Tallinn; volitatud esindaja: Jaak Paju. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 1, § 133-134, § 135 lg 2 kohus o t s u s t a s: 1. Jätta Rimma Savtšenko kaebus rahuldamata. 2. Jätta muutmata Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitse osakonna 27.03.2008 otsus väärteoasjas nr 2302,08,001549.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kassatsiooni korras kaevata Eesti Vabariigi Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise korral tuleb kassatsioon esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 9.juuni 2008. Selgitada, et Riigikohtusse saab menetlusalune isik kaebust esitada üksnes advokaadi vahendusel.

Asjaolud: 27.03.2008 Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2302,08,001549 juhtis Rimma Savtšenko (sünd 17.02.1963) 06.03.2008 kell 22:05 Kesklinna linnaosas Tallinna linnas Harju maakonnas Pärnu mnt mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega 76 +/- 3 km/h. Rimma Savtšenko rikkus seega LE § 124 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Otsuse kohaselt Rimma Savtšenko karistust raskendavad asjaolud puudusid, karistust kergendavaks asjaoluks oli süü tunnistamine.

Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse, et Rimma Savtšenko omab kehtivaid karistusi lubatud sõidukiiruse ületamiste eest. Rimma Savtšenkole määrati LS § 7422 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, so 2 100,00 krooni ja LS § 7422 lg 4 järgi võeti Rimma Savtšenkolt lisakaristusena ära juhtimisõigus 2 kuuks.

Kaebaja seisukoht: Rimma Savtšenko tunnistab, et ületas lubatud sõidukiirust 23 km/h võrra; tol päeval oli ta väga väsinud, liikus kaua eessõitva auto taga ja lõpetas hetkeks spidomeetri jälgimise. Kaebaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristust puudutavas osas: kaebaja väitel sõltub juhilubade olemasolust tema sissetulek – tema töökohustuste hulka kuulub tööliste transportimine tööobjektini; samuti kasvatab ta üksi kahte last ja pean kaks korda nädalas noorema tütre ujumistrenni viima.

Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuvälise menetleja hinnangul on 27.03.2008 otsus väärteoasjas seaduslik ja põhjendatud, menetleja palus jätta otsus muutmata.

Tõendid: - kaebaja selgitas kohtuistungil, et liikluses on olukord hull ja juhte tuleks kuidagi kasvatada. Kaebaja sõnul ei olnud teel, kus ta kiirust ületas, 50 km/h märki, ta ei teadnud, milline sõidukiirus sellel teelõigul lubatud on – linnas on kohti, kus on lubatud ka 70 km/h. Politsei ütles, et kui märki ei ole, siis tuleb eeldada, et lubatud sõidukiirus on 50 km/h; - 06.03.2008 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt teostati 06.03.2008 kell 22:03 Harju maakonnas Tallinna linnas Pärnu mnt Rimma Savtšenko poolt juhitud mootorsõiduki Xxxr/n xxx liikumiskiiruse mõõtmist. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Ultra Lyte nr UX014786 (taatlustunnistuse nr TTRSS 07/00154); seade testitud 06.03.2008 kell 20:00, seade oli töökorras. Seadme lugem oli 76 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h; kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Rimma Savtšenko ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h; - õiend Rimma Savtšenko poolt toime pandud väärtegude kohta, millest nähtuvalt on Rimma Savtšenkot eelnevalt, korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest; isikul on kehtiv karistus kiiruse ületamise eest.

Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kohtu hinnangul on Rimma Savtšenkole süüksarvatav väärtegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendatud, et Rimma Savtšenko ületas 06.03.2008 kell 22:03 Pärnu mnt-l Tallinna linnas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h; kiirusmõõteseade oli taadeldud ja testitud. Kohtul puudub alus kahelda mõõtetulemuse õigsuses; Rimma Savtšenko ütlustest nähtub, et ta ei jälginud spidomeetrit ja ületas seetõttu 06.03.2008 kiirust.

LS § 7422 lg 2 järgi karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis - rahatrahviga kuni 50 trahviühikut; LS § 7422 lg 4 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

LS § 7463 lg 2 järgi on LS §-des 741–7462 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad Politseiamet, politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei ja Julgestuspolitsei; Rimma Savtšenko väärtegu on menetlenud ja isikule karistuse määranud selleks pädev kohtuväline menetleja.

Rimma Savtšenkole on rahatrahv määratud üle keskmise sanktsioonimäära, arvestades asjaolu, et isikut karistati 20.08.2007 kohtuvälise menetleja otsuse alusel LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 2 700,00 krooni, on teistkordse, 06.03.2008 toime pandud rikkumise eest määratud trahv kohane.

Rimma Savtšenko taotleb talle määratud lisakaristuse tühistamist. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja poolt määratud karistus seaduslik.

Õiendist nähtuvalt on Rimma Savtšenkol kehtiv karistus lubatud sõidukiiruse ületamise eest; isikule määrati rahatrahv 2 700,00 krooni. Rimma Savtšenko selgitas, et ta ei teadnud 06.03.2008 autoroolis olles, milline sõidukiirus mõõdetaval teelõigul lubatud on, kaebaja selgitas seda asjaoluga, et Tallinnas on teatud teelõikudel lubatud mootorsõidukiga liikuda ka 70 km/h. Kohtu hinnangul nähtub kaebaja ütlustest, et kaebaja suhtumine kehtivasse liikluskorda on pealiskaudne; liikluses osalevad isikud peavad olema tähelepanelikud ja hoolikad, rikkumist ei saa vabandada LE mittetundmisega.

Rimma Savtšenko ei esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid selle kohta, et juhtimisõigus on talle tööalaselt hädavajalik; lisaks märgib kohus, et nimetatud asjaolu pidi kaebajale teada olema ka enne rikkumise toime panemist. Kaebaja isiklik mugavus ja eraelulised asjaolud ei ole aluseks lisakaristuse mittekohaldamisele. Lisakaristuse tühistamist saab kaaluda olukorras, kus mootorsõiduk on isikule vajalik isiku osalise või täieliku liikumispuude korral; Rimma Savtšenko puhul selline alus puudub.

Kohtu hinnangul on Rimma Savtšenkole lisakaristuse kohaldamine põhjendatud nii erikui üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades. Isikut, kes ei ole teinud talle eelnevalt sarnase rikkumise eest määratud rahatrahvist kohaseid järeldusi, tuleb mõjutada lisakaristusega. Rimma Savtšenko küll tunnistas oma süüd, kuid oma tegu isik kordagi kohtuistungil ei kahetsenud; kohus märgib, et Rimma Savtšenko käitus istungil eneseteadlikult ja ennastõigustavalt, vabandades oma tegu sellega, et ta ei tea, milline on lubatud sõidukiirus asulasisesel teel juhul, kui ei ole üles seatud vastavat liikluskorraldusmärki.

Kaebaja nentis kohtuistungil, et olukord liikluses on hull ja juhte tuleks kasvatada. Kohus nõustub kaebaja sellekohase väitega. Kohus leiab, et korduvate rikkumiste eest määratavad karistused peavad olema eelnevatest raskemad, juhul kui rikkuja talle määratud rahatrahvist järeldusi ei tee, tuleb kohaldada lisakaristust ning rikkuja teatud ajaks liiklusest eemaldada õiguskorra huve silmas pidades.

Kohtunik: /allkiri//pitsat/