1-00-7\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-00-7

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juunil 2008a Tallinn Kriminaalasja number 1-00-7 ( 98010348)

Kohtunik Katrin Puhkason

Sekretär Thea Tikenberg

Prokurör Peeter Pool Kriminaalasi Vladimir Mintuse süüdistuses KrK § 164 lg. 2 p. 2 ja 4 järgi (

KarS § 294 lg lg 2 p 2,3 järgi) Süüdistatav

Vladimir Mintus

sünd. 04.10.1956a. Kirgiisias ukrainlane, Eesti

kodanik, kõrgharidusega, abielus, sissekirjutatud xxx, tõkend vahi all pidamine valitud 14.03.2001.a, tõkendvahistamine 11.06.2006.a /EAW/. varem kohtulikult karistamata Kaitsja

Eva Rivis

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 6, KrMS §-dest 199 lg 1 p 2 ja 274 lg.1 Kohus m ä ä r a s:

1. Lõpetada kriminaalmenetlus Vladimir Mintuse süüdistuses KrK § 164 lg. 2 p. 2 ja 4 järgi (KarS § 294 lg 2 p2,3 järgi kriminaalmenetlust välistaval asjaolul – kuriteo aegumise tähtaja ) möödumisel..

2

2. Tühistada Vladimir Mintuse suhtes valitud tõkend – vahistamine (ka Euroopa vahistamismääruses).

3. Menetluskulud puuduvad.

4. Määrus saata tagaotsimist teostanud politseiasutusele. Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest. Kohtumääruse põhjendus:

Vladimir Mintus anti kohtu alla 12.08.1998.a. süüdistatuna KrK § 164 lg. 2 p. 2 ja 4 järgi

järgi selles, et tema koos et tema töötades Tallinna Politseiprefektuuri Liikluspolitsei

osakonna nooreminspektorina - olles ametiisik, 16.05.1998a. kella 18.30 paiku olles teenistuskohustuste täitmisel Tallinnas Kadaka tee- Tammsaare tee- Ehitajate tee ringlõigul koos sama osakonna nooreminspektoriA.S pidas kinni D. K , kes omamata juhiluba, juhtis autot xxx registrimärgiga xx, mille ei olnud läbinud tehnoülevaatust. V.Mintus kasutades ära oma ametiseisundit, ei koostanud õiguserikkumise kohta protokolli ja grupis A.S nõudis D. K 500.- krooni kohustades viimast selle raha tooma kella 21.30 paiku Liikluspolitsei osakonna hoone juurde. Kui D. K ütles, et sellist rahasummat ei oma, hoiatasid A. S ja V. Mintus teda, et protokolli

koostamise korral paigutavad auto parklasse tema kulu ja õiguserikkumist hakatakse läbivaatamata mitte varsti, mille tõttu peab ta maksma märksa rohkem, seega pressisid välja altkäemaksu.

16.05.1998a. kella 21.30 paiku Tallinnas Lastekodu tn. 31 asuva Liikluspolitsei osakonna

hoone juures said E.G ja V. Mintus D. Krassilnikovilt 500 krooni altkäemaksu näol, milline anti kätte V. Mintusele. Sellisel viisil V.Mintus olles ametiisik, ära kasutades oma ametiseisundit isikute grupis, sai D. K altkäemaksu, millega kaasnes viimase suhtes väljapressimine. Sellega pani toime KrK §

164 lg.2 p.2,4 järgi ette nähtud kuriteo.Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega 22.12.1999.a.

mõisteti E.G ja V. Mintus süüdistuses KrK § 164 lg. 2 p. 2 ja 4 järgi. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsusega nr 3-1-3-5-00 tühistati eelnimetatud kohtuotsus ja saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna linnakohtule teises koosseisus. Ühelegi kohtukutsele V. Mintus ei reageerinud, kohtusse ei ilmunud. Piirivalve andmetel oli ta 2000.a kevad suvel korduvalt sõitnud ja pöördunud tagasi Eesti Vabariiki. Naabrite ütlusel

pidavat viibima Moskvas. Tema konkreetset asukohta välismaal kindlaks ei tehtud, oma elukohast oli ta lahkunud ja seetõttu 14. märtsil 2001a. Tallinna Linnakohus peatatati tema suhtes kriminaalasjas nr. ½- 689/00 menetlus, kuulutati ta tagaotsitavaks, muudeti tõkendiks

– vahi all pidamine ja eraldati kohtualuse Vladimir Mintuse suhtes materjalid eraldi menetluseks. 27. märtsil 2001a. Tallinna Linnakohtu otsusega tunnistati süüdi E.G KrK § 164 lg.2 p.2 ja § 15 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 1 /üks/ aasta vabadusekaotust ühes õiguse äravõtmisega kolmeks aastaks töötada politseiniku ametikohal. Rakendati KrK § 47 lg.1 ja 2 alusel tingimisi karistuse mitte täitmisele pööramist.

11.09.2006.a tagaotsimist teostatava keskkriminaalpolitsei ja riigiprokuröri taotlusel koostati

Euroopa Vahistamismäärus V. Mintuse suhtes eelmise tõkendi määruse alusel, kuid V.Mintust ei ole käesoleva ajani tabatud. Tallinnas oma elukohas ta ei ela. Kus on tema täpne

3

asukoht Venemaal pole kindlaks tehtud, mistõttu kriminaalasja pole võimalik läbi vaadata tagaselja, kuivõrd süüdistatavana pole ta ka ennast süüdi tunnistanud. V. Mintusele inkrimineeritud kuritegu KrK § 164 lg. 2 p. 2 ja 4 järgi vastab kehtiva KarS § § 294 lg lg 2 p 2, 3 koosseisule, mis käesoleval ajal on esimese astme kuritegu. See on esimese astme kuritegu, kuna sanktsioni ülemmär näeb ette karistusena vangistuse kuni 10 aastat.Kuid

nii kuriteo toimepanemise ajal kui ka kohtumenetluse ajal vastavalt KrK § 72

.lg 3 oli altkäemaksu võtmine - § 164 lg 2 teise astme kuritegu, sanktsioon nägi ette vabadusekaotuse ülima määra kuni seitse aastat ühes teataval ametikohal töötamise õiguse äravõtmisega.. KrK § 72 .lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu, mille koodeksis nähakse ette vabadusekaotus mitte üle kaheksa aasta. Seega kuriteo aegumise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda kergema mõjuga seadusest, see on asjaolust, et V. Mintuse süüstatav tegu oli teise astme kuritegu. Prokurör ja

kaitsja on mõlemad seisukohal, et selle asjaolu tõttu tuleb ka käesoleval ajal asuda

seisukohale, et V. Mintus pani toime II astme kuriteo ning sellest lähtudes on tema poolt

toime pandud kuritegu aegunud, mis on menetlust välistavaks asjaoluks, mistõttu menetlus kriminaalasjas kuulub lõpetamisele. Kohus leiab, et kriminaalasjas Vladimir Mintuse süüdistuses KrK § 164 lg. 2 p. 2 ja 4 järgi mis vastab kehtiva KarS § 294 lg lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo koosseisule, kuulub menetlus

lõpetamisele kuriteo aegumise tähtaja möödumisel, kuna toime panemise ajal kehtinud

seaduse kohaselt oli tegu treise astme kuriteoga. Kuritegu on toime pandud 16.05.1998.a

Kriminaalasjas peatati menetlus seoses kohtualuse tagaotsitavaks kuulutamisega 14. märtsil 2001a. Käesolevaks ajaks pole V. Mintuse asukohta tuvastatud .

KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi

kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega

karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Kuigi aegumine katkeb, kui

süüdistatav hoidub kõrvale menetlusest, siis § 81 lg 6 kohaselt kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle

toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. Kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 10 aastat. Seega käesolevas kriminaalasjas, kus kuriteo toimepanemise ajal on

seadusandja kuritegu hinnanud, kui teise astme kuritegu kuulub menetlus kriminaalasjas kuulub aegumisega lõpetamisele.

Katrin Puhkason

Kohtunik