Legislator Case Law & Legislation
1-08-6343/2 AI generated

1-08-6343/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-08-6343/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada alaealine Q.F kehalises väärkohtlemises süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada

Legislator headnote

AI generated

1-08-6343/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Tunnistada alaealine Q.F kehalises väärkohtlemises süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada

Keywords

AI generated
quarter pension qualified criminal mismanagement dismissal of fraud charges action challenging schedule of claims vexatious litigation seizable portion
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuli 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Kriminaalasi

nr 1-08-6343 (kohtueelses menetluses nr 08260100943)

riik versus alaealine Q.F

Asja lahendamise menetlus

kohtuistung kokkuleppemenetluses

Kohtukoosseis

kohtunik Toomas Lillsaar

Kohtuistungi sekretär

Irina Meremaa

Prokurör

Merike Tikk

Süüdistatav

alaealine Q.F (isikukood XXX; elukoht XXX , XXX; omab

kriminaalkaristatust)

Süüdistus

19. veebruaril 2008 K.H kehaline väärkohtlemine KarS § 121

järgi

Kaitsja

advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused.

Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada alaealine Q.F kehalises väärkohtlemises süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada

käesoleva kohtuotsusega Q.F mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03. jaanuari 2008 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu võrra ning mõista Q.F liitkaristusena vangistus 6

(kuus) kuud; KarS § 69 alusel asendada alaealisele Q.F mõistetud vangistus 6 kuud üld-

kasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise

tähtajaks 31. märts 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada alaealine Q.F KarS § 75 lg-s 1

sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga XXX

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude ja muude abinõude osas:

2.1 välja mõista alaealiselt Q.F või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt E.Zlt riigi

õigusabi tasu 2 922 (kaks tuhat üheksasada kakskümmend kaks) krooni 85 senti ja muu

kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 147.50 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud

vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile.

2.3 tühistada Q.Fle tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu

elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu või seaduslik esindaja on kulud

täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr

221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874);

3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 –

392);

3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta-

misest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kuriteo asjaolud

Alaealine Q.F on toime pannud kuriteona kehalise väärkohtlemise KarS § 121 järgi, mis

seisnes 19. veebruaril 2008 kella 10.30 paiku XXX kooli õppeköögis K.Hle kallale tungimises

ning kannatanut ühe korra labakäega näkku löömises, seejärel veel rusikaga näkku ja põlvega

kõhtu löömises, millega tekitas K.Hile valu ja kahjustas tema tervist.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe sisu

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 121 järgi kehalises väärkohtlemises ning karistamiseks vangistusega 1

kuu. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

03. jaanuari 2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s. o 5 kuud vangistust ja

liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud

vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi

üldkasulikku tööd (6 kuud vangistust = 2 tundi x 180 päeva), s. o üldkasuliku tööga 360 tundi.

Üldkasulik töö tuleb teha 9 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise

ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1. Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima-

likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis-

tatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet-

lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning

süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2 Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise

kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse

kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525

krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja

osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis-

asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on

kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi

õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad

kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 486.80 +1 288.55 krooni. Süüdistatava kaitsja on

esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust,

mille hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on

usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on

kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja

ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Arvestades süüdimõistetu alaealisust ja temal varaliste sissetulekute puudumist on

põhjendatud jätta menetluskuludest sundraha süüdimõistetult väljamõistmiseks määramata. See

ilmselt aitab süüdimõistetul edaspidi õiguserikkumistest hoiduda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb alaealiselt Q.Flt, või vahendite puudumisel

tema seadluslikult esindajalt, välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 2

922.85 (1 486.80+1 288.55 + 147.50) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigi

kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5. Kohtu muud põhjendused

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva

jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid

rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse

kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse

jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik