1-08-6343/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTunnistada alaealine Q.F kehalises väärkohtlemises süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada
Legislator headnote
AI generated1-08-6343/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Tunnistada alaealine Q.F kehalises väärkohtlemises süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. juuli 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Kriminaalasi
nr 1-08-6343 (kohtueelses menetluses nr 08260100943)
riik versus alaealine Q.F
Asja lahendamise menetlus
kohtuistung kokkuleppemenetluses
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Lillsaar
Kohtuistungi sekretär
Irina Meremaa
Prokurör
Merike Tikk
Süüdistatav
alaealine Q.F (isikukood XXX; elukoht XXX , XXX; omab
kriminaalkaristatust)
Süüdistus
19. veebruaril 2008 K.H kehaline väärkohtlemine KarS § 121
järgi
Kaitsja
advokaat Endel Tomson
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning
juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused.
Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada alaealine Q.F kehalises väärkohtlemises süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121
järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada
käesoleva kohtuotsusega Q.F mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03. jaanuari 2008 otsusega
mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu võrra ning mõista Q.F liitkaristusena vangistus 6
(kuus) kuud; KarS § 69 alusel asendada alaealisele Q.F mõistetud vangistus 6 kuud üld-
kasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise
tähtajaks 31. märts 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada alaealine Q.F KarS § 75 lg-s 1
sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga XXX
Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluse kulude ja muude abinõude osas:
2.1 välja mõista alaealiselt Q.F või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt E.Zlt riigi
õigusabi tasu 2 922 (kaks tuhat üheksasada kakskümmend kaks) krooni 85 senti ja muu
kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks;
2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud
kulutuste eest osutatud tasu 147.50 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud
vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile.
2.3 tühistada Q.Fle tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.
Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada:
3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu
elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;
3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-
täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu või seaduslik esindaja on kulud
täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul
Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr
221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874);
3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3
kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 –
392);
3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-
selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega
viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus
tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta-
misest.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1. Kuriteo asjaolud
Alaealine Q.F on toime pannud kuriteona kehalise väärkohtlemise KarS § 121 järgi, mis
seisnes 19. veebruaril 2008 kella 10.30 paiku XXX kooli õppeköögis K.Hle kallale tungimises
ning kannatanut ühe korra labakäega näkku löömises, seejärel veel rusikaga näkku ja põlvega
kõhtu löömises, millega tekitas K.Hile valu ja kahjustas tema tervist.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe sisu
Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.
Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava
süüdimõistmiseks KarS § 121 järgi kehalises väärkohtlemises ning karistamiseks vangistusega 1
kuu. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
03. jaanuari 2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s. o 5 kuud vangistust ja
liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud
vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi
üldkasulikku tööd (6 kuud vangistust = 2 tundi x 180 päeva), s. o üldkasuliku tööga 360 tundi.
Üldkasulik töö tuleb teha 9 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise
ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.
3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses
3.1. Põhjendused süüdimõistmises
Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib
süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt
KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest
karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima-
likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis-
tatav, kaitsja ja prokuratuur.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt
kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.
Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et
kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet-
lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-
mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile
kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja
menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning
süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2 Põhjendused karistuse mõistmisel
KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise
kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses
menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri
määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse
kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev
sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525
krooni.
KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja
osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis-
asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud
kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on
kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks
määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi
õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning
riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad
kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.
Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele
kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 486.80 +1 288.55 krooni. Süüdistatava kaitsja on
esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust,
mille hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on
usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.
KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on
kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud
süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja
ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu
varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib
süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.
Arvestades süüdimõistetu alaealisust ja temal varaliste sissetulekute puudumist on
põhjendatud jätta menetluskuludest sundraha süüdimõistetult väljamõistmiseks määramata. See
ilmselt aitab süüdimõistetul edaspidi õiguserikkumistest hoiduda.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb alaealiselt Q.Flt, või vahendite puudumisel
tema seadluslikult esindajalt, välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 2
922.85 (1 486.80+1 288.55 + 147.50) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigi
kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks
süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
5. Kohtu muud põhjendused
Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.
KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on
möödunud.
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest
või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva
jooksul.
KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid
rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse
kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse
jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.
Toomas Lillsaar
Kohtunik