Legislator Case Law & Legislation
1-08-8361/1 AI generated

1-08-8361/1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-08-8361/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S

Legislator headnote

AI generated

1-08-8361/1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S

Keywords

AI generated
attempt by complainant unsubstantiated civil claims unsubstantiated claims of persecution dismissal of private prosecution complaint lack of standing of complainant insufficient constitutional plea
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-8361 (kohtueelses menetluses nr 08260101356) riik versus Ain Tali Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär

Vilma Ressar Prokurör Merike Tikk Süüdistatav Ain Tali (isikukood 35811196014; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxx xxxx ) Süüdistus KarS § 418 lg 1 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Ain Tali süüdi karistusseadustiku (KarS) § 418 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 päevamäära, s. o 10000 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata Ain Talile mõistetud rahaline karistus 10000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1000 krooni kuus; tühistada Ain Talile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista Ain Talilt riigieelarve tuludesse sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti ja ekspertiisi tegemise kulu 1960 krooni; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid klaaspurk haavlitega, plekkpurk haavlitega, 50 tk 5,56x45 mm BLANK M 200 padrunit, 50 tk cal 5,6 padrunit, 2 tk 5,56x45 mm (pakend 14), 8 tk 5,56x45 mm (pakend 12), 9 padrunit 5,56x45, 3 kesta, 1 kuul, 23 tk 7,62 paukpadrun, 1 padrun 8x57 Mauser, 1 padrun TT 7,62x25 on hoiul Lõuna PP relvahoidlas ja kuuluvad hävitamisele. 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147 krooni 50 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 3. Selgitada: 3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena

2 mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035); 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 AS-s SEB Pank (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Ain Talile mõistetavaks karistuseks KarS § 418 lg 1 järgi rahaline karistus 200 päevamäära, s. o 10000 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata Ain Talile mõistetud rahaline karistus 10000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1000 krooni kuus.

Ain Talit on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ta käitles ebaseaduslikult s.t omandas ja hoidis kindlaks tegemata ajast mitu aastat tagasi kuni 13. märtsini 2008. a enda elukohas xxxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx laskemoona, milleks oli sada 5,6 mm (cal. 22LR) ääretulepadrunit, viis 16-kal jahipüssipadrunit ja üks 12-kal jahipüssipadrun. Samuti selles, et 2007. a juuni lõpus Ain Tali leidis Lääne-Virumaal Tapa väljaõppekeskuse juurest kolm 5,56x45 mm automaadipadrunit Galil, kaks 9x19 mm püstolipadrunit Luger, toimetas need algul oma elukohta xxxxx-xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx x-x, kus ta hoidis neid umbes 2 nädalat ning seejärel toimetas need edasi oma teise elukohta xxxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx, kus ta hoidis neid kuni 13. märtsini 2008. a, mil need läbiotsimise käigus ära võeti.

Nimetatud laskemoona omandamine ja hoidmine oli ebaseaduslik, kuna Ain Talil puudus Relvaseaduse §-s 34 ettenähtud relvaluba, mis annab õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks ning samuti relvamudelile vastava laskemoona soetamiseks.

Ain Tali tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 418 lg 1 järgi tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemisena.

2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

3 Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 991 krooni 20 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 147 krooni 50 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 1960 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Ain Talilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti ja ekspertiisi tegemise kulu 1960 krooni - riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid klaaspurk haavlitega, plekkpurk haavlitega, 50 tk 5,56x45 mm BLANK M 200 padrunit, 50 tk cal 5,6 padrunit, 2 tk 5,56x45 mm (pakend 14), 8 tk 5,56x45 mm (pakend 12), 9 padrunit 5,56x45, 3 kesta, 1 kuul, 23 tk 7,62 paukpadrun, 1 padrun 8x57 Mauser, 1 padrun TT 7,62x25 tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas

Kohtunik