1-08-7229\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

26.06.2008.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik

Piret Liivo sekretär juuresolekul Inge Oserov ja tõlk Julia Zautina prokuröri abi ja Robert Saareke kaitsja osavõtul Rein Kiviloo arutas avalikul kohtuistungil Tallinna linnas lühimenetluse korras kriminaalasja

I.K, isikukood xxx, emakeel: vene keel, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: S AS, elukoht: xxx, kohtulikult karistamata

süüdistuses KarS § 169 järgi

Kohus tegi kindlaks:

I.K süüdistatakse selles, et tema olles kohustatud Tallinna Linnakohtu

11.04.1997.a otsusega nr 2/4/49-6693/96 maksma alaealise poja SN`i ülalpidamiseks alates

04.12.1996.a igakuiselt OG (L ) kasuks 650 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni ning

Tallinna Linnakohtu 19.10.2004.a kohtuotsusega nr 2/270-7112/04 on suurendatud SN`i ülalpidamiseks väljamõistetud elatist alates 13.08.2004.a igakuiselt OG kasuks 2000 kroonini

kuni lapse täisealiseks saamiseni 09.03.2009.a. I.K on rikkunud lapse

ülalpidamise kohustust alates maist 2000.a jättes süstemaatiliselt maksmata elatusraha ettenähtud ajal ja ulatuses. Võlgnevus seisuga oktoober 2007.a on 115 411.24 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes vanema kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma noorema kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani I.K toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: seisuga august 2004.a oli elatusraha võlgnevus

42 495.63 krooni. Tallinna Linnakohtu 19.10.2004.a otsusega suurendati elatusraha 2000 kroonini kuus alates 13.08.2004.a. Võlgnevus 2007.a oktoobri seisuga 115 411.24 krooni.

Asitõendid: puuduvad. Andmed kuriteoga saadud vara kohta puuduvad. Kriminaalhooldaja määramise kohta märge puudub.

Kohtuistungil I.K selgitas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus

kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ta selgitas, et kahetseb puhtsüdamlikult toimepandut. Elatise mittemaksmist põhjendas töökoha puudumisega. Käesolevaks ajaks on

tal töökoht ning lubab igakuiselt kuni lapse täisealiseks saamiseni elatist maksta. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. Kriminaalasi nr. 1-08-7229

2

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti.

I.K süüd tõendavad:

• Kannatanu OGütlused koos dokumentide koopiatega (tl 4-7; 16-27): Kannatanu

ülekuulamise protokoll, mille kohaselt kannatanu kinnitab, et ta on elanud koos

I.K-ga (N ) alates 1989. või 1990. aastast ning, et neil sündis sellest kooselust ühine poeg SN. Pärast lapse sündi elasid kannatanu ja I.K koos veel 3 aastat. Alguses ei soovinud kannatanu alimente nõuda, kuna arvas, et I.K toetab lapse kasvatamist ise. 1996. aastal tegi kannatanu avalduse elatisraha saamiseks. Sel ajal käis I.K ka ametlikult tööl ning ta kohustus poole aasta

jooksul elatise maksmist alustama. 2004. aastal esitas kannatanu uuesti nõude elatisraha maksmiseks (selleks hetkeks oli elatisraha võlg üle 40 000 krooni). 2004.

aastal mõistis kohus I.K-lt välja elatisraha 2000 krooni kuus, jättes

kannatanu hagi elatise võla osas rahuldamata. Koristajana töötades maksis I.K

400-500 krooni kuus, pärast mida ei ole ta midagi maksnud. Kannatanu

sõnade kohaselt on I.K elatise eest võlgu üle 24 000 krooni (seisuga

28.06.2006.a). Alates 1994. aastast ei ole I.K last näinud ega temaga suhelnud, samuti ei ole ta lapsele teinud kingitusi ega niisama raha andnud.

• ütlused (tl 9-11): Kahtlustatava ülekuulamise Kahtlustatava I.K protokoll (24.10.2007.a), mille kohaselt kahtlustatav I.K kinnitab, et elas koos kannatanu OG’ga 1991. aastast kuni 1994. aastani. XXX.a sündis neil poeg SN.

1994. läksid kahtlustava sõnul nad lahku ning 1997. aastal oli kannatanu esitanud

kohtule avalduse elatise väljamõistmiseks kahtlustatavalt. Kahtlustatava sõnul

kohustus ta maksma 650 krooni kuus. 1998. aastal lahkus kahtlustatav elama Venemaale oma ema juurde. 2000. aasta veebruaris naasis kahtlustatav Eestisse ning sai teada, et ta oli tagaotsitav. Ta peeti kinni ning viibis paar kuud vanglas, pärast mida puudus tal töö- ja elukoht. 2003. aastal sai ta oma dokumendid ja elamisloa korda ning läks tööle AS-i MV, kus tema töötasust (3200 krooni) peeti kinni elatisraha. Järgmises

töökohas peeti kahtlustatava töötasust samuti kinni elatisraha. 2004. aasta kohtuotsusega mõisteti kahtlustatavalt välja elatisraha 2000 krooni kuus. Kahtlustatav ise kohtus ei viibinud ning samuti ei ole ta otsust näinud. Elatisraha väljamõistmisest

kuulis OG käest. Järgnevas töökoha suhtes ei oska kahtlustatav öelda, kas tema

töötasust midagi kinni peeti, viimases töökohas (5 kuud) ei ole tema töötasust

elatisraha kinni peetud. Kahtlustatav kinnitab, et hakkab maksma 2000 krooni kuus elatisraha ning püüab tekkinud võla likvideerida.

• koopia Tallinna Linnakohtu 11.04.1997.a otsusest nr 2/4/49-6693/96 (tl 15);

• koopia Tallinna Linnakohtu 19.10.2004.a otsusest nr 2/270-7112/04 (tl 13-14);

• I.K Hansapanga konto väljavõtted (tl 50-55);

• kohta (tl 33-49); ARK vastus päringule registriväljavõtetest I.K

• Tööturuameti vastus päringule (tl 31);

• I.K suhtes alustatud täitemenetluse toimiku materjalid (tl 78-107).

Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning I.K

kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on I.K süü tõendamist leidnud

ning kohtueelsel menetlusel on I.K käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 169 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi

ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendavaks

3 asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav I.K pani toime teise astme

kuriteo. Tal on olemas kindel töökoht. Lähtuvalt eeltoodust jõudis kohus järeldusele, et

I.K tuleb karistada lühiajalise vangistusega, kuid tema suhtes on võimalik kohaldada KarS§ 74 sätteid.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 126 lg 3 p 4; 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 310, 311; 312; 313 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada I.K KarS § 169 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud

vangistust

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust

KarS§ 74 lg.1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi süüdimõistetu suhtes

kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.K ei

pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks KarS§ 75 lg.1 alusel määratud kontrollnõudeid ja nimelt: • p. 1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

• p. 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• p. 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• p. 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

• p. 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS§ 75 lg.6 alusel on I.K käitumiskontrolli ajal kohustatud täitma ülalpidamiskohustust kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 26.06.2008.a.

KrMS § 175, § 179;§ 180 lg.3 alusel välja mõista I.K-lt sundraha 3262.50 krooni riigi tuludesse. Ning kaitsja tasud jätta riigi kanda

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017

SEB Pangas või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049777 ning selgitus: „I.K, 1-08-7229 kohtukulud”.

Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa

kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

4 Piret Liivo Kohtunik