1-08-753\13 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-753 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Julia Katškovskaja ja Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär

Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 09. juuni 2008.a, avalik kohtuistung Kriminaalasi U.S süüdistus KarS § 424, 328 lg 1 ja 329 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 03. aprilli 2008. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav U.S Prokurör Reena Nieländer

Süüdistatav U.S

sünd 20.06.1982.a. Eesti kodanik, elukoht X töötab X varem

kuuel korral kohtu poolt karistatud, viimati 08.11.2006.a

Harju Maakohtu poolt KarS § 424 8 järgi vangistusega 8

kuud ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks, vabanes tingimisi enne tähtaega 1 kuu ja 17 päeva 1 aastase katseajaga, vahistatud 18.11.2007.a

Kaitsja Adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 03. aprilli 2008.a otsus U.S karistamises KarS § 424 ja 329 järgi ning lugeda U.S karistuseks KarS § 424 ja 329 järgi üks aasta vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.

2 EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

U.S tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega, KarS § 329 järgi 4 kuulise vangistusega ja § 328 lg 1 järgi 3 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1

alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele

kuuluvaks karistuseks loeti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse – 1 kuu ja 17 päeva võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 9 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 18. november

2007.a, karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti temalt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 3 aastaks.

U.S tunnistati KarS § 424 järgi süüdi selles, et olles 08.11.2006.a karistatud

Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel 8 kuulise vangistusega ja sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 3 aastaks, taas, kehtiva karistuse ajal juhtis 21.06.2007.a kell 16.00 ajal Tallinnas Mustamäe tee 4 maja juures suunaga Paldiski mnt ja Sõle tänava ristmik, sõiduautot Volkswagen Golf 695 ANH, olles alkoholijoobes.

KarS § 329 järgi tunnistati U.S süüdi selles, et juhtides 21.06.2007.a. Tallinnas Mustamäe teel mootorsõidukit, ei omanud sõiduki juhtimise õigust, millega hoidus tahtlikult

kõrvale tema suhtes täitmisele pööratud 05.12.2006.a Harju Maakohtu otsusest temalt 3 aastaks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta.

KarS § 328 lg 1 järgi tunnistati ta süüdi selles, et olles Harju Maakohtu 22.06.2007.a määruse alusel vahistatud, põgenes 22.06.2007.a kella 15.15 ajal Tallinnas Järvevana teel teda Harju Maakohtust Põhja Politseiprefektuuri arestimajja konvoeerinud politseisõidukist.

APELLATSIOONI SISU

U.S vaidlustab Harju Maakohtu otsuse üksnes karistuse mõistmises ja leiab,

et lõplik liitkaristus on liialt pikk. Karistuse leevendamisel palub arvestada, et tema elukaaslane sünnitas mai alguses teise lapse. Kahe väikese lapsega on tal rahaliselt väga raske üksi toime tulla. Tõendi lapse sünni kohta ta kohtule esitas. Peale selle toonitab, et tunnistas ennast koheselt süüdi. Apellant on seisukohal, et tema pikk vangistus on elukaaslasele suurem kannatus kui temale endale.

POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et apellatsioon on põhjendamatu, taotles maakohtu otsuse muutmatajätmist.

3 Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid karistuse leevendamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära

kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. Apellatsiooni väliselt aga tuleb maakohtu otsus tühistada KarS § 424 ja 329 järgi mõistetud karistustes.

Maakohus on U.S-ile karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut ja oma järeldusi motiveerinud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega

pea KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonis esitatud väidetega seonduvalt rõhutab kohtukolleegium järgmist.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, mille suurus oleneb muuhulgas ka

süüteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Maakohus

tuvastas, et U.S puhul raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavana arvestas kahetsust. U.S süü suurust KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos mõjustab aga vaieldamatult asjaolu, et ta juhtis sõidukit raskes joobes /tl 15/ ning et teda on varem KarS §

424 järgi juba kolmel korral karistatud. Viimatinimetatu annab tunnistust sellest, et U.S on väljakujunenud liikluskorda eirav hoiak ja ükskõikne suhtumine teiste liikluses osalejate turvalisusse. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et U.S

süü suurusest lähtudes puudub igasugune alus talle alla KarS § 424 sanktsiooni keskmist

määra mõistetud karistuse leevendamiseks. KarS § 328 lg 1 järgi on U.S-ile

mõistetud vangistus sanktsiooni minimaalmäära lähedaselt ning liitkaristuse moodustamisel

kasutatud süüdistatava suhtes soodsaimat KarS § 64 lg-s 1 sätestatud viisi, milleks on kergema karistuse kaetuks lugemine raskemaga.

U.S süüga ei ole aga apellatsioonis esitatud põhjendused karistuse leevendamiseks – lapse sünd ja sellest tulenev pere toimetulek – puutumuses, mistõttu puudub alus mõistetud karistuse tühistamiseks ning tuleb silmas pidada, et ka KarS § 57 ei sisalda sellist kergendavat asjaolu, millena saaks apellatsioonis esitatut käsitada.

Kuigi kõigi U.S-ile süüks arvatud kuritegude toimepanemise eest on seadus

sätestanud karistusena ka rahalise karistuse, siis selle on maakohus põhjendatult välistanud ning rahalise karistuse mõistmist ei ole U.S oma apellatsioonis ka taotlenud.

U.S-ile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus vastab seadusele, liitkaristuse

leevendamine ei ole seadusest tulenevalt võimalik. U.S vabastati 08.11.2006.a otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistusest KarS § 76 alusel tingimisi enne tähtaega 1

kuu ja 17 päeva katseajaga 1 aasta. Vaidlusalused kuriteod pani U.S toime katseajal. KarS § 76 lg 6 kohaselt viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Sellisel juhul

mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lg 2 alusel. Viimatinimetatud seadusesäte näeb aga ette, et liitkaristus moodustatakse mõistetud karistuse suurendamise teel kandmata karistusega täies ulatuses.

Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et U.S apellatsioon ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust.

4

Apellatsiooni väliselt peab aga kohtukolleegium märkima, et maakohus, mõistes U.S-ile

eraldi karistused nii mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (KarS § 424) kui karistuse kandmisest kõrvalehoidumises (KarS § 329), kohaldas vääralt materiaalõigust.

KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkulangeva teona. Ehk teisisõnu tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist

siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (Riigikohtu otsused nr 3-1- 1-99-04; 3-1-1-1-08; 3-1-1-15-08).

U.S, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, hoidus samal ajal kõrvale ka

05.12.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusest, milleks oli sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks. Objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi on

tegu ühtse käitumisega. U.S poolt realiseeritud erinevad süüteokoosseisud on omavahel ideaalkonkurentsis ja karistuse mõistmisel tulnuks maakohtul juhinduda KarS § 63 lg-st 1. Tunnistades U.S süüdi KarS § 424 ja 329 järgi, pidanuks maakohus mõistma U.S-ile karistuse üksnes KarS § 424 järgi, mis on sanktsioonilt raskem.

Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 1, 342 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 03.04.2008.a otsuse U.S karistamises KarS

§ 424 ja 329 järgi ning loeb U.S karistuseks KarS § 424 ja 329 järgi 1 aasta vangistust. Apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata.

Malle Preimer Julia Katskovskaja Ene Randmäe