1-06-10103\6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

1-06-10103 12.juunil 2008.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, prokuröri Õnne Neare-Vaarmann, kannatanu esindaja Sulev Raudsepp ja kaitsja Alar Neiland osavõtul arutas avalikul kohtuistungil üldmenetluses kriminaalasja

Heli Raudmets, ik 46509040234, eestlane, Eesti kodanik, keskharidusega, eluk.XXX, töök.Kassari OÜ villa perenaine, varem kohtulikult karistamata - süüdistuses KarS § 257 järgi.

Süüdistus Heli Raudmets’a süüdistatakse selles, et tema, olles teadlik, et XXX asuv kinnistu on R R isa, kes oli kinnistu omanik, poolt võõrandatud ning on kolmanda isiku heauskses omandis, ilma, et Heli Raudmets oleks oma abikaasa R R’ga vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg-le 3 kokku leppinud, millised esemed abielu kestel omandatud ühisvarast kuuluvad H.Raudmetsale, samuti ilma, et vastava ühisvara jagamise oleks otsustanud kohus PKS § 18 lg 5 alusel, ning eirates Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse (TsÜS) § 57 lg 1 sätteid, mille kohaselt päraldiseks on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, teostas ebaseaduslikult oma oletatavat õigust järgnevalt: R R’ga abielu kestel soetatud, PKS § 14 lg 1 mõttes ühisvarast oma osa saamise eesmärgil Heli Raudmets koos eeluurimisel tuvastamata isikute grupiga ajavahemikul 26.05.2005.a kuni 27.05.2005.a. XXX asuva, alates 12.01.2005.a J V`le kuuluva kinnistu territooriumile, kus eemaldas iluaiast, viis minema ja kehtestas oma valduse järgmistele asjadele: 20 üle 2m kõrgust elupuud, kuus erinevat okaspõõsast, 5 Rododendroni põõsast, maja ees oleva heki, milles oli 80 hekitaime

ning XXX elamus eemaldas majasisustusest, viis elamust minema ja kehtestas oma valduse järgmistele asjadele: köögimööbel, elektripliit Pompani, elektriahi Pompani, ventilatsiooni tõmbekapp,

2 kahe vannitoa mööbel koos valamutega, magamistoamööbel, seitse siseust, elektrikütte radiaatorid, kokku 7 tk ning 3 välisvalgustit.

Sellega rikkus Heli Raudmets J V´le kuuluva kinnisasja (iluaia ja elamu), mille tulemusel J V`le tekitati kahju kokku 300 000 krooni.

Oma tegevusega pani Heli Raudmets toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vara rikkumisega.

Kohtuistungil eitas süüdistatav Heli Radumets oma süüd ja seletas, et viis ära enda asjad: arvatavasti oli maja müüdud ja kuivõrd 01.juuniks 2005.a. pidi vabastama elamispinna, siis 26-27.05.2005.a. viis ühisvarast ära oma isiklikud asjad. Maja müügi asjaolusid tema ei teadnud: abielusuhted halvenesid 2003 aastal ja R R’ga oli jutt, et maja müüakse maha 2005.a., siis kui laps lõpetab 9.klassi. 2005.a. märtsis-aprillis talle teatati, et maja on maha müüdud, maja müügiga tegeles R R. Ta viibis majas 2004.a. augustikuus, kui kohal käis maakler, köögimööbli allesjäämise kohta ta vastas, et see sõltub rahasummast, mis talle makstakse. Jutt oli, et R R isa saab 500 000.-krooni majakarbi eest, ülejäänud summa pidi abikaasade vahel pooleks minema. R R lubas talle 600 000.-krooni, et saaks uue elamispinna osta. Ta pidas nõu juristiga, kes soosvitas tal 200 000.-krooni eest vara ära viia, sest 400 000.-krooni oli R R ära maksnud (laekus poja arvele). Ta viis ära mööbli (köögi, magamistoa- ja vannitoa), uksed ja aiataimed, viimaste osas R R’ga oli kokkuleppe, et võib ära viia. Tsiviilhagiga ei ole nõus.

Kohtuistungil uuritud tõendid Kirjalikud tõendid Sündmuskoha vaatlusprotokollis ja fotodelt nähtub, et 28.05.2005.a. vaadeldi XXX asuvat elamut, kuhu pääseti ukse kaudu, sisenedes kohe elutuba, kus laiali erinevad esemed; vannitoa kõrval tühi tuba, millest vasakut kätt magamistuba, milles magamisase, tubadel ukseavad ääristatud makrofleksiga, sündmuskohalt võetud jalatsijälg vannitoast (tl 7-11). Väljavõttest interneti leheküljel www.kv.ee asunud kinnisvara müügi kuulutusest nähtub, millistel tingimustel oli möögis XXX tänaval asuv elamu, kuulutus sisaldab teavet, et „ostjale jääb sisseehitatud köögimööbel koos tehnikaga ja suurema magamistoa mööbel…kõik siseuksed naturaalne saar…krundil männid, ilupuud ja põõsad, tiik, kiviteed…“ (tl 15-20). Heli Raudmetsa poolt 24.05.2005.a. R R’le adresseeritud ettepanekust abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks poolte kokkuleppel selgub järgmine Heli Raudmetsa seisukoht: kokkuleppel R R isaga on ehitatud välja elamu, hooldatud maa ja rajatud iluaed. „seega on kinnistu asukohaga XXX minu, Teie ja Teie isa ühisomand. Mulle on saanud teatavaks, et Teie isa on formaalselt tema nimel oleva kinnistu võõrandanud…õiguspärast kinnistu võõrandamist ei ole toimunud ning olen jätkuvalt selle omanik 1/3 ulatuses. Ma ei kavatse osaliselt mulle kuuluval kinnistul paiknevast elamust lahkuda ega selle kasutamise õigust loovutada…palun teavitada kirjalikult hiljemalt 31.maiks 2005.a., kas olete valmis vabatahtlikult tasuma mulle õiglast hüvitist minu ühisvara osa eest“ (tl 24-25). Maksekorralduse koopiast nähtub, et 26.04.2005.a. on R R kandnud A R nimele 400 000.-krooni (tl 31).

3 Pooltevahelisest kokkuleppest nähtub, et 29.09.2004.a. sõlmisid R R ja J V koos S V ning Erdtman Kinnisvara OÜ lepingu objektiks on R R kasutuses olev kinnistu XXX, ostu-müügihinnaks on 2 265 000.-krooni, p.4.3 kohaselt müüja kohustub andnma objekti üle seisukorras, milline see oli käesoleva lepingu allkirjutamise hetkel (tl 34-36). Kinnistu müügilepingust ja asjaõiguslepingust nr 304 nähtub, et 12.01.2005.a. on P R ja J V sõlminud XXX kinnistu müügilepingu, ostuhind 2265 000.-krooni, müüja palvel kantakse raha R R kontole, müüja ja ostja lepivad kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse ostjale üle hiljemalt 01.05.2005.a. lepingu lisas toodud tingimustel (tl 37-43). Väljavõte kinnistusregistrist kinnitab, et XXX ainuomanikud olid: ajavahemikul 06.03.2000-21.01.2005.a. P R ja alates 21.01.2005 – J V (tl 49). Koopiatest tsiviilasjast 2-05-2899 nähtub, et hagiavalduse abielu lahutamiseks esitas kohtule 27.05.2005.a. R R, vastuhagi ühisvara /ühisvaraks nimetatud Logtehnika OÜ/ jagamiseks on 22.05.2006.a. esitanud Heli Raudmets; 06.03.2008.a. on tehtud osaotsus, millega R R ja Heli Raudmetsa abielu on lahutatud (tl 65-70 kI, 23-26 ja 97-98 kII).

Kohtuistungil üle kuulatud isikud Kannatanu J V seletas, et kohtus süüdistatavaga esimest korda 2005.a. jaanuaris või veebruaris, kui käis XXX asuvas majas, et lähemalt kokku leppida millal ta, kui maja uus omanik, saab majja sisse kolida. Seda vestlust kuulis pealt ka süüdistatav, kuigi põhiliselt vestles ta R R’ga. Samuti lepiti kokku, et kannatanu toob osa oma mööblist juba majja ära. Kusagil enne 07.04.2005 tõi ta oma mööbli majja, ladustas selle ühte kohta keset suurt tuba ning kattis presendiga. Heli Raudmets pidi aru saama, et maja on müüdud, sest kuulis tema vestlust R R’ga ning ka varem, kui ta oli käinud maja koos kinnisvaramaakleriga vaatamas, olid lapsed kodus olnud. 28.05.2005.a. helistas temale R R ning teatas, et majast on ära viidud uksed piitadega, sisseehitatud magamistoa- ja köögimööbel ning aiast elupuuhekk jm puud-põõsad ning järel on ainult augud-

Tunnistaja P R seletas, et süüdistatav Heli Raudmets on tema minia. Kinnistu XXX kuulus temale. Ta otsustas maja müüki panna pärast seda, kui selgus, et poja pere on lagunenud. Otsus tehti 2004.a. lõpus. Müük käis maakleri kaudu ning ta teab poja ja maakleri sõnadest, et poeg ja minia vaatasid koos maakleriga maja üle ning see oli selge, et maja tuli müüa terviklikult, ehk sisse ehitatud mööbliga. Tema, kui kinnistu omaniku otsus oli see, et Heli Raudmetsale maksti müügist saadud rahast 400 000 krooni, kuigi minia nõudis poolt kinnistu müügihinnast. Kinnitas, et Heli Raudmets oli maja müümisega kursis.

Tunnistaja S I /Erdtman Kinnisvara OÜ maakler/ seletas, et tema vahendas 2004/2005.a. XXX kinnistu müüki. Ta käis kinnistut esimest korda vaatamas 25.08.2004 ning mõlemad abikaasad olid kodus. Nad selgitasid ka, et müüvad maja seoses lahutusega. Mõlema abikaasaga koos pandi kirja kõik mis majja ja aeda jääb. Aed oli väga ilus ning maakleri hinnangul mõjutas see ka kinnistu müügihinda. Samuti sai kindlasti kirja, et majja jääb köögimööbel ja köögitehnika, va külmutuskapp, samuti oli magamistoas sisseehitatud mööbel mis pidi jääma. Ta selgitas ka tava, et kui keegi soovib kinnistu müügi korral aiast midagi ära viia, siis lepivad ostja ja müüja selles osas eraldi kokku, selliseid asju nagu uksed ja santehnika ei loeta üldiselt kokku, ning nende säilitamine objektil on iseenesestmõistetav.

Tunnistaja M K on perekond Raudmetsade endine naaber ning kannatanu J V praegune naaber Sakus ja ta seletas, et 2005.a. mai lõpus nägi XXX aadressil Heli Raudmetsa, kes

4 rääkis, et ta peab välja kolima seoses maja müügiga, kuigi H.Raudmets väitis, et kuna ta ei ole maja müümise kohta pabereid näinud, siis ei ole ta müümise faktis päris kindel. Ta nägi, kuidas aiast taimi ära viidi. Samuti nägi hiljem oma uuel naabril külas käies, et majast olid siseuksed välja viidud ning puudus köök.

Tunnistaja R R /süüdistatava endine abikaasa/ seletas, et tema avastas XXX maja rüüstamise. Alguses arvas ta, et käinud on vargad. Samas tekkis tal kohe kahtlus, et asja taga võib olla Heli Raudmets. Ta võttis viimasega ühendust ja palus asjad tagasi tuua, kuid süüdistatav nõudis, et kui talle makstakse 200 000 krooni, siis ta viib. Kuna sellest keelduti, siis asju tagasi ei viidud. Otsuse maja müümise kohta tegi tema isa, P R, kes oli kinnistu omanik, pärast seda, kui selgus, et abielu on lõppenud. Sellest, et maja läheb müüki ja müüakse koos sisseehitatud mööbliga oli kursis ka süüdistatav. Maja müügiga valiti tegelema Erdman Kinnisvara maakler S I. Maakler tuli maja vaatama ning müügi tingimustes kokku leppima. Maja ülevaatamise juures viibisid tunnistaja R R, maakler S I ja süüdistatav Heli Raudmets. Siis lepiti kokku ka see, et mööbel jääb majja sisse ning lepiti ka täiendavalt kokku, et maja läheb müüki samas seisukorras millises ta oli. Süüdistatav oli selle otsuse juures ning asjaga kursis. Pretensioone Heli Raudmetsal selles osas ei olnud. Hiljem tekkisid Heli Raudmetsal pretensioonid selles osas, milline peaks olema tema osa kinnistu müügist saadud rahasummast. Lõpuks nõustus ta, et temale pakutav osa, 400 000 krooni, kantakse üle tema poja, A R kontole. Ülekanne 400 000.-krooni kohta on tehtud R R pangakontolt seoses sellega, et maja müügist saadud raha oli kantud isa, P R palvel R R pangakontole ning selliselt oli see fikseeritud ka notariaalses lepingus (tl 38). R R on R R vend ning R R’al oli lepingu alusel volitus kasutada nimetatud pangakontot. Seetõttu on tl 31 asuval A R’ale tehtud ülekannet puudutaval maksekorraldusel R R allkiri, kuigi ülekanne on tehtud P R pangakontolt. Heli Raudmets viibis juures ja kuulis pealt XXX toimunud vestlust uue omaniku J V ja R R vahel, kui täpsustati, millised asjad majja jäävad kui endised elanikud välja kolivad. Samuti oli Heli Raudmets teadlik, et majja oli toodud osa uue omaniku mööblist, mille põhjal pidi olema selge, et maja on müüdud.

Ttunnistaja A R /süüdistatava poeg/ seletas, et talle teada olevalt ei olnud ema teadlik maja müügist, kuigi pere oli maja müügist teadlik ning välja kolimise tähtaeg oli 01.06.2005.a. Ta oli kahel korral kodus kui maakler käis maja üle vaatamas. Esimesel korral oli maakler üksi ning teisel korral koos uue omanikuga. Uut omanikku ta nägi 2 korda enne müüki ning paar korda pärast müüki – seega müügilepingu sõlmimise aeg oli kõigile hästi teada. Kinnitas, et oli selle juures kui ema oma asju ära viis. Tema kontole kanti 26.04.2005.a. summa 400 000 krooni, ning see summa oli seotud maja müügist saadud rahaga ning oli mõeldud temale ning tema ema Heli Raudmetsale kompensatsiooniks uue elamispinna soetamiseks (nagu on märgitud ka maksekorralduse selgituses tl 31). Läbirääkimisi rahasumma suuruse osas peeti ka tema vahendusel, Heli Raudmets nõudis P R’alt 600 000 krooni maksmist, kuid kuna viimane keeldus ja uus eluase tuli muretseda, siis pidid nad esialgu leppima 400 000 krooniga. Selle raha laekumisest 26.04.2005.a. informeeris A R ka oma ema. Samas selle raha eest neil elamispinda soetada ei õnnestunud ning tunnistaja ostis selle eest endale auto.

Tunnistaja H L /süüdistatava kaksikvend/ seletas, et ta aitas Heli Raudmetsal kolida ning oli seisukohal, et nemad võtsid asju, mis õigusega Helile kuulusid, kuna olid tema enda omad või vanemate poolt antud. Ta ise aitas põhiliselt aiast taimede ära viimise

5 juures. Väljakolimise tähtaeg oli 01.06.2005 ning tegevus toimus enne seda kuupäeva. Majja olid tekkinud uue omaniku esemed, mis asusid majas ja olid musta riidega kaetud. Tunnistaja H L /süüdistatava isa/ seletas, et ta aitas Heli Raudmetsal XXX kinnistul asuvast elumajast välja viia köögimööbli, magamistoamööbli, uksed ning aiast põõsad. Osa asju viidi tema juurde ning osa pandi müüki. Arvas, et aitas tütrel ühisvarast oma osa võtta.

Tõendatuks tunnistatud asjaolud ja kohtuliku arutamise järeldused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlustes ei esine vastuolusid, ütlused on kinnitatud ka kirjalike tõenditega. Nimetatud tõenditega on tuvastatud jägmine: Teo toime panemise ajal, so 26-27.05.2005.a. ei olnud abikaasad R ja Heli R jõudnud kokkuleppele ühisvara jagamise küsimustes ning et Heli Raudmets luges ühisomandiks XXX asuvat elamuvaldust, millest 1/3 luges enda omaks, seda tõendab nimelt koostatud R R’ale adresseeritud ettepanek abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks poolte kokkuleppel (koostatud 24.05.2005.a., tl 24-25).

Heli Raudmets oli teadlik kõnealuse kinnistu võõrandamisest, seda kinnitavad nii maksekorralduse koopia 400 000.-krooni kandmise kohta poja arvele (selgitusena lisatud „kompensatsioon A ja Heli Raudmetsale eluaseme soetamiseks“) ja tunnistajate ütlused. Heli Raudmets teadis, et tegemist on kinnistu müügist laekunud rahast temale eraldatud summaga. Kuriteokoosseisu täitmiseks on piisav, et Heli Raudmets ise arvas, et ta teostab enda tegelikku või oletatavat õigust aga realiseeris seda oletatavat õigust ebaseaduslikult ehk antud juhul pidas süüdistatav kinnistult eemaldatud esemeid tema ja R R ühisvaraks PKS § 14 lg 1 mõttes, kuid esemete ära viimine krundilt oli ebaseaduslik, sest krunt oli võõrandatud ning oli teo toime panemise ajaks kolmanda isiku (J V) heauskses omandis ning teo läbi kannatas hoopis asjasse mitte puutuv isik; samuti seetõttu, et Perekonnaseaduse § 18 kohaselt abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel ning vaidluse korral jagab ühisvara kohus.

Oma tegevusega rikkus Heli Raudmets J V’le kuuluvat vara – XXX kinnistu iluaia ja elamu. Iluaia taimede, elamu siseuste, sisseehitatud mööbli ja santehnika näol on tegemist TsÜS § 57 lg 1 sätestatud kinnisasja päraldistega, so vallasasjadega, mis, olemata peaasja osa, teenivad peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Ülteada asjaoluks peab kohus seda, et kinnistu müümisel müüakse see koos aiataimede, uste-akende, sisseehitatud mööbli ja santehnikaga. Seda, et vastupidine lepitakse eraldi kokku kinnitas ka oma igapäevatöös kinnistute ostu-müügitehingute pideva vahendamisega tegelev tunnistaja, maakler S I. Peale selle kinnisvara müügikuulutused on avalikud, informatsioon on kõigile kättesaadav ning müügikuulutuses oli täpselt kirjas mis müügi puhul majaga kaasas käib, sh ka need asjad millised süüdistatav rikkus. Kohus peab üldteada asjaoluks, et maja on kinnisasi, mis müüakse tervikuna ning ilma selles eraldi kokku leppimata maja seisukorda ei halvendata. Maja müügiga tegelenud maakleri kinnitusel oli Heli Raudmets müügitingimuste kokkuleppimise juures, seega ta kuulis millises seisukorras maja müüki läks ning pidi aru saama, et nende tingimuste muutmises tuleb eraldi kokkulepe saavutada. Süüdistataval oli võimalus ühendust võtta maakleriga ja maja müüki takistada seoses omandiõiguse tunnistamise või ühisvara jagamise hagi esitamisega.

6 Heli Radumets teadis, et majal on uus omanik. Teadis, et ühisvara jagamise osas tuleb kas saavutada kokkulepe või kohtusse pöörduda. H.Raudmets pidas majavaldust ühisvaraks ja tegi ka ettepaneku ühisomandi jagamiseks. Oma teoga – kinnisasja päraldiste äraviimisega rikkus süüdistatav vara, kuid tegutses ta, teostades oma oletatavat õigust. Seega pani Heli Raudmets toime teo, milles teda süüdistatakse. Süüdistatava tegu sisaldab KarS § 257 ettenähtud kuriteo koosseisu: oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vara rikkumisega. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. H.Raudmets ei viibinud hädaseisundis, ei pidanud täitma mitut õiguslikku kohustust (lapse nimele kantud raha ei kasutatud elukoha soetamiseks), ei esinenud ka eksimust õigusvastasust välistavas asjaolus. Tegemist ei ole asjaolude eksliku ettekujutamisega (KarS § 31), kui juristi käest küsitakse arvamust oma asjade äraviimise kohta ja saadakse vastav vastus (tl 87 kII). Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik.

Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 127 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg.1 p.5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tsiviilhagi lahendamisel lähtub kohus samuti VÕS §§-st 128 lg.1,2, 132 lg.3, 136: kui asja on kahjutsatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Asja hävimisest tekkinud kahju korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Esialgselt oli kannatanu J.V poolt esitatud 24.11.2006.a. hinnapakkumine, mis sisaldas magamistoa, uste, vannitoa, köögi mööbli ja –tehnika hinda summas kokku 313 976.85 krooni ja OÜ Ceres 09.01.2007.a. hinnapakkumine taimedele ja töödele 44340.86 krooni (tl 54-56 kII). Kohtuliku arutamise lõpus esitatud arvete ja kviitungite kohaselt reaalselt kahjustatud asja taastamisele summad erinevad oluliselt hinnapakkumisest. Kohus asub seisukohale, et hüpoteetilise hinnapakkumise järgi ei ole võimalik tekitatud kahju hüvitada, kui on olemas asja taastamise reaalseid kulutusi kinnitavad tõendid. Peale selle kannatanu poolt esitatud kviitungite ja arvete hulgas esineb selliseid arveid, mis ei ole seostatavad süüdistatava tegevusega: Ei kuulu hüvitamisele: välisukse ja luku maksumus, milliste äraviimises H.Raudmetsa ei süüdistatud ja milliseid tema ära ei lõhkunud, tema ütluste kohaselt ukseluku vigastas tütar, kui ei pääsenud koju sisse ja see väide ümber lükatud ei ole. Kohtule on esitatud töövõtuleping summale 128 960.-krooni, tsiviilhagis nõutakse ainult lõppmakset 63960.- krooni ja ei ole arusaadav, milliseid ehitustöid teostati ja millise hinnapakkumise nr.1269 08.08.05 alusel. Sellist nõuet ei ole võimalik rahuldada, sest ei ole selge, kuidas on töövõtuleping seotud süüdistatava tegevusega. Ei kuulu välja mõistmisele aknalaudade maksumus, sest süüdistust nende äraviimises või kahjustamises esitatud ei ole ja ei ole ka tõendatud, et H.Raudmets oleks aknalaude ära viinud või kahjustanud omavoli käigus.

7 Ei kuulu kviitung 469.-krooni (vannitoatarbed, kardin), mida süüdistatav ei ole ära viinud ja selles ei ole teda ka süüdistatud.

Hüvitamisele kuulub hagi järgmiste kviitungite ja arvete alusel: vannitoa mööbel ja valamu (Key ehituskaubad kviitung) 6818.40 krooni; Siseuksed 7tk (33800+25000=) 58800.- krooni; Uksedetailid (Ehitus servis kviitung) 6241.50 krooni; Ahi ja küpsetuspind (E-lux kodutehnika arve) 16700.- krooni; Õhupuhastaja (E-lux kodutehnika arve ja kviitungid) 6990.- krooni; 20.03.2008.a. kviitung (valamu ja sifoon) 3461.80 krooni; 02.06.2005.a. kviitung (ehitus- ja maalritarbed) 616.-krooni; Köögimööbel (Kombinaat OÜ arve) 57280.- + (45000+8100km=) 53100 kokku 110380.-krooni (selles arves ei kuulu välja mõistmisele arves sisalduv aknalaudade maksumus, sest süüdistust nende äraviimises või kahjustamises esitatud ei ole ja ei ole ka tõendatud, et H.Raudmets oleks aknalaude ära viinud või kahjustanud omavoli käigus) - kokku 210 007.70 krooni ulatuses ja Hüvitamisele kuulub 20880.-krooni Ceres hinnapakkumise järgi: Istikute ostmise kohta on esitatud ceres kviitung 9450.-krooni. Iluaia oli kujundanud H.Raudmets ja kohus tuvastas äraviidud istikute liigid ja arvu tema ütluste järgi. Süüdistati H.Raudmetsa 20 üle 2m kõrgust elupuu, kuue erineva okaspõõsa, 5 Rododendroni põõsa ja maja ees oleva heki, milles oli 80 hekitaime äraviimises. H.Raudmets tunnistas, et ta viis ära ühe rododendroni põõsa, 50 läikivat tuhkpuud, kadaka Mint Julep ja 20 elupuud Smaragd, milliste istikud oli kunagi saanud ema käest. Kohus asub seisukohale, et iluaia istikute osas ei ole alust kahelda Heli Raudmetsa ütlustes ning tekitatud kahju tuleb arvutada lähtudes H.Raudmetsa ütlustest istikute arvu kohta ja lähtudes Cerese hinnapakkumisest H.Raudmetsa poolt nimetatud istikute maksumuse kohta. Seega tuleb hüvitada 1 rododendroni põõsa eest 350.-krooni, 50 läikiva tuhkpuu eest 1250.-krooni, kadaka Mint Julep eest 280.-krooni, 18 elupuud Smaragd 2200+16800 krooni, kokku 20 880.-krooni. Kokkuvõttes on tõendatud tsiviilhagi summas (210 007.70+20 880) 230 887.70 krooni.

Teiste maja taastamisele tehtud kulutuste osas on kannatanul võimalus tsiviilhagi esitada hiljem tsiviilmenetluse korras.

Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega sanktsiooni alammäära lähedases suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 175,179,180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Heli Raudmets KarS § 257 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, so 5000.- (viis tuhat) krooni.

8 Rahaline karistus tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus: „Heli Raudmets, 1-06-10103, rahaline karistus“.

Välja mõista Heli Raudmets’alt J V kasuks: kuriteoga tekitatud kahju katteks 230 887.70 (kakssada kolmkümmend tuhat kaheksasada kaheksakümmend seitse ja 70s) krooni ja tasu osutatud õigusabi eest 30 000.- (komkümmend tuhat) krooni.

Välja mõista Heli Raudmets’alt riigieelarve tuludesse sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Heli Raudmets, 1-06-10103, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 12.juunil 2008.a., kohtuotsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamist.

Kohtunik: