1-08-8291\3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Kriminaalasi nr . 1 – 08- 8291 Koopia

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2008. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-08-8291

Kriminaalasi F.B vastu esitatud süüdistus KarS § 169 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: F.B (isikukood xxx, Soome vabariigis 140172-199U, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); EV kodanik, emakeel-eesti keel, kesk- eri haridus, töökoht- Esko MUrmisen Maalamo OÜ, maaler, kriminaalkorras karistatud kahel korral (kehtivad karistused)

1) 106.05.2004 Tartu Maakohtus KarS § 199 lg 2 p 4;

KarS § 346; KarS § 1411 lg 1; KarS § 209 lg 2 p 1;

KarS § 349 järgi 1 aasta vangistust, vabanes tingimisi enne tähtaega 15.11.2004 a

2) 28.04.2008 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas

KarS § 199 lg 2 p 4- KarS § 25 lg 2 järgi KarS § 65

lg 2 alusel 2 k 22 p vangistust, karistuse kandmise algus 01.04.2008 a,

väärteokorras karistatud kahel korral;

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 20.06.2008; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Liane Peets Kaitsja : vandeadvokaat Uno Paimets

Kohtuistungi toimumise aeg 19. juuni 2008. a

Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.4, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1

2 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ja karistuseks mõ F.B

ista 3 ( kolm) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel käesoleva kuriteo eest mõistetud karistusega liita 28.04.2008 a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega mõistetud karistus 2 kuud ja 22 päeva vangistust, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 3 (kolm) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

Eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistusest on kantud 2 kuud ja 18 päeva vangistust, mis tuleb liitkaristusest maha arvata. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 (üks) kuu ja 4 (neli) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algust lugeda 19. juunist 2008 a.

Muuta käesolevas kriminaalasjas F.B-le uurija poolt 12.06.2008 a kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 20.06.2008 ning kohaldada tõkendiks vahistamine alates 19.06.2008 a.

Seisuga 11.06.2008 on arvutatud F.B võlgnevuse suuruseks xxxxxxxxxxxx ees 97 220 krooni. F.B on kohustatud maksma xxxxxxxxxxxxxx kasuks elatist Tartu Maakohtu 28.11.2002.a. otsuse alusel 1500 krooni kuus ja hüvitama senise võlgnevuse 97 220 krooni.

Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja F.B*ilt sundraha 652

5 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Mõista välja F.B*ilt tasu õigusabi eest, selle kohta koostatud määrus.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalasi on kohtusse saabunud lahendamiseks kokkuleppemenetluses.

Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise õiguslikke asjaolusid ja arvesse võetud tegelikkust. Isikul puudub elukoht Eestis, mistõttu ei saa kriminaalhooldust kohaldada. Kuna on suur tsiviilnõue, ei saa ka rahalist karistust kohaldada. Tsiviilnõue jääb täitmiseks eraldi Tartu Maakohtu tsiviilotsuse alusel. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse.

3 F.B ütleb, et talle on arusaamatu alimentide väljamõistmise otsus. Ta nägi otsust alles

uurija juures. Ei ole otsust vaidlustanud. Elab Soomes 2005.a. suvest, varem elas Eestis. Omab Soomes registreeritud töökohta ja enda nimel üürikorterit. Saatis oma emale kogu aeg

raha. Lapse ülalpidamise vajadust ta ei eita, teadis, et laps on olemas. Aga lapsele elatise maksmine ei mahtunud seni tema plaanidesse, ta on järjestanud oma maksed ja tegevused ja lapse ülalpidamine ei ole seni neis olnud. Nüüd hakkab siis maksma, kuid üle 1500 krooni kuus ilmselt ei saa. Ta võtab ühendust lapse emaga ja püüab kokku leppida, kuidas maksta. See, et ta nüüd peaks veel kuu aega vangistust kandma – ta ei ole sellega arvestanud. Ja ka

tööandja ei ole sellega arvestanud. Suvel oleks head töövõimalused, seetõttu tuleb võibolla

edaspidi firmat vahetada. Kõik lükkub kuu aega edasi. Aga ta sooviks selle asja kiiresti lõpule saada. Seetõttu on ta valmis siiski kokkuleppe alusel lahendama.

Süüdistatava F.B kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets kinnitab, et kokkulepe on

sõlmitud siiski vabatahtlikult. Kõiki neid asjaolusid ja võimalikke väljavaateid arutati ka kokkuleppe sõlmimisel. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et F.B tuleb süüdi

tunnistada temale esitatud süüdistuses- selles, et tema, olles kohustatud Tartu Maakohtu 28.11.2002 otsuse järgi maksma elatist alates 07.10.2002 xxxxxxxxxxxa kasuks 1500 krooni

kuus tütre xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sündinud 23.01.2002, ülalpidamiseks kuni tema

täisealiseks saamiseni, so 23.01.2020, olles antud ajavahemikul töötasuna saanud sissetulekuid, hoidub kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, mille tagajärjel on elatusraha võlgnevus ajavahemikul 07.10.2002 - 11.06.2008 kokku 97 220 krooni, seega pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: võlgnevus seisuga 11.06.2008 a 97 220 krooni Tartu Maakohtu 28.11.2002.a. otsuse 2-1849/02 alusel.

Karistuse liik ja määr: KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust. 3 (kolm) kuud KarS § 65 lg 1 alusel käesoleva kuriteo eest mõistetud karistusega liita 28.04.2008 a

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega mõistetud karistus 2 kuud ja 22 päeva

vangistust, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 3 (kolm) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistusest on kantud 2 kuud ja 18 päeva vangistust, mis tuleb liitkaristusest maha arvata. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 (üks) kuu ja 4 (neli) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algust lugeda 19. juunist 2008 a. Muuta käesolevas kriminaalasjas F.B-le uurija poolt 12.06.2008 a kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 20.06.2008 ning kohaldada tõkendiks vahistamine alates 19.06.2008 a.

Seisuga 11.06.2008 on F.B võlgevus Marina Dõrda´le summas 97 220 krooni.

F.B on kohustatud Tartu Maakohtu 28.11.2002 otsuse järgi maksma elatist xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx kasuks 1500 krooni kuus, samuti hüvitama võlgnevuse summas 97 220 krooni.

4

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta

aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida Teet Päll*ile esitatud süüdistus kui kuritahtlik kõrvalehoidumine oma alaealistele lastele kohtu

poolt välja mõistetud elatusraha maksmisest, s.o. kuritegu KarS § 169 järgi. Tartu

Maakohtu otsusest tsiviilasjas 2-1840/02 nähtub, et asi on lahendatud tagaseljaotsusega,

kuid kostja elukohas on tema emale antud hagiamaterjal kätte allkirja vastu. Seega tuli

kohtul eeldada, et kostja on hagi koos lisadega kätte saanud. Kohtuotsus tagaseljaotsusena jõustub pärast selle kätte toimetamist kostjale ja kohtuotsus on jõustunud 20.02.2003. Seega peab olema asset leidnud kohtuotsuse kätte toimetamine kostjale kas isiklikult või väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja on olnud teadlik, et tal on laps ja on teadlik ka lapse

ülalpidamisvajadusest, kuid on paigutanud selle kohustuse täitmise muude kohustuste

hulgas järjekorras tulevikku. Seetõttu on alust lugeda, et elatise mitteandmine lapsele on olnud kuritahtlik ja KarS § 169 koosseis on realiseeritud.

Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja

raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude

toimepanemisest. Valitud karistus peab soodustama tekkinud võla vähendamist ja

võimaldama samaaegselt ka igakuise elatusraha maksmist. Seetõttu on õigustatud

minimaalse vangistuse rakendamine ja samas on välistatud võimalus rakendada näiteks kriminaalhooldust, kuna F.B puudub elukoht Eestis. Kokku lepitud karistus on selline, mis soodustaks isiku õiguskuulekat käitumist edaspidi.

Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Õigusabi tasu kohta on koostatud määrus.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri /

Koopia õige. Kohtunik:

5