4-08-3854\7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-08-3854

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.juunil 2008.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-08-3854 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 rikkumine Menetlusalune isik Risto Harjaks, 37308070212, elukohtXXXXXXXXXX töökoht XXXXXXXXXXXXXXinni peetud 21.-22.aprill 2008.a. Kaitsja Indrek Sirk Kohtuvälise menetleja esindaja Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond, ametnik Üllar Kütt RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Risto Harjaks LS § 741 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o. 12 000.00 (kaksteist tuhat) krooni. KarS § 68 lg 2 kohaselt arvata karistuse hulka kinnipidamine, mille kohaselt 24 tunnile kinnipidamisele vastab rahatrahvi kümme trahviühikut, mõistes ärakandamisele kuuluvaks karistuseks rahatrahvi 190 trahviühikut, s.o. 11 400.00 krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034796011 AS SEB Pank või 221023778606 hansapank, viitenr 4100064858). KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi neljas võrdes jaos, igakuuliselt 2850.00 krooni alates 2008.a. juulikuust tasumise lõpptähtajaga 31.oktoober 2008.a.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioon esitatakse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav.

Väärteokirjeldus 21.aprillil 2008.a. on Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et Risto Harjaks 21.aprillil 2008.a. kella 13.46 ajal Järvamaal

Paide vallas Tallinn-Tartu maantee 87.kilomeetril juhtis mootorsõidukit Nissan Primera registreerimismärgiga XXXX, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ning olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, pannes seega toime väärteo Liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi.

Menetluse käik ja taotlused Risto Harjakas ei vaidle kohtuistungil talle süüks pandavale väärteole vastu, kuid et ta on varasemad rahatrahvid tasunud ning tal on loomakasvatusettevõte paljude loomadega, siis palub ta aresti mitte kohaldada. Kohtuväline menetleja leiab, et kuna Risto Harjaks on varasemad rahatrahvid tasunud, võiks seekord tema suhtes kohaldada veel rahatrahvi.

Tuvastatud asjaolud Risto Harjaks ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumist eitanud kinnitades, et juhtimisõigus on tal peatatud (tl 4). Tõendiks on väärteoprotokoll (tl 3) ning tunnistaja Aivar Kasemägi ütlused (tl 7). Seda, et Risto Harjaks on isik, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kinnitab vastav otsus 02.juulist 2007.a. (tl 10). LS § 741 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kuna Risto Harjaksil mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole ja ta oli vastavalt 02.juuli 2007.a. otsusele sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 järgi. Risto Harjaks on väärteo toimepanemises süüdi, pannes talle süüks pandava väärteo toime otsese tahtlusega, puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Risto Harjaks on varem 6 korral karistatud väärtegude toimepanemise eest, millest 5 korral analoogsete rikkumiste eest, kuid rahatrahvid on tal kohtuistungi toimumise ajaks kõik tasutud (tl 18). Ta omab ka töökohta ning tema töö spetsiifikast lähtudes võiks aresti kohaldamine tuua kaasa ettevõtte seisukohast raskeid tagajärgi (tl 22-24). Lisaks on Risto Harjaks oma tegu kahetsenud ning isikuna, kelle suhtes varem aresti kohaldatud ei ole, ei ole eelpoolnimetatud põhjustel otstarbekas Risto Harjaksi suhtes aresti kohaldamine. Samas on Risto Harjaks suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul jätkuvalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid (tl 8-9), mistõttu on kohtu arvates tegemist isikuga, kelle puhul tuleks kergemaliigilist karistust, s.o. rahatrahvi, kohaldada sanksioonis ettenähtust üle keskmise määra. KarS § 66 lg 2 annab võimaluse rahatrahvi tasumiseks ositi. Risto Harjaks on alles hiljuti tasunud suure hulga varasemaid rahatrahve, tema ülalpidamisel on pere (tl 19-21), mistõttu leiab kohus, et esinevad mõjuvad põhjused rahatrahvi tasumiseks ositi igakuuliselt kohtu poolt antud tähtajaks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes LS § 741 lg-st 2 ja VTMS § 107 lg 1 p-st 1 tuleb Risto Harjaks süüdi tunnistada ja teda karistada.

Ingrid Niinemägi Kohtunik