1-08-4509\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

10. juunil 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Loreta Tšurilova kaitsja: Eva Rivis osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas

K.B, ik. XXX, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 10 kl., ei tööta, eluk. Xxx, varem kriminaalkorras karistatud

6.22.11.2002 a. Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi 8 kuu vangistusega

tingimisi 3 a. katseajaga

7.04.01.2006 a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 300 miini-

mumpäevamäära s.o. 15000 krooni ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmiseha 3 aastaks

8.16.10.2006 a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 p. 1, § 120 järgi 9 kuu vangistusega

tingimisi 3 a. katseajaga

Viibib vahi all alates 18. oktoobrist 2007 a. süüdistusasja KarS § 199 lg. 2 p. 4, § 215 lg. 2 p. 1, § 424, § 329 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus

t u v a s t a s :

K.B on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta olles isik, kes on varem toime pan-

nud varguse, viibides 18.10.2007 kella 12.50 ajal korteris aadressil: Maardu, Xxx, võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis VE kuuluva mobiil-telefoni №kia 6125

väärtusega 3500 krooni ning sõiduauto Xxx võtme, varalise väärtuseta ja NL kuuluva mobiiltelefoni №kia 6030 väärtusega 500 krooni, kokku vara summas 4000 krooni. Seega K.B, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra val-

lasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 18.10.2007 kell 12.50, kasutades eelnevalt Maardus, Xxx korterist võetud

sõiduauto XXX võtit, võttis Maardus, XXX maja juurest omavoliliseks ajutiseks kasutuseks VL’ale kuuluva ja VE kasutuses oleva sõiduauto Xxx reg nr XXX, millega sõitis üle haljasala, vastu teisele poole pargitud sõiduauto esiotsa ning jäi siis ise auto esiistmele magama. Seega oma tahtliku tegevusega K.B pani toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifit- seeritud kuriteo, see tähendab võõra vallasja omavoliline ajutine kasutamine omastamise eesmärgita, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Samuti tema, olles 04.01.2006 Tartu Maakohtu poolt mootorsõiduki juhtimise eest joobe- seisundis, juhtis kehtiva karistuse ajal, 18.10.2007 kella 12.50 paiku Maardus, XXX juu-res sõiduautot Xxxreg nr XXX, olles joobeseisundis. Kriminaalasi nr. 1 – 08 - 4509

Seega K.B pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest

Samuti tema, olles 04.01.2006 Tartu Maakohtu poolt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahalise karistusega ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmi- sega 3 aastaks, juhtis kehtiva karistuse ajal, 18.10.2007 kella 12.50 paiku Maardus, XXXj uures sõiduautot Xxx reg nr XXX omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega pani K.B toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvale hoidumise, s.o. KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Süüdistatav K.B tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on

seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine tõendatud.

Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eel- uurimisel antud ütlusi selles, et 18.10.2007 a. hommikul ta läks XXXkorterisse nr. 37, kus elab VJ ja selles korteris ööbis ka tema tädipoeg NL. Kolmekesi hakati viina jooma. Ta teadis, et V auto XXX on pargitud maja ette. Hiljem tuli korterisse R, kes elab Maardus ja mingil hetkel R võttis autovõtmed, kuigi seda hetke ta ei näinud. Ta läks N panka ja V autoga sõitis neile järele

R. R toimetas nad panka ja seejärel uuesti korterisse. R sõitis Tallinna ja tagasi tuli narkootikumiga. Süstis endale narkootikumi ja sellest hakkas R l halb. R võeti autovõtmed ja N poolt sõiduki juhtimisel R toimetati Maardu haiglasse. R osutati abi otse autos ja seejärel R

jooksis minema. See-järel sõideti uuesti V maja juurde ja läksid korterisse. Magati ja pärast ärkamist ta läks poodi, kuid tagasi tulles maja välisuks oli lukustatud ja maja ees nägi seismas V autot, mille uks oli irvakil. Ta istus autosse ja selle süütelukus oli võti. Ta jäi autos magama ja

polit-seinike raputamisel ta ärkas. Politsei rääkis talle, et ta olevat sõidukiga teinud liiklusõnnetuse ja sõitnud teisele autole otsa, kuid ta seda ei mäleta, sest oli purjus. Tal tuvastati alkoholijoov 1, 52 mg/l kohta ja oli selle näiduga nõus. Samuti kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et enne korterist väljumist ta võttis laualt V kuuluvad kaks mobiiltelefoni, kuid nende abil ta ei rääkinud. Ta tunnistab end süüdi nii mobiiltelefonide varguses, kui ka auto ärandamises ja joobnud olekus sõidukiga sõitmises ja seda ilma juhtimisõiguseta. Sülearvutit ta ei varastanud.

Lisab kohtuistungil, et pole kunagi mootorsõiduki juhilubasid omanud. Käsi kursustel, kuid eksamit pole sooritanud. Kannatanu VJ poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta parkis sõiduki XXX reg.

nr. XXX Maardus XXX maja ette. Hiljem ta viibis kasiinos ja tutvus R nimelise mehega, kellega läks üürikorterisse. Seal tarvitas veel alkoholi ning ajas üles ka Nikolai. Järgmise päeva õhtul kella 18 ajal ta avastas auto kadumise, samuti ta ei leidnud ka autovõtmeid. Sõiduki väärtus

40000 krooni ja autos olnud drelli maksumus 5000 krooni. Samuti korterist kadus sülearvuti Toshiba ja kahtlustab arvuti varguses Ri, kes oli korterist lahkunud ajal, mil ta magas. Korterist oli kadunud ka mobiiltelefon №kia 6125 hinnaga 3500 krooni, kus selle sai politsei poolt kätte. Samuti tagastati talle auto ja võtmed. Kannatanu NL poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta tarvitas koos V ga

alkoholi ja seejärel heitis magama. Vladimir läks välja ja tagasi tuli Ri ni-melise mehega. Järgmise päeva õhtul, kella 17 ajal R tuli neile külla ja ütles, et maja ees ei ole autot ning üks naaber oli ütelnud, et autoga sõideti vastu teist autot ja politsei toimetas selle mujale. Ta läks Riga välja ja kuulis, et Olev olevat selle autoga sõitmisel teinud avarii ning politsei pidas kinni.

V korterist kadusid ka 2 mobiiltelefoni ja arvuti. Talle kuulus mo-biiltelefon №kia 6030

hinnaga 500 krooni. Ta pani selle enne magama heitmist padja peale ja pärast ärkamist seda enam ei olnud. Politseis tagastati talle mobiiltelefon. Tunnistaja VM poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 18.10 kell 12.30 ta sõitis oma elukoha maja XXX ette ja nägi sõidukis reg. nr. XXX roolis istumas temaga ühes trepikojas olevas korteris elavat üürnikku, kes käivitas sõiduki ja sõitis sellega üle haljasala vastu seisvat

sõidukit XXX reg. nr. XXX. Juht jäi magama ja ta helistas politseis-se. Politsei pidas roolis oleva isiku kinni. K.B süü on peale tema ja teiste ütluste veel leidnud tõendamist sündmuskoha vaatlus-

protokolli ja fototabeliga. asitõendite – mobiiltelefonide vaatlusprotokolliga, L ja J allkirjaga mobiiltelefoni tagastamise kohta / t.l. 8 – 12, 23 – 28, 36, 44 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asja- olusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asja- olud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, uute tahtlike kuritegude toimepanemist katseajal ja nende kuritegude toimepanemist praktiliselt ühel ja samal ajal, kahetsust, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, vahi all viibimise aega, tekitatud kahju tagastamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus

o t s u s t a s :

1 Süüdi tunnistada K.B KarS § 424 ja § 329 järgi ning mõista karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust. 2 Süüdi tunnistada K.B karS § 199 lg. 2 p. 4 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust 3 Süüdi tunnistada K.B KarS § 215 lg. 2 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda mõistetud kergemad karistused kaetuks mõistetud raskeima mõiste- tud karistusega ja lõplikuks karistuseks mõista 4 ( neli ) kuud vangistust.

Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud 20 ( kakskümmend ) päeva vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.10.2006 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 9 ( üheksa ) kuu vangistuse võrra ja liitkaristu- seks mõista 11 ( üksteist ) kuud 20 ( kakskümmend ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest – s.o. alates 18. ok- toobrist 2007 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada karS § 50 lg. 1 p. 1 alusel võtta K.B-lt 1 ( üheks ) aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega arvestada alates mõistetud karistuse kandmise lõppemisest. 2 Välja mõista K.B-lt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista K.B-lt kaitsjatasu 1490.34 krooni.

Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Asitõendid jätta omanikele

5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakoh- tusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtu- otsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik / allkiri /