1-08-6420\2 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 Toimik nr. 1-08-6420
Legislator headnote
AI generated1-08-6420\2 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja: 1 Toimik nr. 1-08-6420
Full text
1 Toimik nr. 1-08-6420
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03. juunil 2008.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-6420
Kohtunik
Jüri Sakkart
Kohtuistungisekretär
Inna Kossinets
Prokurör abi
Sergei Travnikov
Kaitsja
Irina Žurina
Kohtuasi tingimisi Viru Vangla esitatud materjalid D.J-i enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu (isikukood: xxx; viibib Viru D.J Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta D.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista D.J-ilt kohtukulud: kaitsjatasu 330,40 krooni riigituludesse. D.J tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB
Pangas nr.10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele
märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „D.J 1-08-6420, kohtukulud” Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui
rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Viru Vangla esitas 12.05.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. D.J mõisteti süüdi Viljandi Maakohtu 19.02.2008.a kohtuotsusega KarS § 239 järgi ning KarS § 69, § 64, § 65 ja § 68 kohaldamisega mõisteti lõplikuks karistuseks 7 kuud ja 7päeva vangistust. Karistuse kandmise
algus oli 19.02.2008.a ja lõpp on 26.09.2008.a.
D.J kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Vanglas
viibimise ajal ei ole teiste kinnipeetavatega probleeme esinenud, käitumine rahuldav ja korrektne. Eelnevalt töötas keevitajana. Oma väidete alusel on töökoht olemas ja vabaduses saaks kohe asuda tööle. Peamised riskifaktorid on suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust D.J-i tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Leiab, et D.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik, kuna eelneva kriminaalhoolduse käigus ilmnesid
2 D.J selged negatiivsed väärtushinnangud ja hoiakud. Peale selle tema puhul on
tegemist ka teiste tõsiste uue kuriteo riskifaktoritega mitmetes valdkonnas: mõtlemine ja
käitumine, sõltuvusprobleemid, suhted ja elustiil ning majanduslik toimetulek ja sissetulekuallikad.
Eelneva kriminaalhoolduse käigus D.J on selgelt väljandanud antipaatiat õigussüsteemi ja selle asutuse vastu. Ei näinud mõtet oma käitumist piirata teiste turvatunde
nimel. Kriminaalhooldusametniku suhtes selgesti väljendas diskrimineerivaid hoiakuid.
Eelnevalt rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ega olnud valmis järelevalvet heaks kiitma. Puuduvad andmed motiveerituse kohta kuritegelikust käitumisest loobumiseks. D.J taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokuröri ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas. D.J-ile hinnangul on D.J-i juba oli antud võimalus paraneda kuid ta ei suutnud järgida kontrollnõudeid ja täita kohustusi ning jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kaitsja vabastamiseks on olemas ning palub on arvamusel, et kõik tingimused D.J-i vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud D.J-i ja prokuröri arvamuse,
leiab, et D.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus
kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule
kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.
Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et D.J varasem käitumine ja toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.
Ohtlikus seisneb elustiilis ja teiste isikute turvalisuse, kehtivate käitumisja keelunormide
ignoreerimises. Alkoholi tarvitamine on väga suureks uue kuriteo toimepanemise
riskifaktoriks. Kuigi D.J eitab alkoholiprobleemi, on ta korduvalt karistatud kuritegude eest, mis on seotud alkoholi tarvitamisega. Suhtumine vabanemisse ja edaspidisesse ellu ei ole tõsine, puudub kindel tulevikunägemine ja ta ei ole näidanud üles soovi asuda enesemuutmise ja paranemise teele. Kohus arvestab ka seda asjaolu, et D.J-ile juba oli antud võimalus paraneda kuid ta ei
suutnud järgida kontrollnõudeid ja täita kohustusi ning jätkas samalaadsete kuritegude
toimepanemist. Sellest võib teha järeldusi, et ta ei suhtu kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei suuda korralikult täita katseaja tingimusi ega elada seadusekuulekalt. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust
alandavaid järeldusi ega muutnud oma mõtlemist. D.J-i puhul on kõrge
käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada.
Arvestades D.J-i poolt toimepandud kuritegude arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu
hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale
mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra
kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Jüri Sakkart Kohtunik